← Eesti

3-08-173/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2008.a., Tallinn Haldusasja number 3-08-173 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus loa saamiseks V.B.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Esindaja Marika Kasak; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – V.B. Kohtuistungi toimumise aeg
  2. jaanuar
  3. a, Tallinn Resolutsioon Anda luba V.B.’i (sünd. xx xx xxxx, Vene Föderatsiooni kodaniku pass nr xxxxxxxxx) paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
  4. märtsini
  5. a. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
  6. jaanuaril 2008 Tallinna Halduskohtule esitatud taotluses taotleb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi: KMA) luba V.B.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Taotluse kohaselt on isiku paigutamine Väljasaatmiskeskusesse vajalik, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda.
  7. KMA taotluses on esitatud järgmised asjaolud: • V.B. on sündinud xx xx xxxx Eestis ning omas Eestis tähtajalist elamisluba kehtivusega 20.06.1995 kuni 20.06.
  8. 05.08.1999 sai V.B. sihtasutuselt Eesti Migratsioonifond toetust Eesti Vabariigist lahkumiseks summas 3500 krooni ning lahkus Vene Föderatsiooni. Elamisluba tunnistati V.B.i taotlusel kehtetuks KMA 05.10.1999 otsusega. • 27.08.2005 saabus V.B. ebaseaduslikult Eestisse, ujudes üle Narva jõe Ivangorodist Narva. Sestpeale on ta enda väidete kohaselt elanud oma vanemate juures xxxxxxx. • Harju Maakohtu 14.09.2006 otsusega mõisteti V.B. süüdi karistusseadustiku § 184 lg 1 alusel ning talle määrati karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. V.B. vabanes vangistusest 10.10.2007 pärast karistuse ärakandmist. • 21.08.2007 esitas V.B. KMA-le tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluse. • 10.10.2007 tegi KMA V.B.ile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 6 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 16.10.2007 ja lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohustas ilmuma isikut ilmuma kindlaks määratud päeval KMA-sse registreerimisele. • KMA 18.01.2008 otsusega nr 20081022 keelduti V.B.ile tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest. • Vene Föderatsiooni Migratsiooniteenistus on edastanud Eesti Vabariigi Välisministeeriumile 23.11.2007 kirja MC-1/4-23320 teel vastuse, et Migratsiooniteenistus on kontrolli alusel tuvastanud, et tegemist on Vene Föderatsiooni kodanikuga ja peab tagasivõtutaotluse rahuldamist võimalikuks vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni poolt sõlmitud tagasivõtulepingute. Vastavalt tagasivõtulepingu art 13-le palutakse Migratsiooniteenistusega kokku leppida isiku üleandmise asjaoludes. • V.B. peeti KMA Tallinna migratsioonibüroo ametnike poolt kinni 28.01.2008 kell 10.
  9. ISIKU, KELLE SUHTES LUBA TAOTLETAKSE, SEISUKOHT
  10. Kohtuistungil vaidles V.B. taotlusele vastu, märkides, et ta ei ole Eesti ühiskonnale ohtlik ning on senini täitnud kõiki KMA poolt esitatud tingimusi – ta ei ole asunud tööle ning on end KMAs registreerinud. Samuti märkis V.B., et kui talle oleks olnud algusest peale teada, et tal Eestisse jäämiseks võimalust ei ole, oleks ta ise Venemaale tagasi sõitnud. V.B. kinnitas, et ennast varjama hakata ta ei kavatse. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt elab ta hetkel ema juures Tallinnas ning ei tööta. Veel märkis V.B., et on toime pannud kuriteo, kahetseb seda ning soovib elada ausat elu ning juhul kui talle elamisluba ei anta, siis on ta valmis Venemaale lahkuma, ent ei näe põhjust enda paigutamiseks Väljasaatmiskeskusesse. Veel märkis V.B., et tema Eestis elav perekond vajab tema abi. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  11. Kohus leiab, et loa andmaine V.B.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ning KMA taotlus tuleb rahuldada.
  12. Asjas on tuvastatud, et V.B. on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel puudub välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida.
  13. oktoobril 2007 on KMA teinud V.B.ile lahkumisettekirjutuse nr 1013349094, mis kuulus sundtäitmisele alates 17.10.
  14. Lahkumisettekirjutust V.B. teadaolevalt seaduses sätestatud korras vaidlustanud ei ole. KMA otsustega on V.B.ile keeldutud elamisloa andmisest. Seega ei ole V.B.il õigust Eestis viibida, ent ta ei ole samas täitnud lahkumisettekirjutusega talle pandud kohustust Eestist lahkuda ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. 2
  15. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud L.K. ütluste kohaselt abistab tema poeg V.B. teda kodustel töödel ning ema vajab abi oma haige südame ja vererõhuprobleemide tõttu. Neis ütlustes ei ole iseenesest põhjust kahelda, küll aga ei anna need alust keelduda KMA poolt taotletava loa andmisest. Millegagi ei ole tõendatud, et V.B.i paigutamine väljasaatmiskeskusesse ohustaks tema ema või teiste perekonnaliikmete toimetulekut. Samas tuleb tähele panna, et V.B.i väitel ei ole tal Vene Föderatsioonis lähisugulasi ning et Eestisse ebaseadusliku sisenemise põhjusena on V.B. toonud selle, et tal ei õnnestunud oma elu Vene Föderatsioonis korraldada. Arvestades neid asjaolusid ning seda, et V.B. saabus
  16. aastal Eestisse ebaseaduslikult riigipiiri ületades ning et ta ei ole lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täitnud, on alust uskuda, et ta Eestist lahkuda ei soovi ning seega ei saa tähelepanuta jätta võimalust, et isik asub väljasaatmise täideviimist takistama. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei saa seda võimalust välistada isiku enda poolt antud kinnitusele tuginedes.
  17. VSS § 18 lg 1 kohaselt viikase väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Samas sätestatakse VSS §-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. V.B.i väljasaatmiskeskusesse paigutamise vajadust põhjendas KMA taotluses ja kohtuistungil sellega, et isiku väljasaatmine 48 tunnis jooksul ei ole võimalik, kuna isikul puudub riigipiiri ületamist võimalik reisidokument ning et Vene Föderatsiooni migratsiooniteenistus on pidanud võimalikuks V.B.i tagasivõtutaotluse rahuldamist, ent kokku on vaja leppida isiku üleandmise täpne kuupäev ja koht. Kohtu hinnangul on need põhjendused asjakohased. Selleks, et tagada Vene Föderatsiooni ametivõimudega isiku üleandmise üksikasjades sõlmitud kokkuleppe täitmine, on vaja, et isik oleks tõepoolest võimalik üleandmiseks kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta toimetada. Kuna võimalust, et V.B. asub väljasaatmist takistama, ei saa välistada ning kuna ei ole ka objektiivseid takistusi V.B.i paigutamisel väljasaatmiskeskusesse, siis tuleb ta KMA vastav taotlus rahuldada.
  18. Keeldumine loa andmisest isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse või väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisest on eelkõige põhjendatud juhul kui isiku väljasaatmine näiks perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine.
  19. Kohus märgib viimaks, et väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral (kui vastavad ettevalmistused on tehtud), tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada V.B.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kaheks kuuks, s.o
  20. märtsini
  21. a. Kristjan Siigur Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.