3-08-211/1

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-211 Haldusasi M.L.e kaebus kohtuotsuse parandamise ja hüvitise nõudes Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontrollimine Resolutsioon Keelduda M.L.e kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. M.L. esitas
4. jaanuaril
5. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille väidete kohaselt on ta Pärnu Maakohtu kriminaalasjas nr 1-07-2690 süüdi tunnistatud
6. aprilli
7. a kohtuotsusega, mis ei ole tehtud Eesti Vabariigi nimel. Kaebuse esitaja taotleb halduskohtult maakohtu otsuses puuduse parandamist, kohtuvea tunnistamist ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni protokoll nr 7 art 3 kohaldamist. KOHTU SEISUKOHT
8. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse puuduse tuvastamine või korrigeerimine. Kõik etteheited kohtuotsuse suhtes esitatakse otsuse teinud kohtule (vea parandamine KrMS § 306 lg 5 järgi) või kõrgemalseisvale kohtule (apellatsioon, kassatsioon või teistmisavaldus) ja lahendatakse kriminaalkohtumenetluse korras, millesse halduskohus ei saa sekkuda. Kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lõike 2 ja § 11 lg 4 alusel keelduda.
9. Kui kaebuse esitaja mõtleb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni protokolli nr 7 art 3 kohaldamise all seda, et soovib esitada nimetatud sättes esitatud hüvitise nõude, siis see nõue on õiguslikult ilmselgelt perspektiivitu. Konventsiooni protokolli nr 7 art 3 „Hüvitus väära süüdimõistmise korral“ näeb ette: „Kui isikut kuriteos süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud ning kui tema süüdi- mõistmine järgnevalt ära muudetakse või kui ta vabastatakse karistusest selle alusel, et tegu oli kohtuveaga, peab see isik, kes on kandnud karistust sellise süüdimõistmise eest, saama hüvituse seaduse või asjassepuutuva riigi praktika alusel, kuni ei ole tõendatud, et senitundmatu fakti hilinenud ilmnemine oli osaliselt või täielikult põhjustatud tema enda poolt.“ Käesoleval juhul on M.L.t süüditunnistav Pärnu Maakohtu
10. aprilli
11. a otsus kriminaalasjas nr 1-07-2690 seadusjõustunud ning seda ei ole asja materjalidest ja kohtuinfosüsteemi salvestatud andmetest nähtuvalt tühistatud ega muudetud motiivil, et süüdimõistmine toimus kohtuvea tõttu. Vastupidi, M.L.e süüditunnistamine on tunnistatud kõrgema astme kohtute poolt seaduslikuks. Asjaolu, et maakohtu otsuses sisaldub sisulist tähtsust mitteomav vormiline eksitus (päises ei ole märgitud, et kohtuotsus on tehtud Eesti Vabariigi nimel), ei muuda M.L.e süüditunnistamist ebaseaduslikuks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni protokolli nr 7 art 3 tähenduses. Selles sättes peetakse „kohtuvea“ all silmas isiku süüditunnistamist ja karistuse kandmist jõustunud kohtuotsuse alusel, mis hiljem ilmnenud asjaolude tõttu tühistatakse. Ka siseriiklik õigus ei näe ette süüdimõistetule hüvitise saamise õigust selle eest, et seadusliku ja põhjendatud ning seadusjõustunud kohtuotsus ei sisalda märget, et see on tehtud Eesti Vabariigi nimel. M.L. on kohases menetluses Eesti Vabariigi pädevate kohtute poolt tehtud otsustega süüdi tunnistatud ning iseenesestmõistetavalt on see toimunud Eesti Vabariigi nimel. Asjaolu, et M.L.e on süüdi tunnistatud kohtuotsusega Eesti Vabariigi nimel, nähtub kasvõi Tallinna Ringkonnakohtu 24.septembri
12. a otsuse, millega jäeti M.L.e süüdimõistmine jõusse, päisest. Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, s.h kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Seega ei ole M.L.el õigus nõuda väidetava kahju hüvitamist. Hüvitise nõude osas tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 alusel. Villem Lapimaa 2