← Eesti

3-07-24/6

Obsah (6)§ 84§ 95§ 4§ 82§ 11§ 10

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-07-24 Otsuse kuupäev 15.06.2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi AS EGeen kaebus Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tol

§ 84

sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Seega eeldab

§ 84maksunormist kõrvalehiilimist õiguskujunduste kuritarvitamise kaudu.

Euroopa Kohus (suurkoda) on

  1. veebruari
  2. aasta otsuses Halifax plc, Leeds Permanent Development Services Ltd, County Wide Property Investments Ltd versus Commissioners of Customs & Excise (Kohtuasi C-255/02) asunud seisukohale, et kuritarvituse tuvastamiseks on esiteks nõutav, et kõnealuste tehingute tulemuseks on maksusoodustuse saamine, mille andmine on vastuolus nende sätetega taotletava eesmärgiga. Teiseks peab objektiivsetest asjaoludest järelduma, et kõnealuste tehingute peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine. AS EGeen ei nõustu maksuotsusega nr 12-5/
  3. AS TBP aktsiate võõrandamine oli AS EGeen huvides. AS EGeen vajas aktsiate võõrandamisest saadud raha oma tegevuse jätkumise tagamiseks. Samuti on AS EGeen on põhjendanud AS TBP aktsiate müügi vajadust. Iseenesest asjaolu, kas tegemist oli sunnitud müügi ja/või kiirmüügiga ei oma tehingu 2 tegeliku majandusliku sisu tuvastamisel mingit tähendust. AS EGeen ja Göran Hellersi tahe oli suunatud 1 890 AS TBP aktsia võõrandamisele tasu eest. Seetõttu sõlmitigi aktsiate müügileping. 1 890 AS TBP aktsiat võõrandati ja nende eest laekus tasu AS-ile EGeen. Eeltoodust tulenevalt jääb AS-ile EGeen arusaamatuks, kuidas ja milliste tõendite abil peaks ta põhjendama müügilepingu kui võõrandmislepingu vormi valikut.
  4. a detsembris müügilepingu sõlmimisel ja täitmisel puudus AS-il EGeen vähimgi kahtlus, et ta müüs kõik 1 890 AS TBP aktsiat ning kuni Maksukeskuse revisjoniakti saamiseni ei olnud tal vähimatki teadmist selle kohta justnagu kinkinuks ta 1 034 AS TBP aktsiat ja müünuks 856 AS TBP aktsiat. Sellest tulenevalt ei saanudki AS EGeen valida aktsiate võõrandamiseks tasu eest muud lepingu vormi kui müügileping. AS EGeen ja hr Hellersi vaheline tehing oli 1 890 AS TBP aktsia müügitehing, mitte 856 aktsia müügitehing ja 1 034 aktsia kinketehing või näiteks 860 aktsia müügi- ja 1 030 aktsia kinketehing. Tehingu majanduslikuks eesmärgiks oli aktsiate tasu eest võõrandamine. Tehingu eesmärk ja majanduslik resultaat oli AS EGeen poolt rahaliste vahendite saamine, mis võimaldas tal hoiduda pankrotist ja jätkata oma tegevust kuni oma emaettevõtte EGeen International Corporation (EGI) poolt AS-i EGeen tegevuse täiendava finantseerimiseni. Puudub vaidlus teemal, et AS EGeen oli aktsiate võõrandamise hetkel keerulises finantsolukorras. Nii AS EGeen 2001, 2002 kui ka
  5. aastaaruannete kohta antud järeldusotsuses on audiitorid juhtinud tähelepanu asjaolule, et AS-i EGeen netovara ei vasta äriseadustikus sätestatud nõuetele, mis seab kahtluse alla AS EGeen võimekuse tegutseda jätkuvuse printsiibil ning asjaolule, et AS EGeen tegevuse jätkumine sõltus eelkõige EGI poolt AS EGeen tegevuse rahastamisest. Nimetatud asjaolu on tuvastatud Maksukeskuse poolt. AS EGeen oli
  6. a lõpus raskes majanduslikus seisus. EGI oli lõpetanud tema tegevuse finantseerimise.
  7. novembril
  8. a edastas AS EGeen juhataja Piret Roos AS EGeen nõukogu liikmetele e-kirjaga lähikuude eelarveprojekti ja näitas, et AS-il EGeen oli raha 600 000 krooni.
  9. novembril
  10. a edastas juhatuse liige Piret Roos AS-i EGeen nõukogu liikmetele Kalev Kasele, Margus Kõrgesaarele ja Jaanus Pikanile e-kirjaga korrigeeritud versiooni AS EGeen eelarvest november 2003 - jaanuar 2004 ning informeeris neid, et AS-il EGeen jätkub raha kuni
  11. detsembrini
  12. a. Juhatuse liikme kirjale vastas AS EGeen nõukogu esimees ja EGI juhatuse liige Kalev Kask
  13. novembri
  14. a e-kirjaga, et
  15. detsembriks 2003.a EGI mingit raha küll ei anna. Nimetatud e-kirjas soovitab Kalev Kask "selle maja", s.o Kinnistu, maha müüa. Oma kirjas ei näidanud Kalev Kask mingit aega, millal EGI võiks AS EGeen tegevuse finantseerimist jätkata, kuna sellel ajal puudus ka EGI-1 endal informatsioon, millal ta saab AS EGeen tegevuse finantseerimist jätkata. Eelpool mainitud kirjavahetus on Maksukeskusel olemas. AS EGeen tegi 2003.a lõpul toiminguid, mis olid suunatud kulude kokkuhoiule, muuhulgas saadeti AS EGeen töötajad osaliselt tasustatavale puhkusele, suleti Tallinna kontor, lõpetati töövõtulepingud, peatati ajutiselt osad teenuselepingud, lõpetati osa arvutite liisinglepinguid. Kuigi Maksukeskus möönab AS EGeen rasket majanduslikku seisu, leiab Maksukeskus Maksuotsuses, et AS EGeen põhjendused AS TBP aktsiate kiirmüügi vajadusest on otsitud 3 ning otsest vajadust aktsiate kiirmüügiks ei olnud. AS EGeen soovib rõhutada, et asjaolu, kas tegemist on aktsiate kiirmüügi või tavalise müügiga ei muuda tehingu majanduslikku sisu. Aktsiate võõrandmistehingu klassifitseerimisel müügitehinguks või kinketehinguks ei oma tähendust, milline periood jääb aktsiate müügi vajaduse tekkimise, müügi otsustamise ja müügitehingu toimumise vahele. AS EGeen on oma selgitustes viidanud nn aktsiate kiirmüügile seetõttu, et põhjendada, miks ei otsitud võimalikku ostjat kauem, ei valitud erinevate pakkujate poolt tehtud hindade vahel ning ei võetud erinevaid hinnanguid aktsiate väärtuse kohta. Maksuotsuse leiab Maksukeskus, et kuna härra Göran Hellersi poolt Maksukeskusele antud informatsiooni põhjal (mis sai AS-ile EGeen teatavaks revisjoniaktist) sõlmisid härrad Göran Hellers, Andrus Tasa ja Jaanus Pikani kokkuleppe AS TBP aktsiate müügi kohta 2003.a novembri alguses, kuid aktsiate müügileping sõlmiti alles
  16. detsembril 2003.a, siis on põhjendamata AS EGeen väide aktsiate kiirmüügist. Seoses eeltooduga soovib AS EGeen rõhutada, et esiteks ei olnud selline kokkulepe AS-ile EGeen teada. Seda näitab muuhulgas nii AS EGeen
  17. novembri 2003.a koosoleku protokoll kui ka AS EGeen juhataja Piret Roosi
  18. novembri
  19. a e-kiri, mille lõpus on Piret Roos püstitanud küsimuse nõukogu liikmele hr Pikanile - "Jaanus, kas Egeenile kuuluva Tartu Biotehnoloogia Värgi osaluse ostmise osas on uudiseid?' AS EGeen soovib samuti juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et AS EGeen juhatuse liige räägib aktsiate ostmisest, mitte kinkimisest. AS EGeen on oma vaides põhjendanud, et noteerimata aktsiate müük paari kuu jooksul on kiirmüük. Noteerimata aktsiate puhul võib müügiprotsess aega võtta umbes aasta. Seega, isegi kui 2003.a oktoobris, novembris ja detsembris jätkus AS-il EGeen veel rahalisi vahendeid oma kulude katmiseks, siis selleks, et neid oleks ka
  20. a aasta alguses, pidi AS EGeen alustama likviidsuskriisi lahendamisega ja raha saamiseks talle kuuluva vara müügiga juba varakult.
  21. novembril 2003.a edastas Jaanus Pikani AS EGeen juhatajale Piret Roosile ja nõukogu liikmetele Margus Kõrgesaarele ja Kalev Kasele Göran Hellersi pakkumise
  22. novembrist 2003.a, milles hr Hellers teatab, et ta on nõus ostma AS TBP aktsiad hinnaga 1 000 000 krooni. Kuna hr Hellers oli ka AS TBP aktsionär, siis oli talle teada AS TBP majanduslik seisund ja ta ei pidanud viima läbi auditit AS TBP majandusolukorraga tutvumiseks, mida oleks eeldatavasti soovinud teostada iga kolmandast isikust ostja, seetõttu oli AS-il EGeen võimalik sõlmida müügileping hr Hellersiga suhteliselt ruttu, mis oli muuhulgas oluline aspekt AS TBP aktsiate müügi otsustamisel hr Hellersile. Maksuotsuses välistab Maksukeskus aktsiate kiirmüügi vajaduse AS EGeen poolt ka seetõttu, et
  23. a detsembris, mil laekus raha hr Hellersilt oli AS-il EGeen võimalik teha makseid säästude arvel, müües
  24. detsembril
  25. a Hansa intressifondi osakuid ning kuna AS EGeen paigutas
  26. a detsembris enamiku hr Hellersilt AS TBP aktsiate eest laekunud rahast Hansa intressifondi osakutesse. Raha AS TBP aktsiate eest laekus AS EGeen pangakontole
  27. detsembril
  28. a summas 350 000 krooni ja
  29. detsembril
  30. a summas 650 000 krooni. 4 Kui AS-ile EGeen laekus
  31. detsembril
  32. a hr Hellersilt 350 000 krooni, siis
  33. detsembril
  34. a paigutas AS EGeen sellest 133 730 krooni fondiosakutesse. Ülejäänud summaga tasuti töötasu, liisingumakseid ja
  35. detsembril 2003.a maksuametile tulumaksu summas 53 919 krooni.
  36. detsembril
  37. a laekus AS-ile EGeen hr Hellersilt 650 000 krooni ja
  38. detsembril
  39. a laekus AS-ile EGeen Ettevõduse arendamise sihtasutuselt 150 000 krooni.
  40. detsembril
  41. a paigutas AS EGeen enamiku oma arvel seisvast rahast intressifondi osakutesse. Hansa Intressifondi osakuid müüs AS EGeen vastavalt vajadusele 5., 9., 12.,
  42. ja
  43. jaanuaril
  44. a,
  45. veebruaril
  46. a,
  47. ja
  48. märtsil
  49. a, sealhulgas jaanuari esimeses pooles kokku 403 530 krooni eest. Enne
  50. ja
  51. aprilli
  52. a, mil EGI kandis AS-ile EGeen üle vastavalt 350 000 krooni ja 7 000 000 krooni, AS-il EGeen muid laekumisi ei olnud. Seda, et selline vabade rahaliste vahendite Hansa Intressifondi osakutesse paigutamine oli AS-ile EGeen tavapärane, näitab AS EGeen väärtpaberikonto väljavõte. Nii AS EGeen pangakonto kui ka väärtpaberikonto väljavõttelt on selgelt näha, et ka enne AS TBP aktsiate hinna laekumist hoidis AS EGeen kasutusel mitteolevaid rahalisi vahendeid intressifondi osakutes. Lühiajalistelt investeeringutelt fondiosakutesse teenis AS EGeen tulu 4 969,25 krooni. Maksuamet on vaideotsuses leidnud, et selline selgitus on otsitud ja tegelikkusele mittevastav, kuna AS-il EGeen oli
  53. septembrist
  54. a ja
  55. detsembrist
  56. a tasumata võlg EGV ees kogusummas 5 726 331 krooni ja AS EGeen ei kavatsenudki EGV ees oma võlga likvideerida. Eeltooduga põhjendab Maksuamet seda, et AS-il EGeen puudus aktsiate kiirmüügi vajadus. AS EGeen märgib, et olemasolevate rahaliste vahendite arvel ei oleks olnud võimalik tasuda AS EGeen võlga EGV ees. Juhul, kui AS EGeen oleks tasunud EGV arve osaliselt, kandes ära kõik oma rahalised vahendid EGV-le ei oleks tal olnud rahalisi vahendeid muude kulude kandmiseks, sealhulgas töötasud, maksuameti poolt sissenõutud maksud jmt. Samuti peab arvestama, et EGV arvete osas oli käimas vaidlus nende kooskõla üle EGV ja AS EGeen vahelise lepinguga. Nimetatud teemat arutati AS EGeen juhataja ja nõukogu liikmete vahelises kirjavahetuses. Vastavalt hr Hellersi poolt Maksukeskusele esitatud informatsioonile (mis sai AS-ile EGeen teatavaks revisjoniaktist) informeeris hr Hellersit AS-i EGeen soovist müüa AS TBP aktsiaid AS TBP tegevdirektor Andrus Tasa. Maksuotsusest tulenevalt on hr Hellers selgitanud, et "Informatsioon oli rohkem küsimuse moodi, kas ta tahab osta aktsiaid, kindlat ostusummat ega aktsia hinda ei pakutud. Esialgu ei olnud hr Hellers aktsiate ostmisest huvitatud". Maksukeskus heidab maksuotsuses AS-ile EGeen ette, et ei AS EGeen ega ka hr Hellers ei ole esitanud Maksukeskusele kirjalikke dokumente, mis tõendaksid AS TBP aktsiate müügipakkumise tegemist hr Hellersile ja kolmandatele isikutele. Sellest järeldab Maksukeskus, et tegelikult ei soovinud AS EGeen AS TBP aktsiaid kolmandatele isikutele müüa ega püüdnudki välja selgitada AS TBP aktsiate tegelikku võimalikku müügihinda. AS EGeen arvates ei oma tehingu tegeliku majandusliku sisu tuvastamisel tähendust asjaolu, kas AS EGeen on teinud kirjalikke müügipakkumisi oma varale või mitte. Seadus ei sätesta korda, kuidas peab äriühing oma vara müügiks pakkuma, veelgi enam seadus ei sätesta pakkumisele kirjalikku vorminõuet. Igapäevases praktikas ei ole tavapärane kirjalike müügipakkumiste tegemine äriühingute vahel, v.a enampakkumiste korraldamisel. Ostjad- 5 müüjad leitakse isiklike äriliste kontaktide alusel. Sellega on põhimõtteliselt nõustunud ka Maksuamet vaideotsuse leheküljel 5 punkti 4
  57. lõigus. Maksukeskus on ise tuvastanud, et hr Hellersile pakuti ostmiseks aktsiaid. Maksukeskus on samuti tuvastanud, et AS EGeen juhatuse liige pakkus AS TBP ainsaks varaks oleva Kinnistu müüki hr Antti Kasele. Kuna AS-il TBP puudus muu vara kui Kinnistu, siis ei omanud majanduslikust aspektist vahet, kas võõrandada AS TBP aktsiad või Kinnistu. Seega on pakkumise fakti tegemine nii hr Hellersile kui ka kolmandale isikule tuvastamist leidnud. Maksukeskuse küsimustele vastuseks esitatud hr Hellersi selgitustest ning samuti hr Hellersi
  58. novembri
  59. a e-kirjast hr Pikanile tuleneb üheselt, et hr Hellers tegi AS-ile EGeen pakkumise osta 1 890 AS TBP aktsiat hinnaga 1 000 000 krooni. Hr Pikani edastas hr Hellersi kirja AS EGeen nõukogu liikmetele. Asjaolu, et AS EGeen nõukogu liikmed ei soovinud AS TBP aktsiaid müüa justnimelt hr Hellersile nagu väidab Maksukeskus ja Maksuamet vaid ükskõik kellele tõendab muuhulgas AS EGeen nõukogu liikme Kalev Kase e-kiri
  60. novembrist
  61. a, mille ta saatis J.Pikani poolt saadetud Göran Hellersi pakkumise peale ning milles ta teeb ettepaneku küsida pakkumist hr Rein Kilgilt või muudelt Tartu ärimeestelt: "Kui Kilki vms. keegi näeb siis võib ju küsida". Samuti näitab seda
  62. novembri
  63. a AS EGeen koosoleku protokoll, milles M.Kõrgesaar informeerib kohalviibinuid, et "tegeleme edasi erinevate maja müügi variantidega''. Nagu viidatud juba eelnevalt kaebuses teavitas AS EGeen juhataja Piret Roos
  64. novembri 2003.a e-kirjas nõukogu liikmeid, et rahalisi vahendeid jätkub kuni
  65. detsembrini 2003.a.
  66. novembril 2003.a teatab EGI esindaja ja nõukogu liige Kalev Kask: "müüge see maja (AS-ile TBP kuuluv Kinnistu) siis maha, sest
  67. detsembriks mingit raha ei saa".
  68. novembril
  69. a teavitas Jaanus Pikani nõukogu liikmeid, et hr Hellers on nõus varem esitatud tingimustel (1 000 000 krooni) AS EGeen osaluse AS-is TBP ära ostma, ning kui leping saab järgmiseks esmaspäevaks-teisipäevaks, s.o 1-
  70. detsembriks, alla kirjutatud, siis võiks raha tuleval nädalal liikuda. Nimetatud e-kirjale on Kalev Kask
  71. novembril
  72. a vastanud, et siis võiks selle asja ära teha ja dokumendid ära vormistada. Maksukeskus on Maksuotsuses ühe oma argumendina, et tegelikult kinkis AS EGeen hr Hellersile 1 034 AS TBP aktsiat toonud asjaolu, et AS EGeen ei pidanud hr Hellersiga läbirääkimisi hinna üle. amas on Maksukeskus ise Rootsi maksuhalduri poolt esitatud kirjas tuvastanud, et hr Hellersi kui ostja seisukoht oli, et aktsiate hind ei olnud läbiräägitav ({'The price was not negotiab/e"). Seega esitas hr Hellers oma ostupakkumise AS-ile EGeen põhimõttel "võta või jäta" ning AS EGeen ei saanudki hinna suhtes läbi rääkida, kuna siis ei oleks AS TBP aktsiatele ostjat olnud. Seega, kuna AS-ile EGeen ei olnud teada ühtki teist AS TBP aktsiate ostmisest huvitatud isikut, siis oli ta raha saamiseks valmis müüma 1 890 AS TBP aktsiat hr Hellersile viimase poolt nõutud hinnaga. Ei vasta tegelikkusele, et puudusid igasugused läbirääkimised AS EGeen ja hr Hellersi vahel. Muuhulgas tehti muudatusi aktsiate müügilepingu projekti, hr Hellers ja AS EGeen pidasid läbirääkimisi maksetingimuste üle. Nagu eelpool viidatud oli AS EGeen jaoks oluline just raha kiire laekumine, seetõttu peeti ka pärast müügilepingu sõlmimist kirjavahetust, et tagada rahade laekumine. 6 Puudub vaidlus selles, et
  73. detsembril
  74. a toimus AS EGeen nõukogu
  75. korraline koosolek, mille päevakorras oli AS TBP aktsiate müügi küsimus. Ettepaneku AS TBP aktsiate müügiks tegi EGI esindaja ja AS-i EGeen nõukogu liige Kalev Kask seoses vajadusega tagada AS EGeen likviidsus EGI tellimuse ajutise vähenemise ja uue finantseerimisringi sulgemise lõpetamiseni. AS EGeen nõukogu otsustas 5 poolt häälega (Jaanus Pikani, Kalev Kask, Koit Kikas, Margus Kõrgesaar ja Andres Metspalu) müüa 1 860 AS TBP aktsiat hinnaga 1 000 000 krooni. AS EGeen on hiljem (
  76. oktoobri
  77. a kirjaga) selgitanud Maksukeskusele, et tegelikult otsustas nõukogu kõigi AS-ile EGeen kuuluvate AS TBP aktsiate, s.o 1 890 AS TBP aktsia võõrandamise hinnaga 1 000 000 krooni, kuid protokolli sattus viga. S EGeen nõukogu volitas AS TBP aktsiate müügitehingut teostama juhatuse liiget Piret Roosi. AS EGeen ja hr Hellers sõlmisid 1890 AS TBP aktsia müügilepingu
  78. detsembril
  79. a. Esimene osa aktsiate eest tasutud ostuhinnast laekus viitega
  80. detsembri
  81. a lepingule hr Hellersilt AS EGeen pangakontole
  82. detsembril
  83. a ja lõplikult tasus hr Hellers aktsiate ostuhinna
  84. detsembril
  85. a. AS EGeen arvates, on noteerimata äriühingu aktsiate tegelikku hinda raske ja ilma tegelike erinevate pakkumiste olemasoluta võimatu määrata. Ka hr Hellers on oma vastuses Maksukeskusele väitnud, et aktsiate tegelikku väärtust on võimatu arvutada. Hr Hellersi arvates oleks AS TBP aktsiate hinnaks paari kuu pärast olnud enam mitte 1 000 000 krooni, vaid juba üksnes 500 000 krooni. AS EGeen leiab, et

uotsuses aktsiate hinna õiglase väärtuse leidmisel aluseks võetud OÜ Rimess MRI hinnang lähtub valedest eeldustest. AS Tõnisson Kinnisvarakonsultant poolt tehtud kinnisvara kordushinnangu alusel leitud turuväärtus 9 600 000 ei olnud 2003.a novembris-detsembris tegelik turuväärtus ning sellest tulenevalt ei ole õige ka OÜ Rimess MRI poolt AS TBP aktsiate väärtusele antud hinnang. Büroopindade rendihinnad Tartu südalinna lähiümbruses olid 2003.a lõpus 60-80 krooni ruutmeetri kohta mitte 120 krooni ruutmeetri kohta nagu ennustas AS Tõnisson Kinnisvarakonsult

  1. a juulis. Maksukeskuse poolt on tuvastatud, et Antti Kask, kellele AS EGeen pakkus
  2. a novembris Kinnistut müügiks pidas Kinnistu eest hinda 7 000 000 krooni liiga kõrgeks. Eeltoodust tulenevalt on vale väide, et
  3. a novembris-detsembris oli Kinnistu turuväärtuseks 9 600 000 krooni ja AS TBP aktivate väärtuseks 11 478 969 krooni. Sellest tulenevalt ei saanud ka AS TBP aktsiate õiglaseks väärtuseks olla 1 167 krooni aktsia kohta. AS-ile EGeen ei ole teada ja Maksukeskuse poolt ei ole leidnud tuvastamist, et ükski isik oleks
  4. a detsembrikuus olnud nõus omandama AS-ilt EGeen AS TBP aktsiaid hinnaga 1 167 krooni, mis on Maksukeskuse poolt väidetav aktsiate õiglane väärtus või teostanud nimetatud väidetava õiglase väärtusega tehinguid AS TBP aktsiatega
  5. või
  6. aastal (või ka pärast seda).
  7. a alguses tehti 4 tehingut AS TBP aktsiatega hinnaga 700 krooni aktsia kohta ja 1 tehing hinnaga 1000 krooni aktsia kohta.
  8. a võõrandas hr Hellers aktsiad hinnaga 593,66 krooni aktsia kohta ja novembris
  9. a hinnaga 618,82 krooni aktsia kohta. Eeltoodust 7 tulenevalt võib väita, et AS EGeen müüs oma aktsiad turuhinnaga. Maksuotsuse aluseks oleva
  10. a antud väidetava hinnaga 1167 krooni aktsia kohta ei ole AS-ile EGeen teadaolevalt tehtud ühtegi tehingut AS TBP aktsiatega. Maksukeskus väidab Maksuotsuses, et tegelikult ei müünud AS EGeen 1 890 AS TBP aktsiat, vaid tegelikult müüs 856 AS TBP aktsiat ja kinkis 1 034 AS TBP aktsiat. AS EGeen ei nõustu Maksukeskuse poolt tehingu ümberkvalifitseerimisega. AS EGeen ja hr Hellersi vaheline tehing oli 1890 AS TBP aktsia müügitehing, mitte 856 aktsia müügitehing ja 1 034 aktsia kinketehing või näiteks 860 aktsia müügi- ja 1 030 aktsia kinketehing. Tehingu majanduslikuks eesmärgiks oli aktsiate tasu eest võõrandamine. Tehingu majanduslik resultaat oli AS EGeen poolt rahaliste vahendite saamine, mis võimaldas tal hoiduda pankrotist ja jätkata oma tegevust kuni EGI poolt AS-i EGeen tegevuse täiendava finantseerimiseni. AS EGeen ja hr Hellersi vaheline 1 890 AS TBP aktsia müügileping vastas nii oma sisult kui ka vormilt tavapärasele müügilepingule. Maksukeskus heidab AS-ile EGeen ette aktsiate mitte võõrandamist vabal turul. Antud väide jääb AS-ile EGeen arusaamatuks. Igasugune vara võõrandamine ilma sunnimehhanismita on vara vabal turul võõrandamine. Ega asjaolu, et vara ei võõrandata avalikul enampakkumisel ja või ei ole tegemist avalikult noteeritud varaga ei muuda selle võõrandamist mitte vabal turul võõrandamiseks. Praktiliselt igasuguse võõrandamise puhul määratakse hind kindlaks kitsaringi huvitatud isikute, s.o ostja ja müüja poolt. Ka antud juhul tegi hr Hellers AS-ile EGeen hinnapakkumise ja AS EGeen aktsepteeris selle. AS EGeen poolt toimus hinna aktsepteerimine tema kollektiivse juhtimisorgani - nõukogu poolt 5-lükmelises koosseisus. AS EGeen ja tema juhtimisorganite arvates oli hr Hellersi poolt AS TBP aktsiate eest pakutud hind antud hetkel parim saadaolev hind.

§ 84

mõte ei ole see, et maksuhalduril on õigus iga kord, kui talle tundub, et tehingu poolte poolt kokkulepitud müügihind ei ole maksuhalduri poolt arvatav õiglane turuhind, kvalifitseerida

§ 84alusel osa tehingust ümber kinketehinguks.

Maksukeskus ei ole toonud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et AS EGeen oleks 1 034 ASTBP aktsiat kinkinud Göran Hellersile. Asjaolu, et Maksukeskuse arvates on aktsiate ostumüügilepingus poolte kohustused ilmselgelt ebavõrdsed, on Maksukeskuse tõendamata hinnang. AS-il EGeen on raske kui mitte võimatu tõendada, et ta ei ole kinget teinud. AS EGeen on esitanud kõik võimalikud tõendid (müügilepingu, hinna maksmist tõendavad dokumendid, nõukogu kui kollegiaalse organi otsuse, põhjenduse, miks AS-i EGeen nõukogu ja juhatuse liikmete arvates oli saadud hind optimaalne, juhtorganite liikmete kirjavahetuse, mis näitab, et AS-il EGeen oli ükskõik kellele Kinnistu ja/või AS TBP aktsiaid müüa), samuti on Maksukeskus ise tuvastanud, et tunduvalt alla Maksukeskuse poolt väidetava õiglase hinna hinnaga on tehtud rida teisi AS TBP aktsiate müügitehinguid, kuid Maksukeskus on kõiki neid tõendeid hinnanud kui mitteusaldusväärseid.

§ 84

rakendamiseks peab maksuhaldur tõendama, et AS EGeen tahe ei olnud suunatud 856 AS TBP aktsia müümisele, aga 1 034 AS TBP aktsia kinkimisele ning, et AS EGeen valis ühtse müügilepingu vormi maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. 8 AS EGeen juhtorganite tahe oli suunatud AS EGeen raskest majandusolukorrast väljatoomisele ja sellel eesmärgil AS EGeen vara müümisele. Ainsaks arvestatavaks AS EGeen varaks, mida oli võimalik müüa, olid AS TBP aktsiad. Asjaolu, et AS EGeen juhatus ja nõukogu ei pakkunud AS TBP aktsiaid müügiks avalikult, ei esitanud kirjalikku pakkumist kolmandatele isikutele, ei võtnud erinevate ekspertide hinnanguid, et välja selgitada AS TBP aktsiate võimalikku turuväärtust, ei muuda AS EGeen tahet ning sellest ei saa järeldada, et AS EGeen oleks tegutsenud lepinguvabaduse kuritarvitamise tahtega ning eesmärgiga vältida väidetavalt kingituselt tulumaksu tasumist. AS EGeen nõukogu hindaski

  1. aastalõpu seisuga parimaks AS-ile EGeen kuuluvate AS TBP aktsiate müümist. Kuna ainsaks pakkumiseks AS TBP aktsiate eest oli hr Hellersi poolt tehtud ostupakkumine hinnaga 1 000 000 krooni, siis luges AS EGeen nõukogu seda antud olukorras parimaks võimaluseks AS-ile EGeen rahaliste vahendite saamisel. AS EGeen nõukogul ja juhatusel puudus antud olukorras õigus võtta AS-ile EGeen täiendavaid rahalisi kohustusi näiteks täiendavate hinnangute võtmiseks audiitorbüroodelt AS TBP aktsiate väärtusele. Nagu eelpool kirjeldatud ei jätkunud AS-il EGeen
  2. a lõpul raha muuhulgas palga maksmiseks ja riiklike maksude tasumiseks, seega ei saanud AS EGeen juhtorganid võtta AS-ile EGeen ka täiendavaid rahalisi kohustusi. Maksuhaldur on maksuotsuses tuvastanud, et AS EGeen tegevus sõltus tema emaühingu EGI toetusest, kuid EGI ei soovinud
  3. a lõpul AS EGeen tegevust rahaliselt toetada. Maksuhaldur on tuvastanud, et audiitorid on muuhulgas ka
  4. a kohta esitatud järeldusotsustes juhtinud tähelepanu asjaolule, et AS EGeen netovara ei vasta äriseadustikus sätestatud nõuetele, mis seab kahtluse alla firma võimekuse tegutseda jätkuvuse printsiibil, samuti asjaolule, et firma tegevuse jätkamine sõltub eelkõige emaettevõtja jätkuvast toetusest. Vaatamata eeltoodule on Maksukeskus leidnud, et kuivõrd ei ole AS EGeen suutnud AS TBP aktsiate sunnitud müügi ja kiirmüügi vajadust ega võõrandamislepingu vormi valikut veenvalt põhjendada, siis on AS EGeen tegutsenud lepinguvabaduse kuritarvitamise tahtega ning eesmärgiga vältida kingituselt tulumaksu tasumise kohustust. Eeltoodud maksuhalduri järeldus ei vasta Maksukeskuse poolt tuvastatud asjaoludele. Maksukeskus on Maksuotsuses toonud maksustamise õigusliku alusena TuMS §
  5. Maksukeskus leiab, et AS EGeen kinkis hr Hellersile 1 034 AS TBP aktsiat, millega tegi hr Hellersile kingituse summas 1 206 678 krooni, millest AS EGeen on jätnud tasumata tulumaksu summas 423 968 krooni. Antud juhul, ei andnud AS EGeen 1 034 AS TBP aktsiat hr Hellersile üle tasuta, vaid AS EGeen võõrandas hr Hellersile 1 890 AS TBP aktsiat koguhinnaga 1 000 000 krooni ühtse müügilepingu alusel eesmärgiga saada kõigi aktsiate eest tasu. AS-il EGeen puudus igasugune tahtlus ja motiiv aktsiate tasuta üleandmiseks hr Hellersile või hr Hellersi muul viisil tasuta rikastamiseks. AS EGeen ja hr Hellersi vahelise tehingu majanduslik sisu oli AS TBP aktsiate müük AS EGeen arvates parima konkreetsetel tingimustel saada oleva hinnaga. Asjaolu, et kolm aastat pärast aktsiate müügitehingu toimumist hinnatakse aktsiate teoreetiliseks hinnaks kõrgem hind, kui see, mis müügitehingu tulemusel saadi, ei annaalust lugeda müügitehingut osaliselt kinketehinguks ja väita, et müügitehingu otsustanud ja teostanud äriühingu juhtorganid ei tegutsenud äriühingu huvides, vaid tegutsesid lepinguvabaduse kuritarvitamise tahtega ning eesmärgiga vältida kingituselt tulumaksu tasumise kohustust. 9

§ 84annab maksuhaldurile laialdase diskretsiooniõiguse.

Riigikohus on asunud seisukohale, et mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ja faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon (6. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-3-162-02). Riigikohus on samuti leidnud, et oluline on seejuures ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsuse tegemise. Nii Maksukeskus kui ka Maksuamet on maksuotsuses ja vaideotsuses toonud rea faktilisi ja õiguslikke põhjendusi, millest suur osa ei oma antud asjas mingit tõenduslikku tähendust ning toodud põhjendused ei ole omavahel loogiliselt seotud. Alljärgnevalt mõningad näited: (

  1. a)Maksukeskus on pikalt maksuotsuses analüüsinud AS-i EGeen poolt AS TBP aktsiate soetamisega seonduvaid küsimusi, muuhulgas leidnud, et kuna AS-i EGeen majanduslik seisund oli AS TBP aktsiate omandamise ajal halb, siis ei olnud üldse põhjendatud nimetatud aktsiate omandamine AS EGeen poolt. Selle kaudu on Maksukeskus muuhulgas põhjendanud, miks ei saa AS TBP aktsiate võõrandamist Göran Hellersile käsitleda müügitehinguna, vaid peab osade aktsiate osas käsitlema kinketehinguna. Maksuamet on vaideotsuses küll nõustunud AS-iga EGeen selles, et vara võõrandamistehingu majandusliku sisu selgitamisel ei oma tähendust vara omandamise eesmärk ja Kinnistul asuva hoone ruumide kasutamine, samas on aga Maksuamet Vaideotsuse punktis 7 pikalt käsitlenud nimetatud teemat, tuues välja Maksukeskuse poolt toodud argumendid, kuid jättes tähelepanuta AS EGeen poolt Väides toodud selgitused. (
  2. b)Maksuotsuse leheküljel 15 viimases lõigus leiab Maksukeskus, et kuna AS EGeen paigutas AS TBP aktsiate eest saadud raha Hansapanga intressifondi osakutesse, siis seetõttu on AS EGeen põhjendused AS TBP aktsiat kiirmüügist otsitud ja otsest vajadust aktsiate kiirmüügiks ei olnud. Maksukeskus on eelnevalt ise leidnud, et AS EGeen majandusseis oli halb, AS EGeen sõltus EGI poolt tehtavatest maksetest. Maksuhaldurile oli esitatud tõendid, et EGI ei tee makseid AS-ile EGeen vähemalt kuni 15. detsembrini, kuid polnud teada ka edaspidiste maksete tegemise võimalus. Seega jääb arusaamatuks millise loogilise seose alusel on Maksukeskus järeldanud, et mõnest päevast kuni paariks kuuks raha paigutamine fondiosakutesse näitab, et aktsiate müügi vajadus oli otsitud ja tegemist oli aktsiate kinkega. (
  3. c)Maksukeskus on maksuotsuse leheküljel 17 selgitanud, et ta ei ole jätnud tähelepanuta asjaolu, et OÜ Visgenyx, AS Asper Biotech, OÜ Quatromed ja SA Geenikeskus müüsid neile kuuluvad AS TBP aktsiad hinnaga 700 krooni. Maksukeskus konstanteerib, et ta peab nimetatud asjaolu tähelepanuväärseks eelkõige seetõttu, et Jaanus Pikani oli AS Asper ja SA Geenikeskus nõukogu liige, kuid kuidas Maksukeskus arvestas või jättis arvestamata nimetatud tehingud aktsiate turuhinna määramisel, seda Maksukeskus ei selgita. (d)Maksukeskus lükkab maksuotsuses ümber AS EGeen väidet, et ta müüs AS TBP aktsiad konkreetsetel tingimustel parima saadaoleva hinnaga väitega, et AS EGeen võõrandas AS 10 TBP aktsiad isikule, kellel puudusid rahalised vahendid AS TBP aktsiate eest tasumiseks. Samas on aga Maksukeskusele esitatud AS EGeen pangakonto väljavõte, millelt nähtub, et hr Hellers on 2003. a detsembris tasunud AS-ile EGeen aktsiate eest. Jääb arusaamatuks, kas ja kuidas peab müüja kontrollima vara ostjal rahaliste vahendite olemasolu, kuidas on seotud väidetavate rahaliste vahendite puudumine ostjal tehingu tegeliku majandusliku sisu ja aktsiate hinna määramisega, ning kas asjaolu, et ostja omandas aktsiad laenuga muudab tehingu tegelikku majanduslikku sisu ja muudab müügitehingu kinketehinguks? Võttes arvesse, et enamik kinnisvara omandatakse laenuga, siis lähtuvalt Maksukeskuse seisukohtadest puuduvad kõigi vastavate kinnisvaratehingute puhul ostjal rahalised vahendid ostuks ja kas sellest võib järeldada, et nende tehingute puhul on tegelikult tegemist kinketehinguga. (
  4. e)Maksuotsuse leheküljel 16 möönab Maksukeskus, et Antti Kask on kinnitanud seda, et AS EGeen juhataja Piret Roos pakkus talle 2003. a novembris osta Kinnistut, kuid ta pidas soovitud hinda 7 000 000 krooni liiga kalliks. Samas ei võta Maksukeskus seda arvesse kuna Antti Kask ei esitanud Maksukeskusele müügipakkumist tõendavate dokumentide koopiaid ja leiab, et tegelikult ei soovinud AS EGeen AS TBP aktsiaid kolmandatele isikutele müüa ega püüdnudki välja selgitada AS TBP aktsiate tegelikku võimalikku müügihinda. Maksuamet asub vaideotsuses oma järeldustes veelgi radikaalsemale seisukohale, väites, et kuna Antti Kask'i selgitustest ei nähtu, et ta oleks tutvunud Kinnistu väärtuse määramiseks vajalike dokumentidega ja et ta oleks teadlik, et AS Eesti Ühispank andis AS-ile TBP Kinnistu tagatisel laenu enam kui 7 000 000 krooni ulatuses, siis ei pea Maksuamet Antti Kaski poolt Kinnistu väärtusele antud hinnangut põhjendatuks. AS EGeen ei nõustu Maksuameti seisukohaga, et selleks, et määrata kindlaks kinnistu väärtust peab potentsiaalne ostja tutvuma müüjal olevate dokumentidega, muuhulgas müüjale antud laenuga. Maksukeskus on Maksuotsuses jätnud käsitlemata rea AS EGeen poolt toodud sisulisi ja ka õiguslikke põhjendusi.

§ 95

kohaselt tuleb maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksuotsuses motiveerida.

§ 84

kohaldamise puhul on seadusandja juba eelduslikult vähendanud maksumaksja tõendamismäära ja on pannud suurema tõendamiskoormise maksuhaldurile, kuid maksuotsuses on Maksukeskus pannud kogu tõendamiskoormise AS-ile EGeen: (

  1. a)Maksuotsuse leheküljel 3 punkti 1 viimases lõigus heidab Maksukeskus ette, et AS EGeen ei ole AS TBP aktsiate sunnitud müügi ja kiirmüügi vajadust ega võõrandamislepingu vormi valikut veenvalt põhjendanud; (
  2. b)Maksuotsuse leheküljel 4 punktis 3.2. väidab Maksukeskus, et AS EGeen ei esitanud revisjoni käigus dokumente, millest nähtuks, kas ja millistel tingimustel pakkus ta AS TBP aktsiaid Göran Hellersile (samas on Maksukeskusel hr Hellersi selgitus, et esmakordselt pakkus talle aktsiaid müügiks A.Tasa, siis ta keeldus, hiljem tegi tema ASile EGeen pakkumise osta1 890 AS TBP aktsiat, samuti on Maksukeskusel olemas hr Hellersi e-kiri AS-ile EGeen, milles ta teeb aktsiatele ostupakkumise); (
  3. c)Maksuotsuse leheküljel 18 väidab Maksukeskus, et üldjuhul tuleb eeldada, et äriühingu otseseks äriliseks eesmärgiks on kasumi teenimine. Sellekohase eelduse ümberlükkamiseks tulnuks AS-il EGeen tõendada, et aktsiate võõrandamine on toimunud parimatel võimalikel tingimustel; (
  4. d)Samuti on Maksukeskus maksuotsuses leidnud, et kuivõrd AS EGeen ei ole AS TBP aktsiate sunnitud müügi ja kiirmüügi vajadust ega võõrandamislepingu vormi valikut 11 veenvalt põhjendanud, siis on Maksukeskus seisukohal, et AS EGeen on tegutsenud lepinguvabaduse kuritarvitamise tahtega ning eesmärgiga vältida kingitusele tulumaksu tasumise kohutust. Maksuotsuses ja ka vaideotsuses pole piisavalt pööratud tähelepanu AS EGeen argumentidele. Maksumaksjal on väga raske, kui isegi mitte võimatu tõendada maksumenetluses negatiivse asjaolu esinemist (maksumaksja pole teinud tehingut maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, maksumaksja ei soovinud teha kingitust jmt), siiski on AS EGeen püüdnud kogu maksumenetluse jooksul eelnimetatud negatiivsete asjaolude esinemist põhjendada, kuid Maksukeskus ja Maksuamet ei ole neid arvesse võtnud. Vastavalt Põhiseaduse preambulale on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele Põhiseaduse § 31 sätestab ühe põhiõigusena õiguse tegeleda ettevõtlusega. Põhiseaduse § 32 sätestab igaühe õiguse enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Eesti seadused kaitsevad vaba ettevõtlust, muuhulgas äriühingute endi õigust määrata oma kaupadele ja teenustele hinnad. Ükski seadus ei anna maksuhaldurile õigust määrata kindlaks hindu, millega maksumaksja võib või peab oma kaupu või teenuseid võõrandama. Tõsi, TuMS § 50 lõige 4 näeb ette maksustamise erikorra seotud isikute vaheliste tehingute puhul, kus maksuhaldurile on expressis verbis antud õigus maksustamise aspektist lähtuvalt hinnata ümber tehingute väärtust, kuid antud juhul ei ole see kohaldatav ja ka Maksukeskus ei ole Maksuotsuses käsitlenud nimetatud sätet maksustamise õigusliku alusena. Kui lähtuda Maksukeskuse poolt toodud käsitlusest, et kõik alla maksuhalduri poolt teoreetiliselt hinnatud õiglase väärtuse müüdud kaubad on tegelikult kingitud mitte müüdud, siis tähendab see seda, et Eestis puudub vaba turumajandus ning maksuhaldur soovib rakendada plaanimajandust, mille käigus maksuhaldur määrab kindlaks hinna ja sellest erinevate hindadega ei või äriühing oma kaupu ja teenuseid võõrandada ja kui äriühing seda teeb, siis karistatakse teda vastava vahe maksustamisega. Seega omandab maksustamine karistusliku iseloomu. Maksuõigus kui avalik õigus ei võimalda seaduse tõlgendamist maksumaksja kahjuks. Maksude kehtestamiseks näeb põhiseaduse § 113 ette seaduse reservatsiooni klausli. Vastavalt maksukorralduse seadusele peab maksuseadus muuhulgas sätestama maksu objekti. Materiaalses maksuõiguses ei ole lubatud analoogia. TuMS § 49 ei käsitle alla väidetava õiglase hinna võõrandatud eseme hinnavahe maksustamist tulumaksuga. TuMS § 50 lõige 4 sätestab siirdehindade regulatsiooni ja annab maksuhaldurile õiguse ümber hinnata omavahel seotud isikute vahelise tehingu väärtust. Ei TuMS § 49 ega ükski teine TuMS säte ega ka

§ 84

ei anna maksuhaldurile õigust ümber hinnata omavahel mitteseotud isikute vahelise tehingu väärtust. Nagu eelpool viidatud saab

§ 84

alusel ümber hinnata tehinguid, mitte tehingute väärtust, kuid ka seda üksnes

§ 84

rakendamise eelduste olemasolul, s.o tehingul puudub tegelik majanduslik sisu ja tehingu sisu ja vorm ei lange kokku. Maksuotsuses käsitletud tehingu puhul ei ole

§ 84rakendamise eeldused täidetud.

Lisaks eeltoodule võib põhimõtteliselt väita, et

§ 84kui üldnorm ei ole üldse rakendatav võimaliku siirdehindadega manipuleerimise korral, kuna Tu

MS § 50 lõige 4 kehtestab selles osas erinormi. 12 Kinge kui teise isiku soodustamine ilma kohustusteta vastusoorituseks ja turuhinnast oluliselt erineva hinnaga tehingud on tulumaksuseaduses selgelt eraldi normide regulatsiooni alla kuuluvad tehinguliigid. Tulumaksuseaduse eelnõu seletuskiri täpsustab, et: "Kahju vara müügist maksumaksjaga seotud isikule loetakse eelnõu kohaselt varjatud kasumijaotamiseks ning maksustatakse nagu dividende." Eelnõus on seega selgelt öeldud, et võimalikku kahju vara müügist ei maksustata kui kingitust, vaid kui dividende, mis välistab võimaluse kahjulikku vara müügitehingut ümber kvalifitseerida kingituseks. Eelnõu jätkab: "Erinevus seisneb vaid selles, et kui praegu on maksuhalduril õigus selliste tehingute puhul (nn transfer price ehk siirdehind) suurendada maksumaksja tulu, siis edaspidi on tehingutes saadud kahju iseseisvaks maksustamiseobjektiks, kuna tulult tulumaksu ei võeta.". Eelnõu seletuskiri rõhutab veelkord, et kahjuliku müügi puhul on kahju (turuhinna ja müügihinna vahe) ise maksuobjektiks nn siirdehindade reegli järgi, kui on tegemist seotud isikutega, mitte ei kuulu tehing ümberkvalifitseerimisele kinkeks või osaliseks kinkeks või millekski kolmandaks. Seaduse sätte ja mõttega ei oleks kooskõlas ka tõlgendus, et juhul, kui on tegemist seotud isikutega, laieneb nn alla turuhinna tehingutele TuMS § 50 lõige 4, kui aga on tegemist mitteseotud isikutega, siis saab alla turuhinna tehinguid käsitleda

§ 84ja Tu

MS § 49 alusel kinkena. See tähendaks

§ 84varjus Tu

MS § 50 lõike 4 analoogia kohaldamist ka mitteseotud isikute tehingutele. Vastavalt tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 6.09.2005 seletuskirjale § 14 lõikele 7 on kehtiva seaduse kohaselt maksuhalduril õigus ümber hinnata tehinguid, mida residendist äriühing on teinud seotud mitteresidendi või residendist füüsilise isikuga, ning tehinguid, mida füüsilisest isikust ettevõtja on teinud seotud mitteresidendi või residendist füüsilise isikuga. Seotud residendist äriühingute vahelisi tehinguid maksuhaldur § 50 lõike 4 alusel aga ümber hinnata ei saa. Seega tuleneb nii seletuskirjast kui ka

  1. mail 2006.a vastuvõetud tulumaksuseaduse muudatustest, et maksuhalduril on õigus ümber hinnata ainult seotud isikute vahelisi tehinguid. Mitteseotud isikute vahelisi tehinguid ei ole maksuhalduril õigus ümber hinnata ei siirdehindade ega ka kingituse maksustamise reegli alusel. Seotud isikute mõiste annab TuMS §
  2. Nimetatud sätte kohaselt ei ole hr Hellers ja AS EGeen seotud isikud. Samuti ei ole AS-iga EGeen seotud isikuteks OÜ Mesikas ega ka OÜ Kaltec, kelle vahel Maksukeskuse väitel lõpuks AS TBP aktsiad jagunesid. Seega antud kaasuse puhul ei saa rakendada TuMS § 49 lõiget 1 isegi juhul kui AS EGeen ja hr Hellersi vahelise aktsiate müügitehingu puhul oleks olnud tegemist müügiga alla turuhinna (mille suhtes saaks juhul, kui tegemist oleks seotud isikutega, rakendada nn transfer prising reegleid TuMS § 50 lõike 4 alusel). Antud juhul ei ole tegemist AS EGeen poolt tehtud kingitusega TuMS § 49 mõttes, kuna tehingu teisel poolel olid 1 890 AS TBP aktsia omandamisel selged korrespondeeruvad rahalised kohustused. Meelevaldne on müügilepingu objektist välja kiskuda 1 034 aktsiat ja väita, et 856 aktsiat müüdi, kuid 1 034 sama müügilepingu objektiks olevat aktsiat kingiti. Samuti ei saa tehingut maksustada TuMS § 50 lõike 4 alusel kuna tehingu pooled ei ole omavahel seotud TuMS § 8 mõttes. Eesti maksuõiguses on keelatud analoogia maksukohustuslase kahjuks. Analoogia keeld tuleneb põhiseaduse § 113 ja

§ 4lõikest 2. Seega ei tohi maksuhaldur laiendada maksuseaduses loetletud asjaolusid ega lisada uusi. 2003.a kehtinud Tu

MS § 50 lõige 4 nägi ette, et kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud mitteresidendi või füüsilise isiku vahel tehtud tehingu väärtus on erinev omavahel 13 mitteseotud isikute vahel tehtavate samaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud. AS TBP aktsiatega tegid vaadeldaval perioodil tehinguid lisaks AS-ile EGeen ka AS Asper Biotech, OÜ Visgenyx, SA Geenikeskus ja AS Quattromed, kes müüsid AS TBP aktsiad hinnaga 700 krooni ja OÜ Immunotron, kes müüs AS TBP aktsiad hinnaga 1 000 krooni. Seega isegi kui AS EGeen ja hr Hellers oleksid olnud seotud isikud (mida nad ei ole), siis võttes aluseks mitteseotud isikute vahelised tehingud oleks ühe AS TBP aktsia hinnaks tulnud 700 — 800 krooni, mitte aga 1 167 krooni, nagu väidab maksuhaldur. Isegi kui maksuhaldur välistaks AS Asper Biotech ja SA Geenikeskus poolt sõlmitud müügilepingud, kuna hr Pikani oli nimetatud äriühingute nõukogu liige, siis OÜ Visgenyx ja AS Quattromed, kellel puudusid igasugused seosed hr Hellersi ja hr Pikaniga müüsid oma aktsiad hinnaga 700 krooni aktsia kohta. Maksukeskuse seisukoht vaidlusaluse aktsiate müügilepingu käsitlemisel osaliselt kinkelepinguna on vastuolus TuMS normide ja legaliteedi põhimõttega. Aktsiate võimalik müük alla turuhinna on maksuõiguslikult eraldi reguleeritud TuMS § 50 lõikes 4, sellist müügitehingut ei hõlma TuMS §-s 49 sätestatud kinkelepingu regulatsioon ning TuMS § 50 lõige 4 annab maksuhaldurile õiguse tehinguväärtuste ümberhindamiseks üksnes seotud isikute vahelistes tehingutes. Põhiseaduse § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega ei tohi seadusega ettenähtud piirang kahjustada isiku seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Proportsionaalsuse põhimõtte osadeks on seega sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus. Kuna

§ 84

jätab maksuhaldurile suure tõlgendamisvõimaluse, peab maksuhaldur nimetatud sätte rakendamisel eriti hindama kas nimetatud sätte rakendamine on sobiv, vajalik ja proportsionaalne.

§ 84rakendamise eesmärgiks on takistada maksudest kõrvalehoidumist.

On küsitav, kas mitteseotud isikute vaheliste tehingute hindade korrigeerimine ja osa tehingu kvalifitseerimine kinketehinguna, võimaldab takistada maksudest kõrvalehoidumist, pigem on siis tegemist avaliku võimu tarbetu sekkumisega. Antud maksuvaidluses ei ole

§ 84rakendamine ei seaduslik ega ka mitte proportsionaalne.

Maksukeskus on tuvastanud, et AS EGeen oli raskes majanduslikus seisukorras. Põhimõtteliselt ei eita Maksukeskus AS-ile EGeen kuuluva vara müümise vajadust, kuid Maksukeskus ei nõustu vara kiirmüügi vajaduse ja sellest tuleneva hinnaga ning seetõttu leiab, et osa varast kingiti. Selline Maksukeskuse seisukoht on meelevaldne ega arvestada konkreetse maksumaksja eripära ja antud olukorda. Põhiseaduse § 12 sätestab üldise võrdsuspõhimõtte. Võrdselt tuleb kohelda kõiki võrreldavates olukordades olevaid isikuid. Seega peaks maksuhaldur võrduspõhimõttest lähtuvalt hakkama kindlaks määrama kõikide, ka mitteseotud isikute vaheliste tehingute hindu 14 ning juhul, kui kasutatud hinnad erineksid maksuhalduri poolt määratust (ebaselge on, kui suur erinevus on aktsepteeritav), hakkama kindlaks määrama, milline osa tehingu alusel võõrandatud kaubast või teenusest on kingitud. See oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne ning vastuolus seadusega. Samas kui maksuhaldur seda ei tee teiste isikute tehingute puhul, kuid teeb seda AS EGeen tehingu puhul, siis oleks tegemist maksumaksjate ebavõrdse kohtlemisega. Ebavõrdne kohtlemine on põhiseadusega vastuolus, kuna selliseks kohtlemiseks puudub kohane põhjus. Seega antud juhul ei ole Maksukeskuse poolt MK S § 84 kohaldamine ja AS-ile EGeen täiendava maksusumma määramine ei seaduslik, põhjendatud, sobiv, vajalik, proportsionaalne ega ka õiglane. Üks õigusriigi olulisi tunnuseid on õiguskindlus. Riigikohus on korduvalt oma otsustes märkinud, et põhiseadus ja sellega kooskõlas vastu võetud seadused ja muud õigusaktid on määratud looma korrapära ja stabiilsust ühiskonnas. Selle kaudu luuakse kindel ja püsiv alus põhiõiguste ja vabaduste seaduspäraseks kasutamiseks ning kujuneb õiguskindlus kui sotsiaalne väärtus. Õiguskindluse üldpõhimõttest tuleneb muuhulgas õiguspärase ootuse põhimõte, usalduse kaitse põhimõte ja õigusselguse põhimõte. Õiguspärase ootuse printsiibist lähtuvalt oli AS-l EGeen alust 2003. a eeldada, et ta võib ise vabalt teha oma majandusliku tegevusega seotud otsuseid, sealjuures valida ise, kuidas ja kellele ta oma vara müügiks pakub, kuidas ta oma varale hinna määrab ja mis hinnaga ta oma vara müüb, kuna seadus ei sätestanud piiranguid nimetatud valikute ja otsuste tegemisel. Kuigi AS EGeen ja hr Hellersi vahelise müügilepingu sõlmimisel kehtis

§ 84

oli AS-il EGeen õiguspärane eeldus, et nimetatud sätet saab rakendada üksnes maksudest kõrvalehiilimise eesmärgil teostatud tehingute suhtes, mille sisu ja vorm ei ole vastavad. AS EGeen ei sõlminud hr Hellersiga müügilepingut maksudest kõrvalehiilimise eesmärgil, samuti vastas (ja vastab) aktsiate müügileping sisult oma vormile. Õigusselguse põhimõttest lähtuvalt peab õigusnorm olema normi rakendajale ja täitjale arusaadav. Põhiseaduse § 13 lõige 2 näeb ette, et seadus peab kaitsma igaühte riigivõimu omavoli eest.

§ 4

sätestab maksumaksja kohustuse maksta ainult seadustega ettenähtud makse maksuseadustes sätestatud määrades ja korras. Riigikohus on mitmes asjas leidnud, et igaühel peab olema võimalus kujundada oma tegevust mõistlikus ootuses, et õiguskorraga antud õigused ja kohustused püsivad stabiilsetena.

§ 84

annab küll maksuhaldurile õiguse tehingute ümberhindamiseks, kuid nimetatud säte jätab maksuhaldurile väga laia diskretsiooniõiguse. Antud maksuasjas on Maksukeskus vääralt kohaldanud seadust ja rikkunud diskretsioonireegleid. Mõistlikult tegutsev maksumaksja ei saanud ette näha, et maksuhaldur võib aastaid hiljem, tuginedes kolmandatelt isikutelt saadud informatsioonile, mis käsitlevad kolmandate isikute omavahelisi kokkuleppeid ja, mis ei olnud maksumaksjale teada, hakata ümber hindama maksumaksja tehinguid. Riigikohus on oma 5. oktoobri 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-33-06 selgitanud, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale eeldab õiguspärase ootuse kaitse põhimõte, et õiguslikud ettekirjutused oleksid selged ja kindlaksmääratud ja tagaksid ühenduse õiguse kohaldamisalasse langevate asjaolude ja õigussuhete etteennustatavuse. Maksukeskuse poolt

§ 84

meelevaldne kohaldamine antud maksuasjas rikub ilmselgelt viidatud põhimõtet.

§ 84

eesmärk on vältida maksudest kõrvalehiilimist ning selle kaudu konkurentsieelise saamist. Nimetatud sätte eesmärgiks ei ole reguleerida kaubaturgu mitteseotud isikute 15 vaheliste tehingute hinna kindlaksmääramise kaudu. Kuid antud juhul on hindade kindlaksmääramise eesmärk just see, mida maksuhaldur antud maksuvaidluses püüab teha. Maksukeskus on käesolevas maksuasjas ilmselgelt rikkunud

§ 84

rakendamisel ja müügitehingu ümberkvalifitseerimisel müügi- ja kinketehinguks õiguspärase ootuse, usalduse kaitse ja õigusselguse põhimõtteid.

§ 84

tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt lähtuvalt asja tegelikust sisust, antud juhul ei ole Maksukeskus seda teinud. Ebaseaduslik maksuotsus rikub AS EGeen õigusi. AS-i EGeen on kohustatud ebaseadusliku maksuotsuse alusel tasuma täiendavat tulumaksu 423 968 krooni. Maksukeskusel puudub õiguslik ja majanduslik põhjendus AS TBP aktsiate müügitehingu ümberkvalifitseerimiseks kinketehinguks ning AS-ile EGeen täiendava tulumaksu määramiseks

§ 84ja Tu

MS § 49 alusel. Maksukeskuse maksuotsuses toodud väited ja järeldused on õiguslikult põhjendamata. Maksuotsus ei vasta materiaalõigusnormidele. Maksuotsus on vastuolus nii maksukorralduse seaduse, tulumaksuseaduse kui ka Põhiseaduse sätetega ning rikub otseselt kaebuse esitaja õigusi. Tulenevalt eeltoodust ei saa kaebuse esitaja nõustuda Maksukeskuse poolt täiendavalt määratud tulumaksuga. Maksukeskusel puudub õiguslik alus hinnata ümber omavahel mitteseotud isikute tehingute väärtusi. Maksukeskus ei ole näidanud seaduslikku alust Maksukeskuse poolt aktsiate turuväärtuse määramiseks omavahel mitteseotud isikute vahelises müügitehingus. AS EGeen on rahvusvaheliste investorite poolt omatava Ameerika äriühingu tütarühing. AS EGeen poolt AS TBP aktsiate võõrandamise otsustas AS EGeen 5-liikmeline nõukogu kollegiaalselt. On päevselge, et neljal nõukogu liikmel ja juhatusel puudus igasugune huvi ja tahe teha AS TBP aktsiatega kingitust hr Hellersile või ükskõik millisele kolmandale isikule. Seda ei ole tuvastanud ka Maksukeskus. AS TBP aktsiate müügitehingu otsustajad ja elluviijad lähtusid üksnes ja ainult AS EGeen huvidest ja majanduslikust olukorrast tingitud vajadustest. Maksukeskus tugineb aktsiate õiglase hinna määramisel OÜ Rimess MRI hinnangul, kuid antud hinnang on aluseks võtnud Kinnistu väärtuse, mis ei vasta tegelikkusele. Maksukeskus on jätnud tähelepanuta, et isegi, kui tal oleks õigus hinnata ümber mitteseotud isikute vahelisi tehinguid, oleks ta eelkõige pidanud lähtuma võrreldava hinna meetodist. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et 2004.a alguses on toimunud rida tehinguid AS TBP aktsiatega, mille müügihind on oluliselt alla maksuhalduri poolt väidetava õiglase hinna. Maksukeskus on aktsiate turuväärtuse määramisele lähenenud formaalselt, jättes arvesse võtmata nii aktsiate müüki põhjustanud kui ka aktsiate hinda mõjutanud asjaolud. Maksukeskus on tõendite hindamisel lähtunud ainult nendest tõenditest, mis toetavad Maksukeskuse seisukohta ning on teised tõendid jätnud arvestamata. AS TBP aktsiate müük ja aktsiate hind olid majanduslikult põhjendatud ja vajalikud AS-i EGeen ettevõtluse jätkumiseks. Lähtudes eeltoodust palub AS EGeen tühistada Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 15. septembri 2006.a maksuotsus nr 12-5/320 ja Maksu-ja Tolliameti 5. detsembri 2006.a vaideotsus nr 6-1/218-1. 16 Vastustajate seisukohad Vastustajad on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on seaduslikud ja põhjendatud ning vaidlevad kaebusele vastu.

§ 82

kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Juhul, kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, siis kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid. Asja materjalidest nähtuvalt esitas AS EGeen AS TBP aktsiate võõrandamise kohta 04.12.2003 aktsiate ostu-müügilepingu. Lepingust nähtuvalt võõrandas AS EGeen 1890 TBP aktsiat nominaalväärtusega 1000 krooni aktsia kohta Rootsi Kuningriigi kodanikule Klas Gustav Göran Hellers'ile 1 000 000 krooni eest. Kuivõrd AS EGeen võõrandas TBP aktsiad alla soetamismaksumust ning asjas puuduvad tõendid aktsiate allahindluse põhjenduste kohta, siis on maksuhalduril tekkinud põhjendatult kahtlus selles, et AS EGeen poolt kirjeldatud võõrandamistehingu näol ei ole tegemist tavapärase müügilepinguga.

§ 11

sätestatud uurimispõhimõttest lähtuvalt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas maksukohustust suurendavaid kui vähendavaid asjaolusid. Seega tuli maksuhalduril koguda tekkinud kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks täiendavaid tõendeid. AS EGeen on soetanud TBP aktsiaid kahel korral. 18.12.2001 soetas AS EGeen 30 TBP aktsiat nimiväärtusega 1000 krooni, kokku summas 30 000 krooni. 26.05.2003 soetas AS EGeen 07.04.2003 nõukogu otsuse alusel 1860 TBP aktsiat nimiväärtusega 1000 krooni, kokku summas 1 860 000 krooni. Viimatinimetatud tehingu tulemusena omas AS EGeen 82%-list enamusosalust TBP aktsiakapitalis, samuti olulist otsustusvabadust TBP-d puudutavates küsimustes. Eelpoolnimetatud asjaoludest olid teadlikud nii AS EGeen nõukogu liikmed kui juhatuse liige. TBP aktsia soetamismaksumusest oli muuhulgas teadlik G. Hellers. Asja materjalidest nähtuvalt omandas G. Hellers

  1. aasta maikuus TBP aktsiaid AS EGeen-ga samadel tingimustel, s.o. soetusmaksumusega 1000 krooni aktsia kohta. Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et asjas puuduvad ning AS EGeen ega G. Hellers ei ole esitanud maksuhaldurile tõendeid TBP aktsia väärtuse vähenemist tingivate asjaolude kohta, siis on vastustajad seisukohal, et poolte õigused ja kohustused Lepingus on mittevastavad, sellekohane mittevastavus on põhjendamatu ning AS EGeen nõukogu liikmed ja juhatuse liige, samuti G. Hellers olid nimetatud asjaoludest teadlikud. TBP aktsiate G. Hellers'ile soodustatud tingimustel võõrandamise tahtele viitab muuhulgas asjaolu, et AS EGeen ei teinud TBP aktsiate müügipakkumist teistele aktsionäridele ega sõltumatutele kolmandatele isikutele. Antti Kask on 16.06.2005 selgituses väitnud, et Piret Roos pakkus talle
  2. aasta novembrikuus osta kinnistut aadressil Tiigi 61b hinnaga 7 miljonit krooni. A. Kask selgitusele maksuhalduri poolt nõutud dokumente ei lisanud. Vastustajad nõustuvad kaebuse esitajaga selles, et vara müügipakkumist ei pea esitama kirjalikus vormis. Samas ei leia vastustajad, et kinnisasja müüki oleks võimalik teostada telefoni teel kinnisasja nägemata ja kinnisasja väärtust mõjutavate asjaoludega tutvumata. 17 Lisaks eeltoodule ei selgu asja materjalidest, mil moel oleks TBP-le kuuluva kinnistu müük võimaldanud lahendada AS EGeen likviidsusprobleeme. Samuti ei nähtu asja materjalidest A. Kask'i huvi kinnisvarasse investeerimiseks. Seetõttu vastustajad ei leia, et A. Kask'ile tehtud müügipakkumine oleks olnud reaalne. Samas ei nähtu A. Kask'i selgitusest, et AS EGeen oleks pakkunud talle müügiks TBP aktsiaid. As EGeen on 10.02.2005 vastuses väitnud, et pakkus TBP aktsiaid müüa Rein Kilk'ile ja Antti Kask'ile, kuid kumbki eelpoolmainitud isikutest ei olnud ostmisest huvitatud . Samas ei toeta nimetatud väidet ei R. Kilk oma 13.06.2005 vastuses ega A. Kask oma 16.06.2005 selgituses. Eeltoodu näitab, et AS EGeen nõukogu liikmed kolmandate isikute kaasamist tegelikkuses vajalikuks ei pidanud. G. Hellersi vastustest nähtuvalt oli Andras Tasa'le ja Jaanus Pikani'le, kui TBP aktsiate soetamisest tegelikult huvitatud isikutele väga oluline, et tehing toimuks. Asjaolu, et AS EGeen likviidsusprobleem oli AS EGeen hinnangul ajutine ning tehingu toimumisest olid isiklikult huvitatud AS EGeen ja TBP nõukogu liige J. Pikani ja TBP tegevdirektor A. Tasa, seletab muuhulgas väidetava kiirmüügi vajaduse, sõltumatute kolmandate isikute tehingusse kaasamata jätmise, samuti tehingu hinna üle tavapäraselt toimuvate läbirääkimiste puudumise. Nimetatud asjaolud koosmõjus vajalike säästude olemasoluga ja AS EGeen poolt peamise pankrotiohuna nimetatud sihtasutuse EGV võlgnevuse tasumata jätmisega ja selle asemel tehingust saadud raha finantsinstrumentidesse paigutamisega AS EGeen huvidest lähtuvalt väidet aktsiate sund- ja/või kiirmüügi vajadusest ei toeta. AS-l EGeen (ei juhatusel ega nõukogul) ei olnud
  3. aasta novembrikuus alust arvata, et likviidsuskriis kestab
  4. aasta jaanuarikuuni või
  5. aasta aprillikuuni. AS EGeen juhatuse liikmel oli säästueelarve koostamisel teada, et rahaliste vahendite laekumist ei toimu
  6. aasta
  7. detsembrist varasemalt. Selle teadmise põhjal otsustati ka töötajate osaliselt tasustatavale puhkusele saatmine perioodil 15.12.-15.01.2004 ning OÜ-ga Kyyrix sõlmitud koristuslepingu peatamine alates 01.12.-15.01.
  8. AS EGeen pangaväljavõttest ei nähtu, et kuni 15.12.2003 oleks AS EGeen poolt tehtud vältimatuid makseid 1 miljoni krooni ulatuses, sealhulgas EGV-le. Nimetatust tulenevalt ei pea vastustajad AS EGeen kohtumenetluses esitatud väidet aktsiate AS EGeen huvides toimunud müügist või maksu- ja vaidemenetluses esitatud väidet aktsiate AS EGeen huvides toimunud kiirmüügist veenvaks. Otsitud ja tegelikkusele mittevastav on antud juhul AS EGeen selgitus selles, et TBP aktsiatest saadud rahasumma paigutati Hansapanga intressifondi seetõttu, et arvete tähtajad ei olnud saabunud. AS-l EGeen oli
  9. aasta
  10. septembrist tasumata võlg EGV ees summas 65 095,05 krooni. Sellele lisandusid
  11. aasta
  12. detsembrist tasumata arved kokku summas 5 661 235,95 krooni. TBP aktsiatest saadud rahasumma Hansa intressifondi paigutamine viitab selgelt asjaolule, et AS EGeen ei kavatsenudki EGV ees oma võlga likvideerida. Seega ei olnud AS-l EGeen ka väidetavast pankrotiohust tulenevalt TBP aktsiate kiirmüügi vajadust nagu AS EGeen on 21.12.2004 vastuses väitnud. Eeltoodud põhjustel on antud juhul kohatu kaebuse esitaja etteheide selles, et maksuhaldur pole arvestanud majanduse põhiprintsiipide ja noteerimata äriühingute osaluse võõrandamise eripäraga. Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et AS EGeen nõukogu liikmed ja juhatuse liige, samuti G. Hellers olid Lepingust tuleneva soodustuse andmisest ja soodustuse ulatusest teadlikud, samuti asjaolust, et soodustuse andmine ei toimunud objektiivsel alusel, on vastustajad seisukohal, et AS EGeen tahe Lepingu sõlmimisel oli soodustust hõlmavas osas suunatud G. Hellerslle kingituse tegemisele. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et Lepingut tuleb G. Hellers'it soodustavas osas käsitleda aktsiate kinkelepinguna. Nimetatust tulenevalt ei 18 nõustu Maksu- ja Tolliamet kaebuse esitajaga selles, nagu poleks maksuhaldur võtnud arvesse tehingu tegelikku majanduslikku sisu TuMS § 49 lg 1 kohaselt maksab residendist juriidiline isik tulumaksu muuhulgas kõigilt tehtud kingitustelt. Kuna AS EGeen on vormistanud kinkelepingu tunnustele vastava tehingu müügilepinguna ning jätnud mitteresidendist füüsilisele isikule tehtud kingituse deklareerimata ja sellelt tulumaksu tasumata, siis on vastustajad seisukohal, et AS EGeen ei ole võõrandamistehingut müügilepinguna vormistades toiminud heas usus. Samuti on kaebuse esitaja pidanud vajalikuks viidata AS EGeen keerulisele finantsolukorrale 2001.,
  13. ja
  14. aastal, kuid on jätnud seejuures tähelepanuta asjaolu, et AS EGeen ka soetas sellises keerulises finantsolukorras TBP aktsiaid, suutmata samas selgitada sellekohase investeeringu põhjendatust. AS EGeen ei ole esitanud veenvaid põhjendusi TBP aktsiate soetamise kohta. Seda eelkõige põhjusel, et TBP ei omanud aktsiate märkimise ajal, s.o.
  15. aasta detsembrikuus ja
  16. aasta aprillikuus Tartus aadressil Tiigi 61B asuvat kinnistut ega hoonet, mistõttu ei olnud AS-l EGeen võimalik saada TBP aktsiate omandamise kaudu kontrolli kinnistu üle. Tartu Maakohtu kinnistusregistrist nähtuvalt kuulus kinnistu kuni 20.05.2003 AS-le Astri. Põhjendamatu on AS EGeen väide selles, et tehtud investeeringuid oleks võimalik saada tagasi läbi AS EGeen enda poolt tasutava rendi. 21.12.2004 vastusest nähtuvalt oli TBP aktsiate soetamisel AS EGeen üheks eesmärgiks saavutada suuraktsionärina kontroll TBP poolt pakutavate rendipindade hinnakujunduse üle ja saavutada pikaajaline stabiilne soodne rendipindade hind. 11.08.2003 rendilepingu järgi tuli AS-l EGeen tasuda kinnistu kasutamise eest renti summas 130 krooni ruutmeetri rendipinna kohta kuus. Samas on väide esitaja eriarvamuses, vaides ja kaebuses väitnud, et büroopindade rendihinnad Tartu südalinna lähiümbruses
  17. aasta novembris-detsembris olid 60-80 krooni ruutmeetri kohta. Tulenevalt eeltoodud vastuoludest jääb vastustajatele selgusetuks, milles seisnes antud juhul TBP poolt pakutava rendipinna soodsus ning sellest tulenevalt TBP aktsiate omandamise tegelik eesmärk. 21.12.2004 vastusest nähtuvalt lõpetas AS EGeen üürilepingu TBP-ga põhjusel, et AS EGeen oli likviidsuskriisis ning kolimisega oleksid kaasnenud täiendavad kulud. 28.02.2004 vastusest oleksid AS EGeen juhtkonna tehtud arvutuste kohaselt ühekordsed kolimiskulud olnud ligikaudu 30 000 krooni. Samas on TBP esitanud AS-le EGeen tasumiseks 19.12.2003, 05.01.2004 ja 02.02.2004 arveid ruumide rendi eest kokku 94 328, 35 krooni ulatuses. Seega on AS EGeen tasunud samaaegselt renti nii Tartus Tiigi 61b asuvate ruumide mittekasutamise kui Tartus Ülikooli 6a asuvate ruumide kasutamise eest. Maksu-ja Tolliameti hinnangul likviidsusprobleemide korral täiendava ning kasutusotstarbeta rendipinna vastuvõtmine 15.12.2003 TBP-ga seotud küsimustes kulude kokkuhoiule ei viita. Samuti on TBP aktsiakapitalis enamusosaluse võõrandamine ja sellele järgnevalt rendipinna vastuvõtmine vastolus TBP aktsiate soetamise väidetava eesmärgiga. Samas omavad maksuhalduri poolt TBP aktsiate soetamise kohta kogutud tõendid olulist tähendust AS EGeen juhtorganite ja G. Hellers'i teadlikkuse kohta TBP aktsiate reaalse soetamismaksumuse kohta. Kuivõrd G. Hellers soetas
  18. aasta maikuus TBP aktsiaid ASga EGeen samadel tingimustel, s.o. müügihinnaga 1000 krooni aktsia kohta, siis on aktsiate allahindluse põhjuseid väljatoomata põhjendamatu väita, et
  19. aasta detsembrikuus oli TBP aktsia väärtus vähenenud 529 kroonini aktsia kohta. Seda eelkõige arvestades asjaoluga, et AS EGeen omas enamusosalust TBP aktsiakapitalis ning TBP-le kuulus äsjarenoveeritud 19 maja Tartu kesklinnas. Nimetatust tulenevalt ei nõustu vastustajad kaebuse esitajaga selles, nagu oleks AS EGeen võõrandanud TBP aktsiad parimatel võimalikel tingimustel. Kaebuse esitaja ei ole maksu- ega vaidemenetluses ega ka kaebuses pidanud vajalikuks selgitada, miks AS EGeen juhatuse liige kui Lepingut sõlmima volitatud isik oli veel 15.12.2003 teadmatuses väidetavalt 04.12.2003 Lepingus kokkulepitud hinnas. Selgitusi ei ole esitatud muuhulgas Lepingu sõlmimise ajas ja kohas ilmnenud vastuolude kohta. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole Lepingu allkirjastamise aega ja kohta puudutavatele küsimustele soovinud vastata ka G. Hellers. Seega ei ole võõrandamislepingu vormistamisega seotud asjaolud antud juhul selged. AS EGeen nõukogu
  20. korralise koosoleku protokollist nähtuvalt EG nõukogu koosseisus Jaanus Pikani, Andres Metspalu, Kalev Kask, Margus Kõrgesaar ja Koit Kikas väidetavalt 02.12.2003 toimunud koosolekul otsustas võõrandada 1860 TBP aktsiat hinnaga 537,6344 krooni. Seevastu Lepingu kohaselt on AS EGeen võõrandanud G. Hellers'ile 1890 TBP aktsiat hinnaga 529,1005 krooni. Protokollist ei nähtu andmed, millele tuginedes määrasid EG nõukogu liikmed TBP aktsia väärtuseks 537,6344 krooni, samuti puuduvad asjas andmed, millele tuginedes määrasid AS EGeen juhatuse liige ja G. Hellers Lepingu sõlmimisel TBP aktsia väärtuseks 529,1005 krooni. Protokollist ega G. Hellers'i vastusest ei nähtu, millistest kriteeriumidest on AS EGeen nõukogu liikmed ja juhatuse liige või G. Hellers TBP väärtuse määramisel lähtunud või milliseid meetodeid kasutanud. Maksuhalduri esmasest analüüsist nähtuvalt ei ole AS EGeen ega G. Hellers lähtunud TBP aktsiate väärtuse määramisel ei aktsiate raamatupidamislikust väärtusest ega aktsiatega 04.12.2003 kuupäevast varasemalt tehtud tehingute hindadest. Seda vaatamata asjaolule, et nii EG-le kui G. Hellers'ile kui TBP aktsionäridele pidid olema kättesaadavad nii TBP bilanss, AS Tõnisson Kinnisvarakonsultant poolt kinnistule antud hinnangud kui ka muud aktsia hariliku väärtuse määramiseks vajalikud dokumendid, samuti teada TBP aktsiate soetamismaksumus
  21. aastal. Vastustajate hinnangul ei saanud AS EGeen nõukogu teades TBP aktsia soetamismaksumust
  22. aastal jõuda üksnes G. Hellers'i poolt tehtud ostupakkumise põhjal järeldusele, et tegemist on parima saadaoleva hinnaga. Asjaolu, et TBP aktsiate (enamusosalus) soodustingimustel võõrandamine otsustati teistele TBP aktsionäridele teatamata ning nende ostupakkumisi ärakuulamata ja kaalumata G. Hellers'i kasuks, viitab selgelt AS EGeen nõukogu tahtele anda soodustust just G. Hellers'ile. Seda sõltumata asjaolust, kas teised nõukogu liikmed G. Hellers'i, J. Pikani ja A. Tasa kokkulepetest teadsid või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Maksuhaldur on maksuotsuses tuvastanud, et TBP aktsia müügihind enne Lepingu sõlmimist
  23. aastal oli 1000 krooni aktsia kohta. Nimetatud asjaolust olid teadlikud nii AS EGeen kui G. Hellers. Vaatamata eeltoodule on AS EGeen ja G. Hellers leppinud TBP aktsia hinnaks kokku 529 krooni aktsia kohta. Samas ei ole AS EGeen ega G. Hellers maksuhaldurile TBP aktsia väärtuse langust selgitanud. Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et TBP aktsia kohalik müügihind oli Lepingu pooltele teada, siis poleks antud juhul tekkinudki pooltel vajadust TBP aktsia väärtuse täiendavaks analüüsimiseks. Seetõttu on põhjendamatu kaebuse esitaja etteheide selles, nagu oleks maksuhaldur sundinud AS-i EGeen tegema ebamõistlikke ja majanduslikult koormavaid toiminguid. Vastustajad peavad siinkohal vajalikuks selgitada, et maksuhalduri poolt eksperdi poole pöördumine oli tingitud eelkõige asjaolust, et AS EGeen ja G. Hellers'i poolt TBP aktsiate väärtuse määramisega seotud asjaolud ei olnud selged ning AS EGeen ei nõustunud maksuhalduri poolt TBP aktsiate väärtusele antud hinnanguga. Seega oli AS EGeen ja G. 20 Hellersl poolt TBP aktsiatele antud hinnangute kontrollimiseks sõltumatu hindaja kaasamine asjaolusid arvestades igati põhjendatud. Rimess MRI OÜ 16.05.2006 TBP aktsia õiglasele väärtusele antud hinnangus TBP aktsia väärtust vähendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kuivõrd AS EGeen ja G. Hellers on määranud TBP aktsiale selle harilikust väärtusest erineva hinna ning AS EGeen ei pidanud vajalikuks võtta ostupakkumisi teistelt TBP aktsionäridelt ega kolmandatelt isikutelt, siis on antud juhul kohatu kaebuse esitaja väide selles, et noteerimata äriühingu aktsiate hinda on võimatu ilma erinevate pakkumiste olemasoluta määrata. Vastustajad ei nõustu kaebuse esitajaga selles, nagu lähtuks maksuhalduri poolt aktsiate õiglase väärtuse leidmisel aluseks võetud OÜ Rimess MRI hinnang valedest eeldustest. AS Tõnisson Kinnisvarakonsultant 04.07.2003 annotatsioon-kordushinnangut on antud litsenseeritud kinnisvarahindaja poolt ja hinnangu õigsust on tunnustanud AS Eesti Ühispank laenu andes. Asja materjalidest nähtuvalt on AS EGeen võtnud 15.12.2003 Kinnistu rekonstrueeritud osa vastu ilma pretensioone esitamata. Seega võib järeldada, et Kinnistul paikneva hoone renoveerimine toimus arhitektuuribüroo Tõnis Tarbe poolt koostatud projekti nr 366 kohaselt. Nimetatust tulenevalt ei oma antud juhul tähendust, et Hinnang on valminud mõned kuud enne aktsiate võõrandamise otsustamist. Kaebuse esitaja on väitnud, et büroopindade rendihinnad Tartu südalinna lähiümbruses
  24. aasta novembris-detsembris olid 60-80 krooni ruutmeetri kohta. Samas ei ole kaebuse esitaja lisanud kaebusele tõendeid selle kohta, et viidatud rendihindade näol oleks tegemist Kinnistul paikneva büroo- ja laborihoonega analoogsete hoonete rendihindadega ega selgitanud sel juhul AS EGeen ja EGV poolt sõlmitud rendi- ja üürilepingutes kajastatud rendihindade põhjendatust. A. Kask'i selgitusest ei nähtu, et ta oleks tutvunud Kinnistu väärtuse määramiseks vajalike dokumentidega, sealhulgas hindamisaktidega, kehtivate rendilepingutega vms. A. Kask'i seletusest ei nähtu, et talle oleks teada, et AS Eesti Ühispank andis TBP-le Kinnistu tagatisel laenu enam kui 7 miljoni krooni ulatuses. Samuti ei nähtu A. Kask'i seletusest, et talle oleks teada kehtivate rendilepingute tingimused, sealhulgas AS EGeen ja EGV poolt tasutavate rendimaksete suurus. Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et A. Kask on oma selgituste kohaselt tutvunud Kinnistuga põgusalt, ei pea vastustajad A. Kask'i poolt Kinnistu väärtusele antud hinnangut põhjendatuks. AS EGeen väitel oli Kinnistu vajalik nii EGV kui ka AS EGeen tegevuseks, mistõttu pidi seda finantseerima AS EGeen. Samuti on AS EGeen väitnud, et lootis oma investeeringu tagasi saada läbi TBP-le makstava rendi. Eeltoodud väidete valguses ei pea vastustajad veenvaks kaebuse esitaja väidet selles, nagu ei oleks AS-le EGeen teada TBP ja EGV vahelise rendilepingu ega ka muude Kinnistut koormavate rendilepingute tingimused. Lähtuvalt eeltoodust on vastustajad seisukohal, et aktsiate õiglase väärtuse leidmisel aluseks võetud OÜ Rimess MRI Raport põhineb asjatundjate konservatiivsel ja õiglasel hinnangul ega erine oluliselt TBP aktsiate algsest soetamismaksumusest. Põhjendamatud on kaebuse esitaja etteheited seaduse analoogia kohaldamise kohta ning kaebuse esitaja väide selles, et

§ 84

ei võimalda hinnata ümber omavahel mitteseotud isikute vahelisi tehinguid, sealhulgas tehingute väärtust.

§ 84

kohaselt kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. 21 Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhalduril tekkinud TBP aktsiate soetamismaksumust, samuti aktsiate väärtust vähendavate asjaolude puudumise tõttu põhjendatud kahtlus selles, et AS EGeen poolt kirjeldatud võõrandamistehingu näol ei ole tegemist tavapärase müügitehinguga. Maksuhaldur on kogunud nimetatud kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks täiendavaid tõendeid ning kogutud tõendite põhjal tuvastanud, et G. Hellers on omandanud TBP aktsiad tehingu järgselt, millel on müügi-ja kinkelepingule omased tunnused. Seega on maksuhaldur selgitanud välja tehingu tegeliku majandusliku sisu. Vaidlust ei ole selles, et mitteresidendist füüsilisele isikule tehtud kingitus on TuMS § 49 kohaselt maksustatav tulu, mille tasumise kohustus on residendist juriidilisel isikul. Nimetatud asjaolu pidid TBP aktsiate võõrandamist otsustanud ja võõrandamistehingu vormistanud AS EGeen juhtorgani liikmed teadma. Samuti olid nii AS EGeen nõukogu liikmed kui juhatuse liige ning G. Hellers teadlikud TBP aktsiate tegelikust soetamismaksumusest 2003. aastal, samuti TBP aktsiate väärtuse vähenemist tingivate asjaolude puudumisest. Kuivõrd AS EGeen poolt esitatud vastuolulised väited TBP aktsiate sund- ja/või kiirmüügi vajadusest, samuti aktsiate parimatel võimalikel tingimuste võõrandamisest ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud, siis on vastustajad seisukohal, et vormistades TBP aktsiate müügi- ja kinkelepingu müügilepinguna ning jättes kingituselt tulumaksu tasumata on AS EGeen tegutsenud teadlikult ja lootuses, et maksuhaldur aktsiate kinketehingust teada ei saa. Lähtuvalt eeltoodust on vastustajad seisukohal, et maksuhaldur on müügilepingu ümberkvalifitseerimisel järginud

§ 84

sätestatud eeldusi ning tuvastanud ühtaegu nii võõrandamistehingu tegeliku majandusliku sisu kui maksukohustuslase tahtluse. Eeltoodud põhjustel vastustajad ei nõustu kaebuse esitajaga selles, nagu poleks

§ 84rakendamine antud juhul seaduslik või proportsionaalne.

Vastustajad nõustuvad kaebuse esitajaga selles, et lähtuvalt tsiviilõiguses kehtivast lepinguvabaduse põhimõttest on tehingu pooltel vaba voli kõikvõimalike kokkulepete sõlmimiseks. Samas on maksuhalduril seadusest tulenev pädevus sellekohaste tehingute ja toimingute kontrollimiseks ning maksukohustuse tekkimiseks vajaliku teokoosseisuga hõlmatud juriidiliste faktide tuvastamise korral tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks. Vastustajad on eelpool selgitanud, millistest asjaoludest lähtuvalt oli antud juhul eksperdi kaasamine vajalik. Seetõttu on põhjendamatu kaebuse esitaja etteheide selles, nagu määraks maksuhaldur kindlaks hindu, millega maksumaksja võib või peab oma kaupu ja teenuseid võõrandama. Võttes arvesse AS EGeen ja G. Hellers'i vahelise võõrandamistehingu asjaolusid, on antud juhul põhjendamatud ka etteheited ettevõtlusvabaduse riivest, ebavõrdsest kohtlemisest, õiguspärase ootuse, usalduse kaitse ja õigusselguse vastuolust. Vastustajad ei leia, et maksuhalduril oleks maksukohustuse tekkimiseks vajaliku teokoosseisuga hõlmatud juriidiliste faktide tuvastamise korral õigus otsustada kas maksu määrata või mitte. Maksu määramine on

§ 10

lg 2 p 2 kohaselt maksuhalduri kohustus, mitte õigus nagu kaebuse esitaja ekslikult on leidnud. Lähtuvalt eeltoodust puudus maksuhalduril antud juhul võimalus diskretsiooniõiguse teostamiseks, seda nii otsustamis- kui valikudiskretsiooni osas. Seetõttu on kaebuse esitaja etteheited, mis puudutavad diskretsioonireeglite mittejärgimist antud juhul asjakohatud. Lähtuvalt eeltoodust on Maksu- ja Tolliamet seisukohal, et vaideotsus vaidemenetluse esemest sõltumatult kaebuse esitaja õigusi ei riku ning tühistamiskaebuse esitamiseks selles osas puudub alus. Lähtudes eeltoodust paluvad vastustajad jätta AS EGeen kaebus rahuldamata. 22 Kohtu põhjendused ja otsus Esitatud kaebuse puhul on tegemist lubatava ja tähtaegselt esitatud kaebusega. Kaebuse lubatavuse osas kohaldub Halduskohtumenetluse seadustiku ( edaspidi HKMS) § 6 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kaebuse tähtaegsuse osas kohaldub aga HKMS § 9 lõige 3, mis sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud haldusaktid tühistamisele HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 alusel. TuMS § 49 lõige 1 sätestab, et residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ja § 11 lõikes 10 nimetatud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 toodud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni. Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10 nimetatud isiku tehtud kingitused ja annetused maksustatakse lõikes 6 sätestatud korras.

§ 84

sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kohus on seisukohal, et asjas tuvastatud faktilised asjaolud ei anna alust käesolevas asjas

§ 84kohaldamiseks, mille tõttu on vaidlusalused haldusaktid õigusvastased ja vastuolus Tu

MS § 49 lõikega 1 ja

§-ga

  1. Tunnistaja Klas Gustav Göran Hellersi ütlustega on tõendatud, et Tartu Biotehnoloogia Pargi juht Andrus Tasa teavitas teda aktsiate müügist. AS EGeen soovis müüa oma aktsiad, kuna neil oli probleem maksujõulisusega ja tarvis tegevuse jätkamiseks sularaha. Kui aktsiate eest makstav hind oleks olnud väiksem, nt 500 000, siis ei oleks EGeen tegevust jätkanud ja oleks sunnitud välja kolima EBP ruumidest. Majanduslikult aktsiate väärtust vaadates ja lähtudes kasumiaruandest, oleks hind oluliselt väiksem kui 500
  2. Tunnistaja oli otsustanud palju ta oli nõus aktsiate eest maksma ja see oli tunnistaja lõplik pakkumine. Kui tunnistaja oli otsustanud hinna teavitas ta sellest Andrus Tasa. Mingist aktsiate kinkimisest kellegagi juttu ei olnud. Samuti ei räägitud maksuküsimustest. Rootsis on kingid maksuvabad, seega oleks tunnistajale olnud kasulikum aktsiad omandada kinkena, mitte aga ostu-müügilepingu teel. Kui aga toimub aktsiate ostmine ja müük ning tekib kasum, siis tuleb tunnistajal Rootsis maksta makse. Tunnistajale oleks Rootsi residendina kasulikum omandada aktsiad kinkena, siis ei oleks pidanud makse maksma. Kui AS EGeen oleks läinud pankrotti oleks läinud pankrotti ka Eesti Geenivaramu. Tunnistaja on Skandinavian Gare Holding AB kõige suurem omanik. Skandinavian Gare Holding AB omandas aktsiad sama hinnaga nagu kõik teised. Kogu aktisakapital oli asutamisel 2,4 miljonit krooni. Aktsiate arv oli
  3. TBP aktsiad soetas tunnistaja aasta pärast asutamist, Skandinavian Gare Holding AB vajas raha ja tunnistaja ostis neilt osaluse. TBP aktsiate eest maksis tunnistaja algse hinna. TBP aktsiate allahindluse tingisid AS EGeeni probleemid. 23 Tunnistaja Koit Kikase ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik olukord 2003.a lõpus oli kehv, lepingud nägid ette rahastamise ja 2003.a tekkis probleem sellega, et AS-l EGeen raha ei olnud ja nad ei saanud ka enam oma arveid maksta. Aktsiate müümise eesmärgiks oli katta oma tegevuse kulusid ja kuna olid võlad oli olukord raske. AS EGeen sai aktsiate müügist raha 2004.a esimestel kuudel. Mujalt kui aktsiate müügist AS-l EGeen raha võtta ei olnud. Kordagi ei arutatud aktsiate kinkimist. Ka ei onud juttu maksudest, ostumüügitehing on selline, et makse seal ei kajastu. Ostja oli piisavalt usaldusväärne ja miljon oli piisavalt suur raha AS EGeen jaoks. AS EGeen tasus oma võlgnevuse ära 2004.a. aprillis. Tunnistaja Kalev Kase ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik seis oli 2003.a lõpus väga raske. Firmal ei olnud raha ja uute investeeringutega oli halvasti. Firmal ei olnud midagi likviidset, et katta oma tegevuse kulusid. Firmale oli hädavajalik osta aega investeeringuteks, aktsiad oli ainus, mida sai rahaks teha. Tunnistaja oli ise Ameerikas ja andis korralduse, et müüa aktsiad maha ükskõik kellele ükskõik, mis hinnaga. Firmale oli vaja raha. Firmal ei olnud vajadust aktsiaid kinkida. Aktsiate müük oli vajalik käibevahendite saamiseks. Maksuküsimusi ei arutatud üldse. Olukord oli raske, osad emaettevõtte töötajad olid poolel palgal 6 kuud, et raskest ajast üle saada. Aktsiad müüdi seetõttu, et firmal ei olnud muud likviidset vara. Laenu võtmist ei saanud kaaluda, kuna ettevõte oli pankroti äärel. Tunnistaja Margus Kõrgesaare ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik seis oli sel ajal väga kehv. Tuli kasutada erinevaid meetmeid, et äritegevust jätkata. Majandusliku seisu parandamiseks otsustati võõrandada aktsiaid, et tekitada käibekapitali ettevõtte toimimiseks. Aktsiate hinna kujunemise juures tunnistaja ei viibinud. Hinnad kujunevad tavaliselt ostjamüüja vahelistes läbirääkimistes, tegemist oli kiireloomulise asjaga. Kui vaadata olukorda ja konteksti siis eesmärkide täitmisel oli eesmärgiks ka ettevõtte tegutsemise jätkamine. Kordagi ei arutatud AS EGeen Internatsional ja AS EGeeni juhtorganites aktsiate kinkimist. Ei arutatud ka aktsiate võõrandamisega seotud maksuküsimusi. Aktsiate müügil olid erinevad elementide koosmõjud ja oli kiire, mis tingis ka aktsiate hinna alandamise. Kriitilistes tingimustes hind muutub. Tunnistaja nõusolek aktsiate müümiseks rajanes käibekapitali vajadusel. Ettevõtte jaoks oli aktsiate alla oma hinna võõrandamine hädavajalik. Tunnistaja Piret Roosi ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik seis oli 2003.a lõpus väga raske. Raha oli jäänud ainult poolteiseks kuuks. Ostjaid aktsiatele otsisid nõukogu liikmed ja ka tunnistaja ise. Tunnistaja kontakteerus erinevate isikutega nagu Rein Kilgi äripartnerid. Aktsiate müügihind kujunes läbirääkimiste tulemusena. Läbirääkimisi pidas Jaanus Pikani. Leping sõlmiti hr Hellersi ja AS EGeeni vahel. Nõukogus ei ole arutatud aktsiate võimalikku kinkimist, ka ei ole uuritud ega räägitud tehingutega seotud maksuküsimustest. Ei olnud aega, et võtta aktsiate hinnale eksperthinnangut ja selleks ei olnud ka raha. Ettevõte juhatuse liikmena hindas tunnistaja olukorda kriitiliseks ja pankroti äärel olevana. Tunnistaja suhtles telefoni teel Eero Mikenbergiga, kes oli tunnistaja andmetel Rein Kilgi äripartner. Tiigi kinnistu müügipakkumise osas oli samuti väga põgus kontakt, püüti lihtsalt ostjat leida. Tunnistaja pakkus aktsiaid ka Anti Kasele. Hinda tunnistaja ei mäleta, kuna A. Kasel puudus huvi aktsiate ostuks. Ükski vastustaja poolt kogutud kirjalik tõend ei lükka ümber tunnistajate ütlustega tõendatut. 04.12.2003.a aktsiate ostu-müügilepinguga (tl 38-42) on tõendatud aktsiate müümine ja ostmine, mitte aga kinkimine nagu väidab vastustaja. Seega puudub õiguslik alus TuMS § 1 lõike 3 kohaldamiseks kaebuse esitaja suhtes. 24 Neil faktilistel asjaoludel on kohus seisukohal, et vastustaja on alusetult omistanud kaebuse esitajale tahtluse tulumaksust kõrvale hoidumiseks. Vastustaja poolt asjas kogutud tõendid ei anna alust taoliste maksuotsuste tegemiseks nagu käesoleval juhul on tehtud. Selletõttu kuulub kaebus rahuldamisele ja vaidlustatud otsused tühistamisele. HKMS § 93 lõike 2 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kaebuse esitaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide (tl 344- 356) kohaselt on kaebuse esitaja kandnud menetluskulu 87 358 krooni, millest 5000 krooni moodustab riigilõiv (tl 37) ja ülejäänud osa õigusabi kulu. HKMS § 93 lõige 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks asjas 45 000 krooni ja mõistab selle vastustajalt HKMS § 92 lõike 1 alusel välja seoses kaebuse rahuldamisega. Roby Koik Kohtunik 25

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.