3-07-2459/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Eelmenetluses läbivaadatud kaebetähtaja küsimuse ning menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-07-2459 Määruse kuupäev 09.01.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.T. kaebus Tartu Vangla direktori 17.10.2003 käskkirja nr. 14/3057 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 09.01.2008 , kirjalik eelmenetlus Resolutsioon Lõpetada menetlus haldusasjas 3-07-2459 J.T.´ kaebuses Tartu Vangla direktori 17.10.2003 käskkirjale nr. 1-4/3057 kaebetähtaja rikkumise tõttu. Saata kaebuse esitajale kohtumäärus koos vastustaja kirjaliku seisukohaga. Saata Tartu Vanglale käesolev kohtumäärus. Määruskaebuse kaebetähtaja lahendamise ja menetluse lõpetamise peale võib esitada 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule , arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 12 lg 3) . Edasikaebe kord J.T. on esitanud Tartu Halduskohtule 05.12.2007 halduskaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla direktori 17.10.2003 käskkirja nr. 1-4/3057 haldusakti tühistamise nõudes. Asja materjalide kohaselt on Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr. 1-4/3057 17.10.2003 kinnipeetav J.T. karistatud kartserisse paigutamisega 10 (kümneks) ööpäevaks VangS § 67 p. 1 ja Tartu Vangla kodukord p. 7.1.1, 7.1.2; 7.3.3 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kirjelduse kohaselt on kinnipeetav J.T. toime pannud õigusaktide rikkumise, mille kohaselt 15.10.2003 kella 16.30 ajal sõimas ebatsensuursete sõnadega vanglaametnikku kui temalt küsiti seletuskirja varem toimunu kohta. Kaebuses on kaebuse esitaja väitnud, et kaebaja on vaidlustatud käskkirjaga tutvunud 23.11.2007 seoses haldusasjas 3-07-2004 materjalide edastamisega. Kaebaja väidab, et varasemates karistusloeteludes ei olnud sellist karistust olemas, kaebaja allkiri käskkirjal puudub. Käskkirjal on märge, et kaebaja keeldub allkirja kirjutamast . Kaebuses ei ole otseselt taotletud kaebetähtaja ennistamist, kaebaja leiab, et ta on tähtaegselt kaebuse esitanud. Kohus on teinud kaebuse käiguta jätmise määruse 10.12.2007 ning juhtinud kaebaja tähelepanu kaebetähtajale. Kaebaja on vastanud kohtule 17.12.2007, et ei olnud teadlik karistuse olemasolust ning on seisukohal, et ei soovi vaielda karistuse määramist, kuna ei mäleta üksikasju, vaid karistuse karistusregistrist kustutamist. Kaebaja taotleb karistuse tühistamist ning nimetatust nähtuvalt jääb kaebaja nõude juurde – tühistada talle määratud karistus, mida kohus saab käsitleda tühistamiskaebuse esitamisena. Kaebaja on täiendavalt märkinud, et kui tema poolt esitatud materjalidest ei piisa, määrata talle õigusabi riigi kulul. Kohus on asja menetlusse võtnud kohtumäärusega 21.12.2007 ning asunud seisukohale, et kaebetähtaja küsimus vajab läbivaatamist, kuna haldusakti väljaandmisest on möödunud üle nelja aasta. Kohus nõudis vastustajalt kaebetähtaja osas kirjalikku seletust ning Tartu Vangla vastusest 07.01.2008 nähtuvalt on kaebus esitatud Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 sätestatud haldusakti tühistamise 30- päevast ja lõikes 5 sätestatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise 3-aastast kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg on mööda lastud mittemõjuvatel põhjustel. Samas on märgitud, et kaebaja on reaalselt karistuse, so. kartseripäevad ära kandnud ning ei ole usutav, et kaebajal ei tekkinud huvi , mille eest ja mille alusel ta kartseris karistust kannab. Kohus ei pea usutavaks asjaolu, et kaebaja sai alles 23.11.2007 teada haldusakti olemasolust. Kaebaja oli teadlik ja pidi olema teadlik asjaolust, et haldusakt, mida ta vaidlustab oli olemas 2003.aastal, sest kaebajat on karistatud distsiplinaarkorras 10ööpäevase kartserisse paigutamisega 17.10.2003 kuupäevase käskkirjaga ning kaebaja on ise reaalselt nimetatud karistuse ära kandnud ning seega ei saa usutav olla , et kaebaja sai teada nimetatud distsiplinaarkaristuse määramisest alles 23.11.2007 seoses haldusasja 3-07-2004 materjalide saamisega. Kohus asub seisukohale, et antud asjas saab seisukoha võtta kaebetähtaja osas esitatud materjalide alusel ning seega puudus vajadus menetleda iseseisvalt kaebaja õigusabitaotlust. Kaebaja on olnud varasemalt , so. 2003.aaastal, teadlik temale karistuse määramisest ning kaebaja on kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua viivitanud ning pole toonud ühtki mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebus on esitatud haldusakti tühistamise nõudes. Tulenevalt HKMS § 9 lg 1 võib kaebuse haldusakti tühistamise nõudes esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Riigikohus on asunud seisukohale (RT III osa nr. 2, 8.01.2002 A.11), et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul moel üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt ning isikul on alust arvata, et see haldusakt võib rikkuda tema õigusi ja seda võiks vaidlustada, peab isik ise astuma mõistliku aja jooksul koheseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehakse. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei saa lugeda kohus kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus on pidanud mõistlikuks kaebetähtaja läbivaatamist ilma menetlusosaliste väljakutsumiseta kohtuistungile lähtudes protsessiökonoomsusest ning HKMS § 12. Kohtunik Mare Priks