← Eesti

3-07-1669/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1669 Otsuse kuupäev 12.oktoobril 2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Natalia Karhu kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 12.juuli 2007.a ettekirjutuse ja hoiatuse nr 1.12.TA28/232 osaliseks tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

  1. Rahuldada kaebus.
  2. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 12.07.2007.a ettekirjutus ja hoiatus nr 1.1-2.TA28/232 osas, milles kohustati kaebuse esitajat tagastama enammakstud lastetoetust perioodi 01.10.1997 kuni 09.06.2004.a eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Natalia Karhu esitas 11.01.
  3. a Tartu Pensioniametile avalduse lapsetoetuse määramiseks Erika-Simona Karhu eest. Tartu Pensioniameti 11.01.
  4. a otsusega määrati Natalia Karhule Erika-Simona Karhu eest lapsetoetus alates 01.01.
  5. a kuni 31.12.
  6. a. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 31.01.2007.a otsusega nr 19040-3 peatati Natalia Karhule peretoetuste maksmine alates 01.02.2007.a seoses Rahvastikuregistrist 1 saadud infoga, et Natalia Karhu elab koos tütar Erika-Simona Karhuga Soome Vabariigis alates 09.06.2004.a. 16.05.2007 kirjas selgitas Tartu Pensioniamet kaebuse esitajale peretoetuste maksmise asjaolusid ning andis võimaluse enammakstud peretoetuse summas 24 450 krooni vabatahtlikuks tagasimaksmiseks. Natalia Karhu nõustus saadud lastetoetust vabatahtlikult tagastama perioodi 09.06.2004 – 01.02.2007.a. eest. Ülejäänud, so alates 01.10.1997.a saadud perioodi eest ei olnud Natalia Karhu nõus enammakstud raha tagastama. 12.07.2007 tegi Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakond ettekirjutuse ja hoiatuse nr 1.1-2.TA28/232, millega kohustas Natalia Karhut kooskõlas Riiklike peretoetuste seaduse (edaspidi RPTS) § 30 lg 1 ja 3 tagasi kandma Sotsiaalkindlustusametile enammakstud 24 150 krooni hiljemalt 25.10.
  7. Natalia Karhut hoiatati ettekirjutuses, et nimetatud tähtajaks ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 23.08.2007.a saabus Tartu Halduskohtusse Natalia Karhu kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 12.07.2007.a ettekirjutuse ja hoiatuse nr 1.1-2.TA28/232 enammakstud peretoetuse tagasinõudmiseks osaliseks tühistamiseks. Tartu Halduskohus tegi 24.
  8. 2007 esialgse õiguskaitse määruse, millega peatati Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 12.07.2007.a ettekirjutuse ja hoiatuse nr 1.12.TA28/232 kehtivus. Pooled andsid nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused Natalia Karhu palub Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 12.07.2007.a ettekirjutus ja hoiatus nr 1.1-2.TA28/232 enammakstud peretoetuse tagasinõudes osaliselt tühistada ja palub kohtul kohustada vastustajat teha ümberarvestus tagasimaksmise kohta alates 09.06.2004.a. Kaebuse esitaja ei ole nõus Tartu Pensioniameti ettekirjutuses toodud summaga ja leiab, et riiklik asutus ei aja asju korrektselt. Natalia Karhu väidab, et kuna riiklikul asutusel on jurist, kodanik liigse kalliduse pärast aga seda teenust kasutada ei saa, siis peab asutus aitama kodanikul oma huve kaitsta ja mitte kuritarvitama või kasutama oma huvides seaduse muutumist. Kaebaja märgib, et talle maksti peretoetust lapse eest alates 22.12.1995 kuni 31.01.2007 ja varasema seaduse kohaselt ei olnud piiranguid lastetoetuse maksmise osas mitmest riigist. Kui alustati kaebajale lapsetoetuse maksmist, siis kehtis 10.02.1994 vastu võetud „Laste toetuse seadus“. Kui riik tõstis lastetoetust, arvestati see automaatselt ümber ja kui vahepeal muutusid seadused, ei saa need tagasiulatuvalt kahjustada kodanike õigusi ja huve. Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping jõustus 01.10.1997.a ja see ei saa omada tagasiulatuvat jõudu suhetele, mis tekkisid enne selle lepingu sõlmimist. Varasemates õigusaktides ei olnud piiranguid lastetoetuse maksmise osas mitmest riigist. Kaebaja märgib, et Soomes elab ta alaliselt alates 09.06.2004.a, varem elas nii Eestis kui Soomes. Saadud raha tagastamisega alates 09.06.2004.a on kaebuse esitaja nõus. 2 Kaebuse esitaja leiab, et riik pidi teavitama isikuid, kes said peretoetust, seaduses tehtud muudatustest. Kaebaja leiab, et tavakodanik ei pruugi teada sellise rahvusvahelise lepingu olemasolust ja sellega kaasnevatest uutest kohustustest. Sotsiaalamet ei ole pannud kaebajale kohustuseks, et toetuse saaja seoses seaduse muutmisega teataks, et talle makstakse toetust kahest riigist. Seega ei ole kaebuse esitaja teadlikult eiranud riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 30 lg
  9. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole esitanud Pensioniametile valeandmeid, samuti ei ole süüliselt mitte teatanud asjaoludest, mis oleks takistanud toetuse saamist, sest toetuse saaja ei olnud teadlik nendest asjaoludest (seaduse muutmisest). Alles 01.01.2001.a. jõustus RPTS § 2 lg 3, kus oli selgesõnaliselt sätestatud, et peretoetusi ei maksta kui isik saab mõne teise riigi poolt lapsele või perele määratud igakuist toetus. Enne seda olid ainult ametnike tõlgendused, mis tavainimesele ei pruukinud olla selged. Kaebaja leiab, et ei ole süüliselt midagi teinud selleks, et talle oleks määratud toetust. Toetus oli määratud, seadus muutus, riik jätkas toetuse maksmist. Peale 01.10.1997.a. ei ole ta mingeid allkirju andnud oma uute kohustuste kohta ja seega ei ole käitunud süüliselt. Seega ei kuulu RPTS § 30 1g 1 rakendamisele tema suhtes. Vastustaja vastuväited Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja on seisukohal, et Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 12.06.
  10. a ettekirjutus ja hoiatus nr 1.1-2.TA28/232 on õige ning kaebus on põhjendamatu. Rahvastikuregistri andmete kontrollimisel selgus, et Natalia Karhu elab koos lapse Erika-Simona Karhuga Soome Vabariigis alates 09.06.
  11. a. Eelnimetatud informatsiooni alusel peatas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakond oma 31.01.
  12. a otsusega nr 19040-3 Natalia Karhule peretoetuste maksmise alates 01.02.
  13. a. 05.03.
  14. a pöördus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakond kirjaga nr 7.5A28-2/1355 Sotsiaalkindlustusameti Välissuhete osakonna poole kontrollimaks, kas kaebaja saab peretoetusi Soome Vabariigi vahendite arvelt. Sotsiaalkindlustusameti Välissuhete osakonna 09.05.
  15. a teate nr 25.SKA 8-4/2212 kohaselt on Natalia Karhule määratud ja makstakse perehüvitist Soome Vabariigist tütre, Erika-Simona Karhu eest alates 01.08.
  16. a. Teatele on lisatud eelnimetatud informatsiooni tõendav Suomi Kansaneläkelaitos` 13.03.
  17. a dokument. Pensioniamet jäi ka peale Natalia Karhu 12.06.2007 vastust seisukohale, et tagastamisele kuulub kogu ajavahemiku 01.10.
  18. a – 01.02.
  19. a eest saadud lapsetoetus. Natalia Karhu ei tagastanud ka perioodi 09.06.
  20. a – 01.02.
  21. a eest saadud enammaksu, mistõttu tegi Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna juhataja 12.07.
  22. a ettekirjutuse koos hoiatusega nr 1.1-2.TA28/
  23. Ettekirjutusega kohustati kaebajat Sotsiaalkindlustusametile tagasi maksma enammakstud peretoetust summas 24150 krooni. Tulenevalt RPTS § 2 lõike 1 punktidest 1-3 ja välismaalaste seaduse § 51 lõikest 2 ning § 4 lõikest 1 tuleneb, et peretoetustele õiguse omamise eelduseks on Eestis elamine. 3 Rahvastikuregistri andmetel elab kaebaja alates 09.06.
  24. a Soomes, aadressil Salpausseläntie 12-16 H 285, Helsinki. Registrist nähtuvalt on Natalia Karhul juba alates 19.05.
  25. a olnud elukoht Soomes, kuid aadressil Johtokivenkuja 2 A 57, Helsinki. Järelikult ei olnud kaebaja eelnimetatud kuupäevast alates olnud Eesti alaline elanik. Lisaks Eestis elamise tingimusele tuleb peretoetuste maksmisel lähtuda RPTS § 2 lõikest 3, mille kohaselt ei maksta peretoetusi perekonnaliikmete kohta, kes saavad mõne teise riigi vastavat toetust. Sotsiaalkindlustusameti Välissuhete osakonna 09.05.
  26. a kirjast nr 25.SKA 8-4/2212 ja lisatud Suomi Kansaneläkelaitos` tõendist nähtub, et Natalia Karhule on määratud ja makstakse perehüvitist Soome Vabariigis tütre Erika-Simona Karhu eest alates 01.08.
  27. a. Asjaolust, et Soome Vabariik on kaebajale tütre Erika-Simona eest maksnud peretoetust, ei ole Natalia Karhu pensioniametit teavitanud. Samas on kaebaja Tartu Pensioniametile 12.01.
  28. a esitatud lapsetoetuse taotlemise avaldusele andnud allkirja, kinnitades, et ta on teadlik kohustusest teatada pensioniametile kõigist asjaoludest, mis põhjustavad toetuse summa suuruse muutumise või maksmise lõpetamise. Kuna Natalia Karhu ei teavitanud pensioniametit sellest, et talle makstakse perehüvitist ka Soomest, ei olnud pensioniametil võimalik õigeaegselt peatada lastetoetuse maksmist. Eeltoodust tulenevalt maksti Natalia Karhule ajavahemikul 01.08.
  29. a - 31.01.
  30. a peretoetust summas 24450 krooni. Nimetatud summast on enammaks 24150 krooni. Kaebaja taotles ja talle alustati lapsetoetuse maksmist ajal, mil kehtis 10.02.
  31. a vastu võetud ”Lastetoetuste seadus”. Eelnimetatud seaduse § 2 lõige 1 sätestas, et toetust makstakse Eesti alalisele elanikule, kui välislepinguga pole sätestatud teisiti. Ka 20.05.
  32. a vastu võetud ja 01.01.
  33. a jõustunud ”Lastetoetuse seadus” sätestab § 2 lõikes 1 sama põhimõte, millele lisandus klausel, et toetust ei maksta Eesti alalisele elanikule, kes elab ajutiselt välismaal ning saab ajutise elukoha riigist lapsele regulaarset toetust. 27.09.
  34. a allkirjastati Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping, mis jõustus 01.10.
  35. a. Eelnimetatud lepingut rakendatakse muuhulgas nii Soome Vabariigist kui ka Eesti Vabariigist lastetoetust saavate isikute suhtes. Lepingu artiklist 21 tulenevalt makstakse perehüvitist selle riigi õigusaktide alusel, millele allub laps kuu esimesel kuupäeval. Lisaks nähtub sama sätte
  36. punktist, et juhul, kui lastetoetust ei maksaks kumbki riik või seda maksaksid mõlemad riigid, tuleb hüvitis välja maksta ainult selle riigi poolt, kelle territooriumil laps elab. Eeltoodust nähtub, et isikul ei ole alates 01.10.
  37. a, st lepingu jõustumisest, õigus saada lapsetoetust nii Eesti Vabariigist kui ka Soome Vabariigist samaaegselt. Kaebuses kirjutab Natalia Karhu, et alates
  38. aastast elab ta püsivalt Soome Vabariigis, kuid enne nimetatud daatumit oli ta Eesti alaline elanik, kes elas nii Eestis kui Soomes. Pensioniamet viitas eelnevalt 01.01.
  39. a jõustunud ”Lastetoetuse seaduse” § 2 lõikele 1 ja selles sisalduvale lisaklauslile, mille kohaselt ei maksta lapsetoetust Eesti alalisele elanikule, kes elab ajutiselt välisriigis ning saab välisriigi vahendite arvel lapsele regulaarset toetust. 4 Eeltoodust lähtudes ei olnud isikul õigus saada lapsele makstavat toetust mitmest riigist korraga lepingu ega seaduse alusel. Natalia Karhul on alates 01.08.
  40. a õigus lapsetoetusele Soome Vabariigist ning Soome on lapsetoetust kaebajale ka maksnud. Nimetatud asjaolust pidanuks kaebaja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniametit teavitama. Kohustus teavitada pensioniametit asjaoludest, mis võivad mõjutada isikule makstava peretoetuse suurust või maksmist, on sisaldunud kõikides lastetoetuse määramist ja maksmist puudutavates seadustes. RPTS § 30 lõike 1 alusel nõutakse toetuse saaja valeandmete esitamise või peretoetuste saamist mõjutavate asjaolude mitteteatamise ilmnemisel peretoetusteks enammakstud summad tagasi. Seega on kaebaja kohustatud talle ajavahemikul 01.10.
  41. a – 01.02.
  42. a makstud lapsetoetuse summas 24150 krooni Sotsiaalkindlustusametile tagastama. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna (edaspidi Pensioniamet) 12.juuli 2007 ettekirjutusega kohustati kaebuse esitajat RPTS § 30 lõigete 1 ja 3 alusel tagastama enammakstud lastetoetus summas 24 150 krooni, mis oli kaebuse esitajale välja makstud ajavahemiku 01.10.
  43. – 01.02.2007 eest. Kaebuse esitaja on nõus tagastama enammakse perioodi 09.06.2004 kuni 01.02.2007 eest, järelikult selles osas vaidlust ei ole. Ülejäänud perioodi osas ei nõustu kaebuse esitaja Pensioniameti ettekirjutusega ja palub ettekirjutus osaliselt tühistada. Seega tuleb lahendada küsimus, kas vastustajal on õigus nõuda kaebuse esitajalt tagasi talle makstud lastetoetus perioodil 01.10.1997.a kuni 09.06.2004.a. Vaidlust ei ole selles, et Natalia Karhule on Pensioniameti poolt välja makstud lastetoetus lapse Erika-Simona Karhu hooldamise eest alates 01.01.1996 kuni maksmise peatamiseni. Vaidlust ei ole ka selles, et Soome Vabariik on Natalia Karhule Erika-Simona Karhu hooldamise eest maksnud perehüvitist alates 01.08.1997.a. Lisaks poolte enda kinnitusele tõendavad seda fakti ka Sotsiaalkindlustusameti Välissuhete osakonna 09.05.2007 kiri koos lisaga (tlk.27-28). Avalduse lapsetoetuse saamiseks Tartu Pensioniametile esitas Natalia Karhu 11.01.1996.a. Otsus Natalia Karhule lapsetoetuse määramiseks võeti vastu 11.01.1996.a. Sel ajal kehtinud Lastetoetuste seaduse § 2 lg 1 sätestas, et toetusi makstakse Eesti alalisele elanikule, kui välislepinguga pole sätestatud teisiti. Natalia Karhu oli sel ajal Eesti Vabariigi alaline elanik ning välislepingut Eesti ja Soome vahel, mis oleks toetuste maksmist eraldi reguleerinud, sel ajal ei olnud sõlmitud. Seega sai sel ajal lastetoetuste määramisel arvestada ainult siseriikliku seadusandlusega. 27.septembril 1997.a alla kirjutatud Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping jõustus 01.oktoobril 1997.a. (edaspidi Sotsiaalkindlustusleping). Sotsiaalkindlustuslepingu artikli 21 punkt märgib, et lastetoetused ja –hüvitised, välja arvatud lapse sünnitoetus, makstakse selle lepingupoole õigusaktide alusel, millele allub laps kuu esimesel kuupäeval. Sama artikli punkt 2 kohaselt, juhul, kui eelmises punktis nimetatud hüvitisi 5 käesoleva lepingu või lepingupoole õigusaktidest tulenevalt ei maksaks kumbki riik või seda maksaksid mõlemad, siis makstakse need välja vaid selle lepingupoole õigusaktide alusel, mille territooriumil laps tegelikult elab. Seega on kahe riigi vahel sõlmitud Sotsiaalkindlustuslepinguga selgelt määratletud, et lastetoetust makstakse selle riigi poolt ja selle riigi õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses, kus laps tegelikult elab. Laps ei saa üheaegselt elada kahes riigis. Sotsiaalkindlustusleping ei luba saada lastetoetust üheaegselt nii Eesti kui Soome seaduste alusel. Ka 20.mail 1997 vastu võetud Lastetoetuste seadus, mis alates 01.01.2000.a kannab nimetust Riiklike peretoetuste seadus, samuti 14.11.2001 vastu võetud ja praegu kehtiv Riiklike peretoetuste seadus sätestab põhimõtte, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab peretoetuse saamisel erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut. Riiklike peretoetuste seaduse §-i 2 viidi 01.01.2000.a sisse täiendus, mille kohaselt ei maksta toetusi Eesti alalisele elanikule, kes elab ajutiselt välismaal ning saab ajutise elukoha riigist lapsele regulaarset toetust. Seega ei oma ka Eestis alaliselt elav kodanik õigust saada Eestis lastetoetust, kui ta samaaegselt saab mõnest teisest riigist regulaarset toetust, ja seda sõltumata riikide vahel sõlmitud välislepingust. Antud juhul on aga olemas juba 01.10.1997 jõustunud Sotsiaalkindlustusleping, mis kuulub kaebuse esitaja puhul rakendamisele. Seetõttu on alusetu kaebaja väide, et varasemate seaduste kohaselt ei olnud piiranguid lastetoetuste maksmise osas mitmest riigist. Eelpool tooduga leidis kinnitamist, et kaebuse esitajal ei olnud õigust saada lastetoetust samaaegselt kahest riigist. Kuid küsimus on edasi selles, kas vastustajal oli õigus enammakstud summasid tagasi nõuda. Vaidlustatud otsuses on enammakstud summade tagasinõudmise aluseks märgitud Riiklike peretoetuste seaduse § 30 lg 1 ja
  44. Alates 01.01.2002 kehtiva Riiklike peretoetuste seaduse § 30 lg 1 sätestab, et toetuse saaja teadliku valeandmete esitamise või peretoetuste saamist mõjutavate asjaolude mitteteatamise ilmnemisel nõutakse peretoetuseks enammakstud summad tagasi või tehakse tasaarvestus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega juhul, kui peretoetuste maksmine on lõpetatud enne enammakstud summa tasaarvestamist. Nagu märgitud, on antud põhimõte esmakordselt sätestatud 01.01.2002 kehtima hakanud RPTS-s. Kaebuse esitajale toetuse määramise ajal kehtinud Lastetoetuste seaduse § 15 lg 1 kohaselt sai sama seaduse alusel liigselt makstud toetussummade osas teha tasaarvestust, kui enammakse oli tingitud toetuse saaja kuritarvitusest. Enammakstud toetussummade tagasinõudmise võimalust seadus üldse ette ei näinud, võimaldati ainult tasaarvestust teha. 01.01.1998 jõustunud Riiklike lastetoetuste seadus (Lastetoetuste seaduse) § 16 lg 1 sätestas, et käesoleva seaduse alusel liigselt makstud toetussummad nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tingitud toetuse saaja kuritarvitusest. Põhimõte, et liigselt makstud toetussummasid saab tagasi nõuda ainult siis, kui on tuvastatud toetuse saaja kuritarvitus, on kehtinud kuni 01.01.2002.a. Ei 10.02.1994 vastu võetud Lastetoetuste seadus ega 20.05.1997.a vastu võetud Riiklike peretoetuste seadus pane toetuse saajale kohustust täiendavate andmete esitamiseks. Toetuse saaja kohustust asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saamist, teavitamiseks on esmakordselt sätestatud 01.01.2002 kehtivas Riiklike peretoetuste seaduses, § 29 lg
  45. 6 Vaidlustatud otsuses on enammakstud toetussummad tagasi nõutud alates 01.10.1997 aastast, kuid 01.jaanuarist 2002 kehtima hakanud seaduse alusel. Nagu märgitud, sai varem kehtinud enammakstud summasid kas tasaarvestada või tagasi nõuda ainult toetuse saaja kuritarvituste puhul. Vaidlustatud otsuses ei ole märgitud, et kaebuse esitaja oleks käitunud kuritahtlikult ja kui oleks, siis milles tema kuritahtlik tegevus seisnes. Kuritarvitamise puhul peaks olema tegemist süülise ja karistatava tegevusega. Antud juhul vaidlustatud otsuses vastavad asjaolusid välja toodud ei ole. Vastustaja poolt ei ole esitatud ka andmeid, et kaebuse esitaja esitas 1997 aastal toetuse taotlemisel Soomest viimase sotsiaalkindlustusasutustele valeandmeid. Kaebuse esitaja on märkinud, et riik kui tugevam pool on ka ise kohustatud vältima olukordi, kus seaduse muudatused panevad isikule uusi kohustusi ja nende mittetäitmine võib kaasa tuua piiravaid tagajärgi. Kohus nõustub osaliselt kaebuse esitaja väitega. Kuigi kaebuse esitaja on ise 1996 aastal andnud allkirja, et kohustub Pensioniametit teavitama kõikidest muudatustest, mis võivad toetuse maksmist mõjutada, on ka vastustajal olnud võimalik vältida antud hetkeks tekkinud olukorda. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 39 on asutatud Riikliku pensionikindlustuse register. Alates 01.01.2000 kehtib ka Riiklike peretoetuste seaduses § 141, mis sätestab, et andmed riiklike peretoetuste määramise, määramise aluste ja maksmise kohta kantakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel moodustatud pensionikindlustuse registrisse. Riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimääruse punkt 19 kohaselt on registrisse kantud andmed Sotsiaalkindlustusametile riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste ning riikidevahelise sotsiaalkindlustuslepingutega pandud ülesannete täitmise aluseks. Punkt 27 kohaselt on Eesti Vabariigiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riikide pädevad asutused registri andmeandjateks kõigi isikuandmete osas, välja arvatud sotsiaalmaksualased andmed. Seega pidi vastustajal olema riikliku pensionikindlustuse registri andmete alusel juba varem kui 2007 aastal vajalikud andmed kaebuse esitaja elukoha ja lapsele Soomest perehüvitise saamise kohta. Seega ei ole vastustaja kasutanud tema käsutuses olema pidavat informatsiooni ning on jätkanud põhjendamatult kaebuse esitajale toetuste väljamaksmist kuni 2007 aastani. Vastustaja ei ole selgitanud, miks alles 2007 aastal ja millega seoses sai Pensioniamet teada, et kaebuse esitaja elab Soomes ja saab sealt perehüvitist. Antud juhul on enammakstud toetuse tagasinõudmise aluseks olnud Soome ja Eesti vahel sõlmitud Sotsiaalkindlustusleping. Samas reguleerib Sotsiaalkindlustusleping ka ise liigselt makstud summade tagasinõudmist. Nii on artikli 29 punktis 3 sätestatud, et kui isik on saanud hüvitist lepingupoole territooriumil aja eest, mille eest tal on õigus saada teise lepingupoole õigusaktide alusel hüvitist, võib vastavat hüvitist andnud asutus, kui tal on tagasinõude õigus hüvitise saajalt, paluda teise lepingupoole asutust, kes maksab hüvitisi kõne all olevale isikule, kinni pidada hüvitisele vastav summa hüvitisest, mida viimati mainitud asutus maksab antud isikule. Sama artikli punkt 4 kohaselt peab asutus kinni nimetatud enam- ja ettemaksed vastavalt tema poolt rakendatavatest õigusaktidest tulenevatele tingimustele ja piirangutele. Seega tuleneb Sotsiaalkindlustulepingust, et liigselt makstud summade puhul on esmalt võimalus taotleda teise riigi vastaval asutusel pidada enammakse väljamakstavatelt summadelt kinni, ehk teha tasaarvestust, mitte aga kohustada kaebuse esitajat sundtäitmise ähvardusel koheselt saadud summa tagastada. Eeltoodu alusel kohus tühistab vaidlustatud Tartu Pensioniameti 12.07.2007.a ettekirjutushoiatuse kaebuse esitaja poolt vaidlustatud osas, see on enammakstud toetussummade 7 sissenõudmises perioodi 01.10.1997.a kuni 09.06.2004 eest. Kuna kaebuse esitaja on juba eelnevalt nõustunud toetussummade tagastamisega alates 09.06.2004.a, siis selles osas on kaebuse esitajal võimalik otsus vabatahtlikult kohtuväliselt täita, saades vajalikud andmed Tartu Pensioniametist. Eda Muts kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.