) §-s 221 lg 6 sätestatust ja Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrast“ (edaspidi Kord). Kaebuse esitaja pöördus 02.10.2006 kirjaga Ida-Viru maavanema poole, eesmärgiga saada luba maaüksuste ostueesõigusega erastamiseks ilma nendel asuvaid hooneid korda tegemata. Kaebuse esitaja leidis, et Ida-Viru maavanema keeldumine sõlmida ostu-müügilepingud korraldustes määratud tingimustel piirab kaebuse esitaja õigust erastada ostueesõigusega tema omanduses olevate ehtiste teenindamiseks vajalikku maad. Erastamiseks määratavate maaüksuste suurusest sõltuvad moodustatavate kinnisvaraobjektide edaspidised kasutamis- ja arendamisvõimalused. Kõneallolevad ehitised moodustavad ühiseks majandamiseks mõeldud tootmiskompleksi. Kompleksi hooned on omavahel ühendatud hoonete vaheliste platside, teede, maaaluse veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemiga. Kaebuse esitaja on teinud kulutusi tootmisterritooriumi kordategemiseks ja tasunud alates 2001. aastast maamaksu.
lg 1 sätestab piirangud ostueesõigusega erastatava maa suurusele, kuid need piirangud ei ole antud juhul kohaldatavad, sest ehitised Sillamäe tee 2 ja Sillamäe tee 5 ei ole elamud ega asu tiheasustusega alal.
lg 31 eesmärgiks on ehitise omaniku ärgitamine iseseisvaks aktiivseks tegevuseks kasutusest väljalangenud ehitiste kasutusse võtmisel. Üksnes omaniku passiivsuse korral kohaldab kohalik omavalitsus sunnimeetmeid, s. t määrab tähtaja ehitiste kordategemiseks. Erastamistoimikute tagastamine maavanema poolt ei ole kooskõlas maareformiseaduse üldeesmärgiga ega ka
§-s 6 lg 31 sätestatuga, kuna see takistab tingimuste loomist endise põlevkivikarjääri tootmisterritooriumi maa-ala efektiivsemaks kasutamiseks. Ida-Viru maavanem sekkub õigusvastaselt linnavalitsusele seadusega ettenähtud kaalutlusõiguse kohaldamisse. Ida-Viru maavanem vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebuse esitajale kuuluvad hooned käsitatavad ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 2 mõttes hoonetena, sest enamus neist on lagunenud. Kooskõlas
§-ga 22 lg 1 saavad maad ostueesõigusega erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt seadusele.
lg 3 kohaselt on hoone või rajatis käesoleva seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses.
lg 31 kohaselt teed, tehnovõrgud ja rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata 2 ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimatinimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse §-s 3 lg 1 p 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab
§-s 6 lg 31 nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist.
lg 33 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitise alune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise.
lg 6 kohaselt määratakse erastatava maa suurus ja piirid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud Korra p 1 kohaselt reguleerib Kord ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist maa tagastamisel, ostueesõigusega erastamisel, riigi omandisse jätmisel, olemasoleva ehitise omaniku kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ja maa munitsipaliseerimisel. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kehtestatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (edaspidi OE Kord) p 3 kohaselt korraldab maa ostueesõigusega erastamist maavanem. OE Korra p 4 kohaselt teeb maa ostueesõigusega erastamisega ettenähtud eeltoimingud kohalik omavalitsus. OE Korra p 13 alapunkti 2 kohaselt määrab ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne linnavalitsus kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid. Juhul, kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, siis määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks Korra kohaselt. OE Korra p 23 kohaselt kontrollib erastamise korraldaja (maavanem) esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning langetab otsuse maa ostueesõigusega erastamise kohta. Korra p 4 kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitise alune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad. Sama korra p 3 kohaselt võib kasutusest väljalangenud ehitisele määrata teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul kui kohalik omavalitsus määrab kooskõlas
§-ga 6 lg 31 sellise ehitise kordategemiseks tähtaja. OE Korra p 23 kohaselt peab maavanem enne maa ostueesõigusega erastamise otsustamist kontrollima talle esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Käesoleval juhul tuvastas maavanem kontrolli käigus
Taotletaval maal asuvatest ehitistest on enamus lagunenud ning teenindusmaa määramisel ei ole kinni peetud
§-st 6 lg 31 ja Korrast. Vaidlusalused ehitised asuvad määratud teenindusmaade keskel ning mõlemate maatükkide teised osad on ehitistest koormamata. Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole põhjendanud, miks on määratud ehitiste teenindamiseks vajalik maa just sellises ulatuses. OE Korra p 13 alapunkt 2 kohaselt kuulub ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramise õigus asukohajärgse kohaliku omavalitsuse pädevusse, mistõttu pidi maavanem tagastama maa ostueesõigusega erastamise toimikud Kohtla-Järve Linnavalitsusele. Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole oma 18.07.2006 korraldusi nr 1158 ja nr 1159 seadusega kooskõlla viinud. Kaebuse esitaja saab ostueesõigusega erastada ehitise aluse ning ehitist ümbritseva vähima tarvikliku ja piisava koguse maad, kuid ülejäänud osas saab maad erastada üldises korras enampakkumisel. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 28. mai 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub OÜ Monada maamõõtja Irina Kadirova poolt 08.06.2006 mõõdistatud ja 24.06.2006 koostatud Sillamäe tee 2 katastriüksuse plaanilt, et ligikaudu 3 poolel erastatavast maast puuduvad ehitised ja rajatised ning enamus olemasolevatest ehitistest on lagunenud. 13.09.2006 kohapeal käies veendusid ka maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna töötajad, et Sillamäe tee 2 asuvad ehitised on lagunenud ning tootmist seal ei toimu. Kaebuse esitajale kuuluvad lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad hooned või rajatised ei ole ehitised maareformiseaduse mõttes, mistõttu ei saa ka nende juurde maad ostueesõigusega erastada. Kui kohalik omavalitsus määrab lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste omanikule nende ehitiste kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist.
§-s 6 lg 31 sätestatud nõudest tulenevalt määrab kohalik omavalitsus ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva ning loob eelduse tulevikus selle maa erastamiseks. Pärast Sillamäe tee 2 ja Sillamäe tee 5 asuvate hoonete vastavusse viimist
§-s 6 lg 3 sätestatud ehitise kriteeriumitega saab neile määrata teenindusmaa, milleks on kooskõlas Korra p 4 alapunktiga 2 ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaareeskirjad) ning füüsilise säilimise. Maareformi eesmärk ei ole luua, anda ega tagada võimalusi kinnisvaraarendusega tegelemiseks, vaid võimaldada maa ostueesõigusega erastamist, s. o maa erastamist soodustingimustel maareformiseaduses sätestatud tingimustele vastava ehitise omanikule maareformiseaduses sätestatud tunnustele vastava ehitise tarbeks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED OÜ Viivikonna Terminal (kaasatud Tartu Ringkonnakohtu poolt 24.08.2007 HKMS §-de 14 lg 3 p 1 ja 34 lg 4 alusel, apellatsioonkaebuse esitamise õigus tuleneb HKMS §-st 31 lg 2) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
Seega ei ole maaüksuse Sillamäe tee 5 ostueesõigusega erastamiseks takistust. Maaüksuse Sillamäe tee 2 ostueesõigusega erastamise osas tuleb tõlgendada
lg 31 laiendavalt.
ei kehtesta lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti kahjustavate ehitiste korrastamise viisi ja korda.
lg 3 alusel on hoone või rajatis käesoleva seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Seadusandja mõtte järgi erineb ehitis maareformiseaduse tähenduses ehitisele ehitusseaduses antud definitsioonist. Maareformiseaduse alusel on ehitise omaniku teatud tegevusele omistatud ka ehitise staatus, mis annab õiguse ehitise (ka rajamiseks kavandatava ehitise) teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks ostueesõigusega. Maaüksusel Sillamäe tee 2 paiknevate lagunenud ehitiste taastamiseks võib apellant tellida ehitusprojekti ning selle projekti põhjal taotleda ja saada Kohtla-Järve Linnavalitsuselt ehitusloa, mis annab õiguse maa erastamiseks ostueesõigusega. Samas ei ole taoline tegevus majanduslikult otstarbekas. Maavanema sekkumine Kohtla-Järve Linnavalitsuse otsustamisruumi määratava maa suuruse osas või lagunenud ehitiste korrastamisviisi osas on õigusvastane. Ka Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-81-05 rõhutanud, et
lg 6 ja Korra p 4 annavad kohalikule omavalitsusele ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse. Maavanem saab õiguspärasuse kontrollimisel hinnata, kas kohalik omavalitsus rikkus seadust või väljus kaalutlusõiguse piirest.
lg 3 ei anna maavanemale volitust teostada järelevalvet haldusakti otstarbekuse üle. Ida-Viru Maavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei vasta Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korraldused nr 1158 ja nr 1159 kehtiva õiguse nõuetele. Vaidlusalustel maadel asuvad lagunenud ehitised. Kuna apellant taotleb
lg 1 alusel talle kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamist, on selle tingimuseks ehitiste olemasolu.
§-st 6 lg 31 tulenevalt ei käsitata ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi, samuti ei kuulu ehitise mõistesse teed, tehnovõrgud ja rajatised. Apellandi omandis ei ole
§-s 6 lg 3 nimetatud ehitisi.
lg 33 kohaselt määratakse ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise.
lg 6 kohaselt määratakse erastatava maa suurus ja piirid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Korra p 4 järgi määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Korra p 3 ei luba lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele teenindamiseks vajalikku maad määrata, välja arvatud juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt
§-le 6 lg 31 sellise ehitise kordategemiseks tähtaja. Kohalik omavalitsus sellist tähtaega määranud ei ole. Seega puudub apellandil seadusele tuginedes õigus lagunenud ehitiste juurde teenindusmaa määramist nõuda. Maavanem ei ole sekkunud kohaliku omavalitsuse otsustusruumi ega rikkunud kaalutlusõigust. OE Korra p 23 kohaselt kontrollib maa ostueesõigusega erastamise korraldaja (maavanem) erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning võtab vastu otsuse maa ostueesõigusega erastamiseks. Maavanemal lasub seadusest tulenev ülesanne kontrollida esitatud erastamisdokumentide seaduse nõuetele vastavust. Antud juhul teostas maavanem nõutavat kontrolli ning avastas, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse 18.07.2006 korraldustega 5 nr 1158 ja nr 1159 määratud maade ulatused ei vasta nõuetele ja puuduvad põhjendused, miks peeti vajalikuks määrata teenindusmaa just selles suuruses.. Sellisel juhul puudub maavanemal õigus võtta vastu maa ostueesõigusega erastamise otsus ning toimikud tuli kohalikult omavalitsusele tagastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
§-s 2 toodud üldpõhimõtet (maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks jne.)
lg 31 ei saa tõlgendada selliselt, et teatud juhtudel ei oleks ehitiste omanikul kohustust lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste kordategemiseks või kõrvaldamiseks teenindusmaa määramise eeltingimusena. Halduskohus on põhjendatult viidanud sellele, et maa ostueesõigusega erastamise korral ehitiste juurde teenindusmaa määramisel tuleb
-st, OE Korrast ja Korrast tulenevalt eelkõige arvestada selle põhimõttega, et maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega ning ehitise teenindamiseks vajalik maa saab olla üksnes ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Arvestades toimikus olevaid kirjalikke materjale (Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldusi nr 1158 ja 1159, maainfo plaani jne.) ja neist nähtuvaid asjaolusid (linnavalitsuse poolt määratud erastatava maa suuruse võrdlus ehitistealuse maaga, andmete puudumine selle kohta, et Sillamäe tee 2 ja 5 ehitiste juurde oleks varasemalt krunt kindlaks määratud samas ulatuses, nagu on märgitud linnavalitsuse korraldustes, ehitiste asukoht ja nende seisukord jne.) on halduskohus põhjendatult viidanud sellele, et maa ostueesõigusega erastamise eesmärk ei ole luua ehitiste omanikele võimalust 6 tegeleda kinnisvaraarendusega (võimalikult suures ulatuses erastatud maa jagamisega eraldi kinnistuteks ja nende müügiga) tulenevalt sellest, et neil võimaldatakse erastada maad ilma
§-dest 6 lg 3 ja 31, 221 lg 6, OE Korra p-st 13.2 ja Korra p-dest 3 ning 4 tulenevaid nõudeid eelnevalt arvestamata. 3. Asjaolu, et kaebaja poolt erastatud maad kasutati kunagi samas suuruses, mis on märgitud linnavalitsuse korraldustes, Viivikonna põlevkivikarjääri tootmisterritooriumina, ei tähenda seda, et ka kaebaja peab saama ostueesõigusega maad erastada samas suuruses. Asja materjalidest nähtuvalt ei kasutanud kaebuse esitaja ja ei kasuta ka apellant Sillamäe tee 2 ja 5 hooneid enam seoses põlevkivi kaevandamisega ning asjas puuduvad üldse tõendid selle kohta, et neid hooneid mingil viisil kasutatakse. Maavanema 18.09.2006 kirjast, OÜ Estrosles (likvideerimisel) kirjast maavanemale ja ka esimese astme kohtus antud poolte selgitustest nähtuvalt on enamus apellandi omandis olevaid hooneid lagunenud ja mingisugust tootmist vms. neis hoonetes ei toimu. Korra p-s 4.2 on märgitud, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kuna Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldustest nr 1158 ja 1159 ei nähtunud, kas ja kuidas on nende andmisel arvestatud Korra p-dest 3 ja 4, OE Korra p-st 13.2,
§-dest 6 lg 3 ja 31 ning 221 lg 6 tulenevaid nõudeid (millisel sihtotstarbel hooneid kasutatakse, kas need üldse on kasutuses, kas on olemas detailplaneering selle kohta, mis otstarbel hooned sinna võidakse rajada jne.) siis on maavanem põhjendatult tagastanud linnavalitsusele Sillamäe tee 2 ja 5 ostueesõigusega erastamise toimikud vastavate paranduste tegemiseks linnavalitsuse korraldustes. 4. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus oleks
lg 31 pidanud tõlgendama laiendavalt ning arvestama seda, et üksnes kohaliku omavalitsuse ainupädevuses on otsustada, kas ta määrab lagunenud ehitise omanikule tähtaja ehitise kordategemiseks või mitte ja maavanem ei saa sekkuda selle küsimuse osas otsuse tegemisse. Ringkonnakohus ei nõustu
lg 31 sellise tõlgendusega, kuna Korra p 3 sätestab selgelt, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt
§-le 6 lg 31 sellise ehitise kordategemiseks tähtaja.
6 lg 31 järgi ei käsitata ehitistena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimatinimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. /…/ Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Seega ei ole kohalikul omavalitsusel lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitiste puhul seadusest tulenevat kaalutlusõigust selle üle, kas enne ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist anda hoonete omanikule tähtaeg nende kordategemiseks või mitte, sest
ja Kord sätestavad, et selliste ehitiste juurde teenindusmaad enne ehitiste kordategemiseks tähtaja andmist ja nende korrastamist määrata ei saa.
lg 31 kohaselt on kohaliku omavalitsuse otsustada üksnes see, kas hoonete omanikule antakse tähtpäev lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitiste kõrvaldamiseks või kordategemiseks. Ringkonnakohus leiab, et Ida-Viru maavanema vaidlustatud toimingute hindamisel ei ole halduskohus läinud vastuollu ka apellandi poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-81-05 toodud seisukohtadega, kuna nende kahe haldusasja sisu ei ole võrreldav. Käesoleval juhul ei ole maavanem teostanud järelevalvet linnavalitsuse haldusaktide otstarbekuse üle, vaid on selgelt viidanud sellele, et haldusaktide andmisel on kohalik omavalitsus põhjendamatult jätnud kohaldamata maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisel kohaldamisele kuuluvad
, OE Korra ja Korra sätted, mis 7 reguleerivad menetluse läbiviimist ja haldusakti andmist ning selle sisu juhul, kui tegemist on teenindusmaa määramise vajadusega ning ehitistega, mis on lagunenud ja kasutusest välja langenud. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-81-05 tuleneva seisukoha järgi on maavanemal kui maa ostueesõigusega erastamise korraldajal õigus maa erastamise eeltoimingute raames antud korralduste kontrollimisel hinnata, kas kohalik omavalitsus rikkus seadust ja väljus kaalutlusõiguse piirest või mitte. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud tulenevalt HKMS § 92 lg 1 apellandi enda kanda. Vastustaja on esitanud ringkonnakohtule taotluse mõista apellandilt vastustaja kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 5369 krooni (AB Amos OÜ poolt teostatud apellatsioonkaebuse analüüs, vastuse koostamine ja ringkonnakohtule edastamine). HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna vastustajaks on käesoleval juhul maavanem, kes on ka ostueesõigusega erastamise korraldaja ning vaidlustatud toimingud (erastamistoimikute tagastamine kohalikule omavalitsusele) on tehtud OE Korra p-st 23 tulenevalt, s. o teenistuskohustuste täitmise käigus, siis ei pea ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluseks volitatud esindaja (advokaadi) palkamist otstarbekaks ega põhjendatuks ja jätab seetõttu ning arvestades lisaks ka vastavat Riigikohtu praktikat, vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 8 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.