KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-529 Haldusasi S.I. i kaebus Justiitsministeeriumi vastu Pärnu Vangla tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju 70 000 krooni hüvitamiseks ja Pärnu Vangla
- juuli 2006 vastuse nr 524/98 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- septembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.I. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant S.I. Vastustaja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- septembri 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- 28.06.2006 sisenes Pärnu Vanglas valvur kinnipeetava S.I. i kambrisse ning nõudis, et S.I. läheks pesema. S.I. ei nõustunud sellega ning valvur lahkus. S.I. esitas nimetatud intsidendi peale vangla direktorile kaebuse, sest väidetavalt ei käitunud valvur S. I. suhtes viisakalt ning ähvardas teda. Pärnu Vangla 26.07.2006 vastuses nr 5-24/98 S. I. märgitakse, et pesemine vanglas toimub vastavalt vanglaametnike koostatud graafikule, üks kord nädalas. 28.06.2006 võimaldati S. I. duširuumi kasutamine hommikul alates kella 10.20-st, mispeale asus S.I. vanglaametnikega vaidlema ja nõudma pesemiseks teist aega ning käitus ebakorrektselt. Vanglaametnike käitumine nimetatud situatsioonis oli õiguspärane. S.I. palus halduskohtule esitatud kaebuses nõuda ministeeriumilt inimväärikuse alandamise eest välja 70 000 krooni ja tunnistada Pärnu Vangla 26.07.2006 vastus nr 5-24/98 õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt sisenes 28.06.2006 kell 10.19 kaebaja kambrisse vanemkorrapidaja eesnimega Ain ning hakkas kaebajaga kurjustama ning ei kasutanud sõna „teie“. Korrapidaja sundis kaebajat pesema minema. Kaebaja ei nõustunud sel hetkel pesema minema, sest on saanud tavaliselt ise valida kellaaja, millal pesema läheb ning sel hommikul oli tal vaja enne kella 11.00 helistada kohtusse ja prokuratuuri. Korrapidaja läks selle peale endast välja ning ütles, et kaebaja ei saa sellisel juhul üldse pesta, et teda ei lasta välja, telefoniga helistada ei saa ja et ta ei kaagutaks enam. Seejärel väljus korrapidaja ust paugutades kambrist. Kaebaja esitas 29.06.2006 eelnimetatud intsidendi peale vangla direktorile kaebuse, et võetaks tarvitusele vajalikud meetmed, kuid midagi ei juhtunud. Kaebaja ei nõustu Pärnu Vangla 26.07.2006 vastusega nr 5-24/
- Kaebaja leiab, et korrapidaja rikkus PS §-e 12; 18 ja 25 ning vangistusseadust. Korrapidaja rikkus kõiki oma kohustusi ning moraali- ja eetikareegleid, põhjustades kaebajale stressi, muret ja ebamugavust ning psüühilisi üleelamisi.
- Justiitsministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata. VangS § 50 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Vastavalt Pärnu Vangla kodukorrale toimus pesemine Pärnu Vanglas vastavalt graafikule, mis oli ka kinnipeetavatele teada ning oma aja planeerimisel pidid kinnipeetavad sellega arvestama. Kui isik keeldub duši kasutamisest, siis ei ole vanglaametnikul õigust teda sunniviisiliselt pesema viia, välja arvatud, kui on tarvilik kasutada sundi isikliku hügieeni tagamiseks vastavalt VangS §-le
- Antud olukorras ei esinenud sellist vajadust. Arusaamatuks jääb, milles konkreetselt tekitatud kahju seisnes. Moraalse kahju hüvitamise alused on toodud riigivastutuse seaduses. Kaasuse asjaoludest ei nähtu, et Pärnu Vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, mistõttu puudub alus kahju hüvitamiseks. Kaebaja väited tema ebainimlikust kohtlemisest on paljasõnalised ja kaebusest ei nähtu, et ametniku tegevus oleks tõlgendatav väärikuse alandamisena. Euroopa Inimõiguste Kohus on välja öelnud põhimõtte, et vangistusega ning isiku õiguste piiramisega kaasneb paratamatult ka teatud ebamugavustunne, mida ei saa käsitleda kui väärikuse alandamist. Sellest järeldub, et kinnipeetavad peavad jälgima neile kehtestatud vangla režiimi ja päevakava. Päevakava korrektne järgimine on äärmiselt oluline, kuna vanglas viibivad ka teised kinnipeetavad, kellega ametnikel tuleb tegeleda ning keda oli samuti vaja dušši kasutama viia. Samuti on valvuritel teisi kohustusi, mis eeldavad operatiivset päevaplaani täitmist. Tulenevalt HKMS § 7 lg 1 peab kaebeõiguse olemasoluks esinema isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Pärnu Vangla vastusega kaebaja selgitustaotlusele selgitati Pärnu Vanglas kehtiva kodukorra ning vangistusalase õigusliku regulatsiooni sisu. Nimetatud vastus ei riku isiku õigusi, seega pole isikul õigust nõuda vastuse õigusvastasuse tuvastamist, isegi kui möönda, et põhjendatud huviks on antud juhul kahju hüvitamise nõude esitamine. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis 28.09.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et vaidluse põhjustanud vastustaja ametniku toiming ja toimingu kohta direktori poolt kirjas väljendatud hinnang on kooskõlas kehtiva õigusega. Kuna toiming ja toimingu 2 kohta esitatud vastus selgitustaotlusele ei ole objektiivselt õigusvastane, siis ei ole toiminguga ka süüliselt rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratud tema seadusega kaitstud vabadusi, mistõttu puudub alus toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvituse väljamõistmiseks. Kohus jagab kaebaja seisukohta, et vanglaametnikud peavad nende töö erilisest iseloomust tingituna käituma ametnikule kohaselt korrektselt, moraali- ja eetikareegleid järgides ning kinni peetavatesse isikutesse suhtuma lugupidavalt ja antud oludes võimalikult maksimaalselt kinni peetavate isikute õigusi järgides ning nende õiguspäraseid soove arvestades. Sealjuures tuleb kõiki kinni peetavaid isikuid kohelda võrdselt, mis tähendab süsteemipärast käitumist vanglaametnike poolt, mis eeldab ajalimiidiga arvestamist toimingute puhul, mis puudutab enamust või suurt osa kinni peetavatest isikutest. Kinni peetavate isikutega suhtlemisel tuleb muuhulgas arvestada ka VangS § 6 lg 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärgiga, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Nimetatud eesmärgi saavutamine eeldab kinni peetavatelt isikutelt distsipliini järgimise nõudmist ja kinni peetavate isikute poolt vanglaametnike seaduslike korralduste täitmist. Pärnu Vangla direktori 26.07.2006 vastusega nr 5-24/98 kaebajale on tõendatud, et direktor on ametkondlikult tuvastanud, et kaebajale võimaldati 28.06.2006 duširuumi kasutamine. Samuti on tõendatud, et kaebaja algatas vaidluse vanglaametnikega ja nõudis pesemiseks teist aega, käitudes sealjuures ebakorrektselt. Vastuse kohaselt on direktor tuvastanud vanglaametnike käitumise õiguspärasuse. Samad asjaolud tulenevad ka kaebusest. Nimelt osundab kaebaja, et ta ei nõustunud vanglaametnike pakutud hetkel pesema minema, sest on tavaliselt saanud ise valida kellaaja, millal ta läheb pesema ning sel hommikul oli tal vaja veel enne kella 11.00 helistada kohtusse ja prokuratuuri. Nendele tõenditele tuginedes saab vastustaja ametniku tegevuse lugeda õiguspäraseks ja kaebaja käitumise vanglaametnike korralduste mittetäitmisel õigusvastaseks. VangS § 50 lg 1 kohaselt lasub kaebajal kohustus hoolitseda isikliku hügieeni eest ja vastustajal kohustus võimaldada kaebajal isikliku hügieeni eest hoolitsemist. Nimetatud sätte eesmärgipärasel kohaldamisel lasub vastustajal ka täiendav kohustus, nimelt võtta seisukoht kaebaja taotluste osas puudutavalt duši võtmise ajaga. Kohus oli seisukohal, et vastustaja tuvastas õigustatult, et kaebajal ei olnud taolisi edasilükkamatuid toiminguid, mis oleksid tinginud kaebajale duši võimaldamise hilisemal ajal. Kehtivad menetlusseadustikud ei näe ette ühtegi menetluskorda, mis tingiksid vajaduse kinni peetaval isikul suhelda kohtu või prokuratuuriga telefoni teel ja seda veel teatud kindlal ajahetkel. Kinni peetavatele isikutele on õigusaktides kohtu ja prokuratuuriga suhtlemiseks ettenähtud kirjalik taotluste esitamise ja menetlemise kord ning seetõttu puudus vastustaja ametnikul kohustus ja õigustus eirata kinni peetavate isikute pesemiseks kehtestatud graafikut, mis on koostatud põhimõttel, et igal kinni peetaval isikul oleks kord nädalas võimalus võtta duši, sauna või vanni. Kaebaja väited vanglaametniku käitumise ebakorrektsusest on paljasõnalised ja kohtul puudub alus kahelda vangla direktori tuvastatus, et kaebaja suhtes käituti õiguspäraselt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- S.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub PS § 25 alusel Justiitsministeeriumilt inimväärikuse alandamise eest välja mõista 70 000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tungis 28.06.2006 saunapäeval kell 10.19 kaebaja kambrisse vanemvalvur hr Ain (ei näidanud ega öelnud rinnanumbrit) ning ütles kaebajale, et mis sa siin istud, eluga sauna. Kolmapäev on saunapäev, kuid saunaskäimise aeg ei ole reguleeritud. Kaebaja pidi kell 11.00 helistama prokuratuuri. Kaebaja rääkis temaga vaikselt ja palus näidata, et kus on kirjas, et kamber nr 10 peab minema sauna kell 10.
- Hr Ain 3 hakkas kaebaja peale karjuma ja sinatas teda, millega rikkus suhtlemise seadust. Pärast seda teatas ta, et kaebaja ei saa täna üldse sauna minna, et ta ei vii kaebajat enam mitte kuhugi, et kaebaja ei kaagutaks ja lõi otse kaebaja nina all ukse kinni. Sellega ta provotseeris kaebajat ning rikkus PS §-e 12; 18; 25 ja ei vastanud ametnikuna VangS §-dele 111; 110; 112; 113; 115; 116; 117; 118; 119; 120; 122; 123; 124; 128;
- Hr Ain ületas oma volitusi ja tekitas kaebajale kõige sellega seoses stressi, muret ja ebamugavusi.
- Justiitsministeerium taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole apellatsioonkaebus ega selle menetlusse võtmine põhjendatud. Vastavalt HKMS 31 lg 1 on poolel õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Apellatsioonkaebus on üldsõnaline ning kordab esimese astme kohtule esitatud kaebuses toodud argumente. Sellest tulenevalt oleks ringkonnakohus pidanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel lähtuma HKMS §-st 33 lg 1 ning sellest, et apellatsioonkaebus ei vasta HKMS §-s 32 lg 1 p 6 sätestatud nõudele, kuna pole välja toodud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Apellatsioonkaebuses toodud argumendid ei ole põhjendatud. Halduskohus on andnud otsuses seaduslikud ja põhistatud seisukohad. Justiitsministeerium jääb oma menetluse käigus esitatud seisukohtade juurde. Vangla kontekstis on oluline režiimist kinnipidamine, võimaldamaks kõikidel kinnipeetavatel oma õigusi ja vabadusi realiseerida võrdsetel alustel. Üldkorrast erinevad käitumisnormid on põhjendatud, kui seda toetavad objektiivsed asjaolud. Kaebaja on esitanud paljasõnalised väited selle kohta, et tal oli vaja helistada kohtusse ja prokuratuuri. Nimetatud asutused ei sea isikutele kohustuseks helistada kindlatel aegadel, samuti ei ole nendele asutustele helistamine konkreetsel kellaajal oluline isiku õiguste ja vabaduste kaitseks. Asja materjalidest ning Pärnu Vangla direktori hinnangust ei nähtu, et vanglaametnikud oleksid käitunud ebaviisakalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- septembri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses tooduga, et apellandi suhtes käituti ebaseaduslikult, millega tekitati talle muret, stressi ja ebamugavusi. Halduskohus on õigesti leidnud, et apellandi väited, et tema suhtes käituti ebakorrektselt, on paljasõnalised. Pärnu Vangla direktor tuvastas ametkondlikult, et apellandile võimaldati
- juunil 2006 duširuumi kasutamine. Apellant ei nõustunud duširuumi kasutamisega talle määratud ajal, keeldus seda kasutamast sel ajal ja käitus sealjuures vangla ametnikega ebakorrektselt, kuna nõudis pesemiseks teist aega. Duširuumi kasutamine on seotud graafikuga ja apellandi poolt temale määratud ajal duširuumi mittekasutamine ja uue aja määramine võib kaasa tuua selle, et teised kinni peetavad ei saa pesemisvõimalust kasutada nendele määratud ajal. Samuti ei ole apellant millegagi tõendanud, et tal oli just konkreetsel kellaajal vajadus helistada prokuratuuri ja see 4 oleks olnud varem kokku lepitud. Seega ei esinenud selliseid edasilükkamatuid toiminguid, mis oleks tinginud tema poolt duširuumi kasutamise hilisemal kellaajal. Kuna Pärnu Vangla vastus selgitustaotlusele ei ole objektiivselt õigusvastane, siis ei ole sellega rikutud apellandi subjektiivseid õigusi või piiratud tema seadusega kaitstud vabadusi, mistõttu puudub ka alus toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvituse väljamõistmiseks. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse viited VangS erinevatele paragrahvidele, sest apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid väita, et vanglaametnik ei vastanud nimetatud sätete tingimustele. Viivi Tomson Maili Lokk 5 Agu Timmi