lg.1 kohaselt kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus.
lg.2 sätete kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. 2 Asjas on tuvastatud, et võlgniku võlad moodustavad 900 000 krooni, samal ajal kui teadaolevalt vara koos käibemaksu ettemaksuga ainult ca 38 057 krooni. võlgnikul puudub majandustegevus, mistõttu puudub võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ja võlad intresside ning viiviste näol pidevalt kasvavad. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik olukorras, kus tal majandustegevus oli lõppenud ning ta oli ilmselt maksejõuetu, tagastanud 27.03.2007.a. oma Hansapangas olevalt kontolt eelmisele juhatuse liikmele AR laenu summas 99 000.- krooni, mida tõenäoliselt saab PankS § 110 ja 113 alusel tagasi võita. Võlgnik omab reaalselt olemasolevat vara ainult 55.- krooni pangakontol oleva raha näol, millest ei piisa ka pankrotimenetluse esialgseteks kuludeks. Samas võib osutuda võimalikuks taotleda riigilt ca 38 000.- krooni maksude ettemaksu tagastamist ning esitada tagasivõitmise nõue summas 99 000.- krooni endise juhatuse liikme vastu.
lg 2 kohaselt võib kohus vaatamata võlgniku maksejõuetusele pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetada, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankS § 30 lg 2 nimetatud summat. Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et kohus peaks nõudma pankrotiavalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks vähemalt 25 000.- krooni maksmist kohtu deposiiti ja kui võlausaldaja sellega ei nõustu, siis PankS § 29 lg 2 alusel pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemisega lõpetama. Pankrotimenetluse kulude katteks avaldaja poolt kohtu määratud summa tasumisel tuleb võlgniku pankrot PankS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige ebaõnnestunud äriplaani ja tugevnenud konkurentsi antud tegevusalal. Võlgnik müüs autokütuseid kõrvalisel umbtänaval, kuhu möödasõitvaid kliente ei satu, mistõttu käive jäi suhteliselt väikeseks ning kogu müügitulu kulus jooksvateks kuludeks (tankla rent, töötaja palk ja maksud, kauba sisseost, jne). Seetõttu konkurentsi tugevnedes satuti kahjumisse ning osakapital langes alla Vedelkütuse seaduses nõutu. Ka enamik teisi taolisi väikeseid tanklaid on analoogsetel põhjustel Eestis oma tegevuse olnud sunnitud lõpetama. Ajutine haldur ei ole leidnud tõendeid selle kohta, et võlgniku pankrotistumise otseseks põhjuseks oli mõni (pankroti) kuriteona või raske juhtimisveana käsitletav tegu. 29.11.2007 kohtuistungil võlausaldaja esindaja seisukoht, et võlausaldaja ei ole nõus enam pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks kulutusi kandma. 04.07.2007 Harju Maakohtu määruse alusel on võlausaldaja kandnud Rahandusministeeriumi kontole 34 000 krooni pankrotimenetluse kulude katteks (tl 24, 27). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule juhatuse liikmele AKle. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 712 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks 3 ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Ajutise pankrotihalduri KMu tasuks tuleb
lg1 alusel ja vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 16 800 krooni ja kulutuste katteks 1435 krooni, kokku 18235 krooni. PankS § 30 lg 4 Kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. Eeltoodust lähtuvalt Kohtute Raamatupidamiskeskusel (maksja NAS, maksja konto XXXXXXXXXXXXX, 12.07.2007.a. maksekorraldusega nr. XXX kantud 34 000.- krooni Rahandusministeeriumi kontole) tagastada makse teinud NAS-le (34 000-16 800 ajutise halduri töötasu ja kulutused 1435 krooni)= 15 765 krooni. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.