← Eesti

3-07-982/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-982 Haldusasi S.I. i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 50 000 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri 2007 otsus Taotlus S.I. i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta S.I. i taotlus – riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri 2007 otsuse peale – rahuldamata.
  5. Määrata tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 1 500 (üks tuhat viissada) krooni.
  6. S.I. il tasuda riigilõiv summas 1 500 krooni hiljemalt
  7. novembriks 2007 rahandusministeeriumi a/k Hansapangas 221023778606 või SEB Eesti Ühispangas 10220034796011, märkides Tartu Ringkonnakohtu viitenumbri
  8. Kui S.I. jätab riigilõivu kohtu määratud tähtajaks tasumata, keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
  9. S.I. esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu
  10. oktoobri 2007 otsuse peale. Kaebuse kohaselt on S. i isikuarvele kantud mitmeid kordi raha, kuid vangla on sellest enamuse kandnud vabanemisfondi ja hagide katteks. Kaebuse esitajale ei ole jäetud raha vangla kauplusest ostude sooritamiseks ega muude kulutuste tegemiseks. S.I. palub Tartu Vanglalt välja mõista mittevaraline kahju summas 50 000 krooni, sest talle on ülalnimetatud toimingutega põhjustatud liigne muretsemine ja kitsendatud tema õigusi. Koos apellatsioonkaebusega esitas S.I. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on S.I. kinnipeetav ning tema isikuarve väljavõtte järgi on tema isikuarvel 03.10.2007 seisuga 141 krooni 43 senti. Kaebuse esitaja nõude puhul tuleks tal RLS § 56 lg 11 kohaselt tasuda riigilõivu 1 500 krooni (3% 50 000-st). Tartu Halduskohus on 28.05.2007 määrusega vabastanud S. i riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  11. Ringkonnakohus leiab, et menetlusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et S.I. on maksejõuetu ega ole suuteline tasuma apellatsioonkaebuse esitamisel 50 000 kroonise mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu 1 500 krooni. Küll on vaidlus selle üle, kas maksejõuetuse tõttu tuleks S.I. vabastada riigilõivu tasumise kohustusest või mitte. HKMS § 91 lg 1 kohaselt on kohtul õigus vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. Haldusasjas nr 3-3-1-40-07 märgib Riigikohus järgnevat: „Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks“. S.I. on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 50 000 krooni, kusjuures väidetav kahju seisneb emotsionaalsetes kannatustes. Ringkonnakohus leiab, et sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Ringkonnakohus, hinnates S. i kaebuse perspektiivikust ja eduväljavaateid, leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmine pole põhjendatud. Agu Timmi Maili Lokk Viivi Tomson 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.