Obsah (8)

§ 192§ 190§ 3§ 178§ 183§ 184§ 18§ 20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Egon Konsand, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-99-141 Tsiviilasi AS SEB Ühisl

) (kuni 01.01.2004 kehtinud redaktsioon) §-des 112, 114 ja 115 ettenähtud kohustusi. 20.04.2007 esitas haldur K. Rattus kohtule avalduse, milles taotleb Transoil Service OÜ pankrotimenetluse taastamise otsustamist, sest kompromiss on täitmata. Rahandusministeerium leidis, et Transoil Service OÜ suhtes ei ole vaja pankrotimenetlust taastada, kuna 22.05.2007 toimunud üldkoosolekul otsustasid võlgniku võlausaldajad võlgade tasumise tähtaega pikendada kuni 20.07.

1. Maksu- ja Tolliamet leidis, et vaatamata sellele, et kompromiss on jäänud täitmata ning selline olukord oli haldurile selge juba
2. a juulikuus, ei ole Transoil Service OÜ suhtes võimalik kompromissi tühistada, sest kompromissi kehtivuse tähtaeg on möödunud. Kohtu pädevuses on vaid halduri vabastamine

§ 192lg 2 kohaselt.

AS SEB Eesti Ühispank nõustus Transoil Service OÜ pankrotimenetluse taastamisega. AS EMT ei pidanud vajalikuks võlgniku pankrotimenetluse taastamist, sest kompromissi tähtaeg on möödunud ja kompromissi täitmata jätmist on takistanud maksuhaldur. N Balti AS leidis, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb taastada. 2 Valga Linnavalitsus leidis, et kompromissi on võimalik tühistada. Helgo Petri nõudis võlgnikult võla tasumist. OÜ TSC Keskturg (ekslikult märgitud AS TSC Keskturg), OÜ Gillian, Transoil Service OÜ (pankrotis), Raivo Paala ning TNK Eesti OÜ leidsid, et kohus ei peaks tühistama kompromissi ega taastama pankrotimenetlust, vaid kinnitama võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul 22.05.2007 vastuvõetud kompromissiotsuse. OÜ Transoil Service taotleb veel

§ 190lg 1 tunnistamist vastuolus olevaks põhiseaduse (edaspidi PS) § 146 2.

lausega ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-ga 1, kuna halduri või võlausaldaja nõuet kompromissi tühistamist menetleval kohtul puudub kaalutlusõigus ja pankrotiasjaga seotud võlausaldajatele ei ole tagatud ärakuulamisõigust avalikul kohtuistungil, ning

12. peatüki tunnistamist vastuolus olevaks PS §-ga 11 ja § 13 lg-ga 2, kuna pole sätestatud võlausaldajate õigust uue kompromissiotsuse vastuvõtmiseks kompromissi kehtivuse ajal ega kohtu pädevust eelmärgitud kompromissiotsuse kinnitamiseks. AS SEB Ühisliising nõustus võlausaldajate poolt 22.05.2007 vastu võetud otsusega, millega pikendati võlgniku kompromissi tähtaega 3 aasta võrra. Rivo Kaseoru seaduslik esindaja Kaie Kaseorg leidis, et kohus peaks kinnitama võlausaldajate üldkoosolekul 22.05.2007 vastuvõetud kompromissotsuse. Teised asjast puudutatud isikud oma seisukohta kohtule teatavaks ei teinud, kuigi kohus on kõigile asjast puudutatud isikutele andnud piisava tähtaja oma kirjaliku seisukoha esitamiseks. Tartu Maakohus tühistas 06.08.2007 määrusega Põlva Maakohtu 29.07.2002 määrusega kinnitatud kompromissi ja taastas Transoil Service OÜ pankrotimenetluse, kohustas pankrotihaldurit pankrotimenetluse taastamise tagamiseks: 1) arestima võlgniku vara, panema vara võõrandamise keelumärked vararegistritesse ja peatama võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmine; 2) rakendama omal valikul meetmeid võlgniku vara säilimise tagamiseks; keelas Transoil Service OÜ-l halduri nõusolekuta kogu vara käsutamine; määras, et Tartu Maakohtu registriosakonnale tuleb teatada kompromissi tühistamisest ja pankrotimenetluse taastamisest Transoil Service OÜ-u suhtes ning, et väljaandes Ametlikud Teadaanded tuleb avaldada teade kompromissi tühistamise ja pankrotimenetluse taastamise ning võlgniku vara käsutuskeelu kohaldamise kohta. Kohus jättis rahuldamata taotlused avaliku kohtuistungi määramiseks,

§ 190lg 1 tunnistamiseks vastuolus olevaks PS § 146 2.

lausega ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-ga 1 ning

1. peatüki tunnistamiseks vastuolus olevaks PS § 11 ja § 13 lg-ga
2. Määruse kohaselt on ebaõige seisukoht, et kohtu pädevuses on praegu ainult halduri vabastamise, mitte aga kompromissi tühistamise otsustamine.

§ 190

lg 1 p-d 2 ja 3 sätestavad muuhulgas, et kohus tühistab kompromissi halduri nõudel, kui võlgnik ei täida kompromissist tulenevaid kohustusi või kui kompromissi kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda kompromissi tingimusi täita. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt on haldur kohustatud esitama kohtule nõude kompromissi tühistamiseks, kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu. Sama paragrahvi 3
2. lõike kohaselt võib kompromissi tühistamise nõude esitada üksnes kompromissi kehtivuse ajal. Kuna Põlva Maakohtu 29.07.2002 määrusega kehtestati võlgniku suhtes kompromiss tähtajaga kuni 20.04.2007 (kaasa arvatud) ja võlgnik ei ole antud kompromissi täitnud, siis oli haldur kohustatud esitama kohtule nõude kompromissi tühistamiseks. Arvestades asjaolu, et haldur K. Rattus esitas kohtule avalduse kompromissi tühistamise otsustamiseks kompromissi viimasel päeval - 20.04.2007, s.o kompromissi kehtivuse ajal, siis peab kohus halduri avalduse alusel lahendama kompromissi tühistamise ja võlgniku pankrotimenetluse taastamisega seotud küsimused. Kuigi kompromissi kehtivuse tähtaeg on möödunud, ei takista see kohtul võlgniku kompromissi tühistamise nõude otsustamist, sest määravaks on vaid taolise nõude esitamine kompromissi kehtivuse ajal, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 160 lg-s 1 sätestatud analoogiast.

§ 3

lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kuna

§ 190

ei reguleeri kompromissi tühistamise kohtulikku menetlust, siis tuleb menetluse korraldamisele kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Arvestades asjaolu, et kompromissi tühistamise menetlust ei alustata hagiavalduse alusel, siis tuleb kompromissi tühistamise nõude läbivaatamise menetlusele kohaldada TsMS-s sätestatud hagita menetluse sätteid. TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosaliseks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Seega on käesolevas kompromissi tühistamise menetluses menetlusosalisteks avaldajana haldur ning asjast puudutatud isikutena võlgnik ja võlausaldajad (samuti nende õigusjärglane), kelle osas kehtis Põlva Maakohtu 29.07.2002 määrusega kehtestatud kompromiss. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus on teatanud kompromissi tühistamise avalduse esitamisest kõigile menetlusosalistele, sh Anatoli Karaganovi ja Arvi Paala võimalikele pärijatele, ning andnud neile kõigile mõistliku tähtaja oma kirjaliku seisukoha esitamiseks. Seega on kohus andnud kõigile menetlusosalistele võimaluse oma seisukoha, seletuste ja taotluste esitamiseks, st olla ärakuulatud kohtu poolt. Taolise ärakuulamise võimaluse andmine on seaduslik ega ei saa riivata menetlusosalisele PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Arvestades ka asjaolu, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) art 6 lg-st 1 ega PS § 24 lg-st 2 ei tulene menetlusosalise õigust ega kohtu kohustust iga kohtuasja arutamiseks kohtuistungil ning kompromissi tühistamise nõude läbivaatamiseks ei ole seadusega sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustust, siis ei ole põhjendatud taotlus käesoleva nõude läbivaatamiseks kohtuistungil. Samuti ei ole põhjendatud nende menetlusosaliste seisukoht, kes on leidnud, et kohus peaks kompromissi tühistamise asemel hoopis pikendama kompromissi tähtaega vastavalt 4 võlausaldajate 22.05.2007 kompromissiotsusele ning et

1. peatükk on vastuolus PS §-ga 11 ja 13 lg-ga
2. Haldur K. Rattus on kohtule esitanud ka OÜ Transoil Service võlausaldajate 22.05.2007 üldkoosoleku protokolli, koosoleku stenogrammi, koosolekul osalejate nimekirja, võlgniku 12.04.2007 ettepaneku kompromissi muutmiseks, võlgniku majandustegevuse jätkamise ja juriidilise isiku tervendamiskava ning üldkoosoleku kokkukutsumise teate 15.05.2007 (tsiviilasi nr 2-99-141). Nimetatud dokumentide kohaselt on võlgniku seaduslik esindaja Raivo Paala esitanud 12.04.2007 haldurile ettepaneku kompromissi muutmiseks - kehtestada kõigile pandiga tagamata võlausaldajate nõuete tasumiseks 3-aastane tähtaeg, s.o kuni 20.07.2010, 15.05.2007 on haldur avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise kohta 22.05.2007 kell 14 Valgas seoses uue kompromissettepaneku läbivaatamisega, 22.05.2007 on TCS Terminaal OÜ, TNK Eesti OÜ ja Raivo Paala vastu võtnud võlgniku kompromissettepaneku. Kohus leidis, et kehtiva pankrotiseaduse
3. peatüki sätted reguleerivad piisava täpsuse ja selgusega pankrotimenetluses kompromissiga seonduvat ega ole vastuolus PS §-ga 11 ja 13 lg-ga 2.

§ 178

lg 2 kohaselt tehakse kompromiss võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Seega sätestab pankrotiseaduse 12. peatükk regulatsiooni kompromissi kohta, mida saab vastu võtta ja kohtu poolt kinnitada vaid pankrotimenetluses. Antud kompromiss ei ole oma sõlmimise korra ja mittetäitmise tagajärgede poolest samastatav VÕS §-s 578 sätestatud kompromissilepinguga, mida reeglina sõlmitakse ja võidakse muuta võlasuhte poolte poolt ilma teisi võlausaldajaid teavitamata ka väljaspool pankrotimenetlust. Arvestades asjaolu, et võlgniku pankrotimenetlus lõpetati juba Põlva Maakohtu 29.07.2002 määrusega, siis ei olnud võlgnikul võimalik teha ka

§-s 179 märgitud kompromissettepanekut ning võlausaldajatel seda

§-s 180 sätestatud korda järgides otsustada. Järelikult ei ole võlausaldajate kompromissotsust, mille kinnitamist saaks kohus otsustada

§ 183

lg 1 kohaselt.

§ 190

lg-tes 1 ja 4 sätestatu järgi on kohtu pädevuses kompromissi tühistamise otsustamine ja sellega seonduvalt ka pankrotimenetluse taastamine.

§ 190

1. lõikest ei tulene, et kohus peaks halduri või võlausaldaja nõudel obligatoorselt kompromissi tühistama ja taastama pankrotimenetluse ning muutuma seejuures ise kellestki sõltuvaks. Nimetatud sätted koostoimes

§ 184

lg 6 esimese lausega (kohtu poolt kinnitatud kompromiss on täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes) ja § 192 lg-ga 1 (võlausaldajad, kelle nõudeid kompromiss puudutab, võivad ka pärast kompromissi tähtaja möödumist oma kompromissi ajal rahuldamata jäänud nõuded kompromissis kokkulepitud ulatuses maksma panna) annavad kohtule vaid kompromissi tühistamise õiguse ega piira mingilgi viisil kohtu sõltumatust. Seega peab kohus kompromissi tühistamisel kaaluma võlausaldaja või halduri avalduse aluseks olevaid asjaolusid ja otsustama, kas kompromissi tühistamine on õigustatud. Järelikult on ekslik väide, et

§ 190lg 1 on vastuolus PS § 146 teise lausega.

Eelneva alusel leidis kohus, et taotlus avaliku kohtuistungi määramiseks,

§ 190lg 1 tunnistamiseks vastuolus olevaks PS § 146 2.

lausega ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-ga 1 ning

1. peatüki tunnistamiseks vastuolus olevaks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11 ja § 13 lg-ga 2, ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Haldur K. Rattuse avaldusest kohtule kompromissi tühistamise otsustamiseks nähtub, et võlgnik ei ole kompromissi täitnud. Nimetatud asjaolule ei ole ka võlgnik vastu vaielnud. 5 Samas nähtub nii halduri avaldusest kui ka osade asjast puudutatud isikute vastustest kohtule, et kompromissi täitmist on takistanud maksuhaldur. Võlgniku 01.07.
2. a kompromissettepaneku täitmise aluseks oli ettevõtte tervendamine ja majandustegevuse jätkamine põhiliselt Tjumeni Nafta Teadus-Tehnilise Keskuse koostööprojektis osalemise kaudu (tsiviilasi nr 2-127/2002). Vaatamata pikale kompromissi kehtivuse ajale ei ole kompromiss täitnud oma eesmärki võlgnikul on jäänud võlausaldajatele pandiga tagamata võlgnevus tasumata ning puuduvad tõendid, mis kinnitaksid maksuhalduri ebaseaduslikku tegevust (tegevusetust) võlgniku kompromissi täitmise takistamisel. Ka ei ole võlgnik suutnud kompromissettepaneku aluseks olnud äriplaani realiseerida ligemale 5 aasta vältel ega käivitada oma majandustegevust. Pankrotimenetluse taastamise tagamiseks tuleb halduril, lähtudes

§ 18

lg-st 3, viivitamata arestida võlgniku vara ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine. Samuti tuleb

§ 20lg 1 alusel keelata võlgnikul halduri nõusolekuta kogu vara käsutamine.

Haldur peab rakendama kõik vajalikud meetmeid võlgniku vara säilimise tagamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED OÜ Transoil Service (pankrotis) taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 06.08.2007 määruse tühistamist,

12. peatüki tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule teises koosseisus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti jäetud määramata pankrotimenetluse taastamise avalduse läbivaatamiseks avalik kohtuistung. Avaliku kohtuistungi mittekorraldamine on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu juhistega olukordadele, millal kohtul tuleb otsustada seaduste tõlgendamisega seotud küsimusi, sest küsimus õigustloova akti olemasolu või selle puudumise vastuolust põhiseadusega on seaduse tõlgendamisega seotud küsimus. Samuti on avaliku kohtuistungi korraldamata jätmine vastuolus EIÕK art 6 lg-ga 1, kuna kohus pidi kaaluma faktiküsimusi. Samuti on jäetud hindamata, kas niisugune piirang on proportsionaalne; 2) on asjas kujunenud niisugune olukord, kus võlgnik ei ole täitnud kompromissis sätestatud tähtajaks kompromissi tingimusi. See on tingitud ühe võlasusaldaja - s.o Maksu-ja Tolliameti tegevusest. Sellele vaatamata on OÜ Transoil Service võlausaldajad võtnud vastu uue kompromissettepaneku koos selle lisadega. Ajaliselt on kujunenud olukord, kus pärast eelmise kompromissi tähtaja möödumist ja tingimuste mittetäitmist ning enne kohtu poolt pankrotimenetluse taastamist on võlausaldajad vastu võtnud uue kompromissi. Määruskaebuse esitaja hinnangul on kohtu tegevus sellises olukorras jäänud seadusandlikult reguleerimata.

12. ptk sätestab üksnes § 190 kaudu regulatsiooni juhuks, kui kohtule tehakse ettepanek kompromissi tühistamiseks seoses sellega, et kompromissi tingimusi ei täideta. Samas juhul, kui enne kompromissi tühistamise otsustamist võtavad võlausaldajad vastu uue kompromissi, on võlausaldajate huvid nende endi hinnangul rohkem kaitstud kui pankrotimenetluse taastamise korral ning kohtul peaks olema võimalus pankrotimenetlust mitte taastada ja uus kompromiss kinnitada.

1. ptk tekstist ei tulene selgelt, kas võlausaldajad saavad tegutseda õigustatud ootusega, et sellises olukorras juhindub kohus samuti kompromissi kinnitamise sätetest. Käesoleval juhul on pankrotimenetluses ebaproportsionaalselt piiratud võlausaldajate ja võlgnike õigusi eelkirjeldatud olukorras sellega, et võlausaldajad ja võlgnik ei tea, kas enne uue kompromissettepaneku vastuvõtmist ja kohtule kinnitamiseks esitamist on vajalik eelneva kompromissi, mille tingimusi ei ole täidetud, tühistamine ja pankrotimenetluse taastamine või on kohtutel pädevus kinnitada uus kompromiss ilma pankrotimenetlus taastamata. Sellise 6 õigusselguse puudumine on allakirjutanu hinnangul vastuolus ka EIÕK art 6 lg-ga 1, mis sätestab õigusselguse põhimõtte. Riigikohus on lahendis nr 3-4-1-5-02 selgitanud, et õigusselguse põhimõte on kaitstud PS § 13 lg-s 2; 3) on avaliku kohtuistungi pidamata jätmine viinud sisuliselt ebaõigele kohtulahendile. Kohus on täitnud kaalutlusõigust formaalselt ning ei ole sisuliselt vastanud küsimusele, miks on kohtu hinnangul otstarbekas taastada pankrotimenetlus olukorras, kus enamik oma seisukoha avaldanud asjast puudutatud isikutest ei soovi pankrotimenetluse taastamist (78,5% vastanud isikutest). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-05 rõhutanud, et kohus peab „... kontrollima, kas kompromissiga on erinevate võlausaldajate ühiste huvidega maksimaalselt arvestatud ning ega mõnda võlausaldajat ei ole näiteks häälteenamusele tuginedes põhjendamatult eelistatud“. Kohtumäärusest ei tulene analüüs erinevate võlausaldajate ühiste huvide maksimaalse arvestamise kontrollimise kohta - seda enam, et enamik võlausaldajaid väljendas ühist seisukohta pankrotimenetluse mittetaastamiseks. Olukorras, kus ühe võlausaldaja tegevuse kohta on esitatud ebaseadusliku tegevuse väide, pidanuks kohus näitama üles erilist tähelepanelikkust ning hoolsust nimetatud väite hindamisel. OÜ TNK Eesti esitas määruskaebusele täiendused, milles taotleb samuti Tartu Maakohtu 06.08.2007 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) pidanuks kohus lähtuvalt pankrotiseaduse mõttest tuvastama ettevõtte maksejõuetuse. Viie aasta jooksul toimunud majandustegevusega võivad võlgniku ja võlausaldajate vahelised nõuded ja kohustused oluliselt muutuda. Nende nõuete ja kohustuste osas saavad pooled teha tasaarvestusi, sh ka kompromissotsuses ära toodud kohustuste osas; 2) on ignoreeritud 22.05.2007 toimunud kompromissi pikendamise kokkulepet TNK Eesti OÜ-ga. Isegi kui tegemist ei ole pankrotiseadusega reguleeritud kompromissotsusega, siis vaieldamatult on tegemist pooltevahelise tsiviilleppega võlaõigusseaduse tähenduses, mis on pooltele siduv. See tähendab, et Transoil Service OÜ ei pidanud TNK Eesti OÜ-le maksma enne 20.07.
2. Pankroti taastamisega on seega oluliselt halvendatud Transoil Service OÜ majanduslikku olukorda, sest nüüd on tasumise tähtaeg taas saabunud. Isegi pankrotimenetluses, kui üks võlausaldaja otsustab oma nõudelt nt intressi mitte nõuda, ei saa kohus iseseisvalt nõuet muuta ja lisada sellele ka intressid. Vastupidine seadusetõlgendus tooks kaasa olukorra, et hoolimata pooltevahelisest kokkuleppest tasuda aastal 2010, peab nüüd tasuma aastal 2007; 3) on ebaõigesti jäetud pidamata kohtuistung. Kohtumäärusega ei saanud õiglast tulemust saavutada ka seetõttu, et kõikide osapoolte seisukohad polnud kõigile teada. Need said võlgnik ja võlausaldajad teada alles määruses. Tagatud ei olnud kaitseõigus ja õiglane kohtupidamine. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED AS SEB Ühisliising on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada. N.ö kompromissi pikendamine on võlausaldajate huvides, kuna vaid kompromissi täitmise korral on võlausaldajatel võimalus oma nõuded kasvõi osaliselt rahuldatud saada. Vastasel korral see tõenäosus puudub. Kuna samale järeldusele on jõutud 22.05.2007 võlausaldajate üldkoosolekul, siis on sellega väljendatud ka võlausaldajate enamuse tahe, mistõttu pankrotimenetluse taastamine ei teeniks pankrotiseaduse peamist eesmärki, milleks on võlausaldajate nõuete 7 rahuldamine võimalikult suures ulatuses ning kiiresti. Pankrotimenetluse taastamise tagajärg on suure tõenäosusega pankrotimenetluse raugemine. TSC Terminal OÜ nõustub määruskaebuses toodud väidetega ning taotleb Tartu Maakohtu 06.08.2007 määruse tühistamist. Pankrotihaldur Tarmo-Tanel Padrik leiab, Tartu Maakohtu 06.08.2007 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu taotleb määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 06.08.2007 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on põhjendamatu seisukoht, et määrus kuulub tühistamisele seetõttu, et jäeti määramata avalik kohtuistung. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kuna kompromissi tühistamise nõude läbivaatamiseks ei ole seadusega sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustust, siis ei ole põhjendatud taotlus nõude läbivaatamiseks kohtuistungil. Kohus on andnud kõigile menetlusosalistele võimaluse oma seisukohtade, seletuste ja taotluste esitamiseks, st õiguse olla ära kuulatud; 2) on väär väide, et maakohus peaks teostama kontrolli seaduste põhiseadusele vastavuse osas. Kaebaja oleks sellise taotlusega pidanud pöörduma õiguskantsleri poole; 3) oli maakohtu otsus Transoil Service OÜ kompromissi tühistamise ja pankrotimenetluse taastamise osas ainuõige ning põhjendatud. Maksuhalduri andmetel ei ole Transoil Service OÜ täitnud 29.07.2002 sõlmitud kompromissi tingimusi ning võlausaldajate nõuded on jätkuvalt rahuldamata, mistõttu puudub maksuhalduril kui võlausaldajal põhjendatud ootus, et Transoil Service OÜ suudaks täita täiendava kompromissi tingimusi, seda enam, et Transoil Service OÜ-l puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Transoil Service OÜ on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused ning vahendid ettevõtte tegevuse edasiseks jätkamiseks; 4) on paljasõnaline väide, et maksuhalduri tegevus võlgniku kompromissi täitmise takistamisel on ebaseaduslik. Kui maksuhaldur on kaebuse esitaja arvates käitunud ebaseaduslikult või isiku põhiseaduslikke õigusi riivavalt, siis on tal õigus pöörduda kaebusega õiguskantsleri poole. Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu leiab, et Tartu Maakohtu 06.08.2007 määrus on õige ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Tartu Maakohtu
3. augusti 2007 määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. 8 Maakohus on põhjendatult leidnud, et kompromissi tühistamise menetlusele tuleb kohaldada hagita menetluse sätteid. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et lahendi põhjendavas osas peab kohus muuhulgas põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Antud juhul lahendas kohus halduri avaldust (II kd, t.l 28) OÜ Transoil Service pankrotimenetluse taastamise otsustamiseks. Samuti oli haldur esitanud kohtule taotluse (II kd, t.l 92) kompromissi tähtaja pikendamiseks tulenevalt võlausaldajate 22.05.2007 üldkoosoleku otsusest. Seega pidi kohus otsustama, kas tühistada kompromiss ja taastada pankrotimenetlus või pikendada kompromissi.

§ 178

lg 2 kohaselt kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Nimetatud säte osutab sellele, et kompromissi pankrotiseaduse tähenduses on võimalik teha pärast pankroti väljakuulutamist. Maakohtu seisukoht, et kuna pankrotimenetlus antud asjas lõpetati kompromissi kinnitamisega 29.07.2002 ning seetõttu kompromissi pikendamise otsustamiseks oleks vajalik eelnevalt pankrotimenetlus taastada, ei ole kooskõlas pankrotiseaduse

1. peatüki mõttega. Maakohtu seisukoha järgi ei oleks pankrotimenetluse taastamisel antud olukorras muud mõtet, kui formaalne toiming enne kompromissi pikendamise otsustamist. Eelnevast tulenevalt on maakohus ekslikult leidnud, et võlgnikul puudus õigus teha kompromissi pikendamise ettepanekut ja võlausaldajatel seda otsustada, ning et antud asjas puudub kompromissiotsus, mille kinnitamist saaks kohus otsustada. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel kompromissi tähtaja pikendamist on kohtul võimalik otsustada pankrotiseaduse
2. peatüki sätete alusel ja seetõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajate seisukoht, et pankrotiseaduse
3. peatükk on vastuolus põhiseadusega.

§ 178

lg 2 ebaõige kohaldamise tõttu on maakohus jätnud andmata hinnangu halduri esitatud taotlusele kompromissi tähtaja pikendamiseks tulenevalt võlausaldajate 22.05.2007 üldkoosoleku otsusest, samuti selle kohta esitatud tõenditele. Ringkonnakohus loeb nimetatud asjaolusid menetlusõiguse normide oluliseks rikkumiseks, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ning seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata maakohtule uueks lahendamiseks. Vastuseks määruskaebuse esitajate väidetele menetlusnormide rikkumise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd pankrotiseaduse 12. peatüki sätetest ei tulene kompromissi (pikendamise) kinnitamise lahendamiseks kohtuistungi korraldamise kohustust, siis võis maakohus asja lahendada ka kohtuistungit pidamata ning seetõttu on põhjendamatu määruskaebuses esitatud väide, et maakohus on põhjendamatult jätnud määramata avaliku kohtuistungi. Õigusliku ärakuulamise põhimõte hõlmab endas ka seda, et isikule on antud võimalus esitada seletusi ja põhjendusi kirjalikult. Ainuüksi asjaolu, et isik jäeti hagita asjas kohtuistungil vahetult ära kuulamata, ei ole kohtumääruse tühistamise aluseks. Samas pidi kohus järgima TsMS § 477 lg 4 ja 5 nõudeid, s.t kontrollima avalduse vastavust seadusele ja selle tõendatust ning vajaduse korral nõudma tõendite esitamist avaldajalt või koguma neid omal algatusel. Hagita menetluse regulatsioonist tulenevalt on kohtu roll võrreldes hagimenetlusega suurem ning TsMS §-st 477 lg 2 ei tulene kohtule kohustust hagita asi igal juhul läbi vaadata kohtuistungit pidamata. Kui kõik asjaolud asja õigeks lahendamiseks ei ole selged ja 9 puudutatud isik soovib olla kohtuistungil ära kuulatud, võib olla põhjendatud asja lahendamine kohtuistungil. Määruskaebuse täiendustes esitatud seisukoht, et kohus pidanuks kompromissi tähtaja pikendamise otsustamisega tuvastama uuesti võlgniku maksejõuetuse, ei tulene pankrotiseaduse sätetest ja on seega põhjendamatu. Viivi Tomson Egon Konsand 10 Üllar Roostoja