KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-60 Haldusasi T.T. i kaebus Kaitsejõudude Peastaabi ülema või Lõuna Kaitseringkonna ülema või Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülema kohustamiseks kaebaja ametist vabastamise käskkirja andmiseks ametikoha koondamise tõttu, koondamishüvitise ja lõpparve maksmiseks ning tööraamatu tagastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.T. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD 09.01.2008 saabus Tartu Halduskohtusse T.T. i kaebus Kaitsejõudude Peastaabi ülema või Lõuna Kaitseringkonna ülema või Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülema kohustamiseks kaebaja ametist vabastamise käskkirja andmiseks ametikoha koondamise tõttu, koondamishüvitise ja lõpparve maksmiseks ning tööraamatu tagastamiseks. Kaebuse kohaselt nimetati T.T. Kaitsejõudude Peastaabi ülema 23.12.2003 käskkirjaga nr 432P alates 15.01.2004 ametisse Lõuna Kaitseringkonna Staabi referendina (palgaaste 26). VV 19.07.2007 määrusega nr 191 muudeti VV 22.05.2002 määrust nr 172 Kaitseväe ülesehitus: eelnevalt kaitseväe juhatajale allunud Lõuna Kaitseringkonna Staap on alates 01.01.2008 maaväe ülema alluvuses. Kaitseväe juhataja kinnitas 30.11.2007 käskkirjaga nr 1061P Lõuna Kaitseringkonna Staabi uue koosseisutabeli, mis hakkas kehtima alates 01.01.
- Endises koosseisus oli üks asjaajamisega seotud ametikoht (referent), uues koosseisus on asjaajamisega seotud ametikohti kolm (referent, kantselei juhataja, arhivaar-erisektoripidaja). Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülem Lõuna Kaitseringkonna ülema kohusetäitja major Aivo Kapten edastas 12.12.2007 kaebajale kirjaliku teatise selle kohta, et alates 01.01.2008 ei muutu tema ametikoha nimetus, kuid muutub alluvussuhe ning palgaaste (vanemametnik, palgaaste 22-24), kuid töökorraldus jääb samaks. Kaebaja kirjutas teatisele, et on selle kätte saanud, ja küsis staabiülemalt, kas selliseks toiminguks on vaja kaebaja nõusolekut. Samas väljendas kaebaja suuliselt oma mittenõustumist sellise asjade käiguga, sest uus ametikoht ei ole samane praeguse ametikohaga ja palk uuel ametikohal on madalam. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada kaitseväe juhataja 30.11.2007 käskkirjaga nr 1061P kinnitatud Lõuna Kaitseringkonna Staabi koosseisutabeli rakendumine kaebaja suhtes ning kohustada Kaitsejõudude Peastaapi või Lõuna Kaitseringkonna Staapi kaebajale alates 01.01.2008 töötatud aja eest senise palga maksmiseks. Kuna kaebaja ei saa enne kohtulahendi jõustumist, mis võib võtta aastaid, teada, millal ja kui palju talle tööülesannete täitmise eest tasutakse, võib tekkida olukord, kus kaebaja on sunnitud lahkuma ametist majanduslikel kaalutlustel, sest kaebajal on võetud kohustusi kolmandate isikute ees, lisaks oleks ebaõiglane, et kaebaja elatustase halveneks kohtuvaidluse venimise tõttu. Tulenevalt eeltoodust osutuks kohtuotsuse täitmine täies ulatuses võimatuks. Tartu Halduskohus jättis 11.01.2008 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt on esialgse õiguskaitse eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine. Antud juhul ei loo õiguskaitse kohaldamata jätmine niisuguseid tagajärgi, mis hilisemalt võiks kohtuotsuse täitmise võimatuks teha. Antud juhul võrduks õiguskaitse kohaldamine kaebuse sisulise lahendamisega ning asja sisu osas ei saa kohus seisukohta võtta enne asja sisulist läbivaatamist. Kui kohus tuvastab ametiasutuse või ametniku teostatud õigusvastase toimingu või õigusvastase haldusakti, on kaebajal võimalik saada kahju hüvitust või alusetult saamata jäänud tasu. Samuti näeb avaliku teenistuse seadus ette nõudeõigused, kui on tuvastatud ebaseaduslik teenistusest vabastamine. Ümberkorraldustega Eesti kaitseväes muutub kaitseringkondade alluvussuhe arvates 01.01.2008, kuna kaitseringkonnad viiakse üle kaitseväe juhataja alluvusest maaväe ülema vahetusse alluvusse. Sellega seoses ei muutu kaebaja ametikoht ega tööülesanded, kuigi asja materjalidest nähtuvalt jääb kaebaja palgaastmeks väiksem palgaaste. Kaebaja väide, et ta saab väiksemat töötasu ning tal on kohustused kolmandate isikute ees, ei anna alust esialgse õiguskaitse korras endise töötasu säilitamiseks ega tee kohtuotsuse täitmist võimatuks. Kohus selgitas, et esimese astme kohtus on võimalik asja lahendamine 2-3 kuu jooksul arvates asja menetlusse võtmisest. Samas selgitas kohus, et kaebus on esitatud sisuliselt kaitseväe juhataja käskkirjale (asukohaga Tallinn), kuid kuna kaebaja teenistussuhe toimub Lõuna Kaitseringkonna Staabis (asukohaga Tartu), peab kohus võimalikuks asja menetlemist Tartu Halduskohtus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED T.T. esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning peatada esialgse õiguskaitse abinõuna Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülema major A. Kapteni 12.12.2007 väljastatud kirjalikus teatises toodud seisukoha, et kaebaja ametikoht muutus senises Lõuna Kaitseringkonna Staabi struktuuris olnud Lõuna Kaitseringkonna Staabi referendi ametikohast uues Lõuna Kaitseringkonna Staabi struktuuris juhtkonda kuuluva kaitseringkonna ülema referendi ametikohaks ühes palgaastme muutusega seniselt 26-lt vahemikku 22-
- 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud HKMS § 121 lg
- Kohus peab esialgse õiguskaitse määruse andmisel andma esialgse hinnangu kaebuse perspektiivile, st kas teoreetiliselt on võimalik kohtuotsuse tegemine, mille täitmine võib osutuda võimatuks/raskendatuks. Sisuliselt on kaebaja taotlenud Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülema major A. Kapteni 12.12.2007 kirjalikus teatises nimetatud toimingu peatamist tema suhtes, st senise töö ja sissetuleku säilitamist. Kaebaja ei ole nõus enda ametisse nimetamisega Lõuna Kaitseringkonna Staabi uues struktuuris Lõuna Kaitseringkonna juhtkonda kuuluva kaitseringkonna ülema referendi ametikohale, sest uuel ametikohal väheneks kaebaja kuupalgamäär seniselt 7460 kroonilt 5980 kuni 6700 kroonini, lisaks väheneksid oluliselt ametipalgaga seotud erinevad seni makstud lisatasud (seniselt 1549 kroonilt minimaalselt 1196 või maksimaalselt 1340 kroonini). Seega väheneks kaebaja kuusissetulek 969 kuni 1833 krooni võrra, s.o 10-20% seni saadavast sissetulekust olukorras, mil Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus
- a detsembris võrreldes eelmise aastaga 9,6%. Sisuliselt väheneks kaebaja ostujõud 20-30% võrra. Kohtu väide, et asja lahendamine võtab aega 2-3 kuud, on õige vaid juhul, kui kumbki pool halduskohtu otsust ei vaidlusta. Kohtulahendite registritest selgub, et nii kaitseväe kui tema alluvuses olevate asutuste vastu suunatud vaidlused on enamjaolt läbinud erinevad kohtuastmed ning seega veninud paari aasta pikkusteks. Vaidluse võimalikku venimist kinnitab ka kohtu arvamus, et vaidlus on suunatud kaitseväe juhataja käskkirjale. Kaebajal ei ole vaidlustanud kaitseväe juhataja käskkirja, millega muudeti kaitseväe ülesehitust. Vaidlus on suunatud Lõuna Kaitseringkonna ülema (või Kaitsejõudude Peastaabi ülema) tegevusele, millega nad samastavad uues Lõuna Kaitseringkonna Staabi struktuuris loodud Lõuna Kaitseringkonna juhtkonda kuuluva kaitseringkonna ülema referendi ametikoha (palgaaste 22-24) kuni 31.12.2007 Lõuna Kaitseringkonna Staabi struktuuris olnud Lõuna Kaitseringkonna Staabi referendi ametikohaga (palgaaste 22-26) ning keelduvad kaebaja vallandamisest koondamise tõttu. Lisaks on kaebaja põhjendatud kartus kohtuvaidluse venimise osas tingitud ka asjaolust, et VV 22.05.2002 määrusega nr 172 Kaitseväe ülesehitus ettenähtud alluvussuhted ja tegelikud alluvussuhted kaitseväes on erinenud: kaebaja on ametisse nimetatud Kaitsejõudude Peastaabi ülema käskkirjaga ja talle on seni palka maksnud Kaitsejõudude Peastaap, kuigi Kaitsejõudude Peastaabi ja Lõuna Kaitseringkonna Staabi ning nende ülemate vahel puudus õiguslikult igasugune alluvussuhe. Kuna järelikult ei ole vastustajad senini hoomanud oma tegevuse õigusvastasust, siis on kaebajal tekkinud põhjendatud kahtlus, kas vastustajad on kaebajale soodsa kohtuotsuse langetamisel nõus loobuma edasikaebamise võimalusest. Seega võib kohtuvaidlus venida paar aastat ning senise sissetuleku vähenemisel paariks aastaks tarbijahinnaindeksi olulise tõusu tingimistes võib kaebaja olla sunnitud lahkuma ametist omal soovil majanduslikel põhjustel ja kaebuse rahuldamisel ei ole kohtuotsust enam võimalik täita, st kaebajat ei ole enam võimalik vallandada koondamise tõttu. Kui kaebust ei rahuldata ja kohus leiab, et uues Lõuna Kaitseringkonna Staabi struktuuris loodud Lõuna Kaitseringkonna juhtkonda kuuluva kaitseringkonna ülema referendi ametikoht (palgaastmega 22-24) on samane kuni 31.12.2007 Lõuna Kaitseringkonna Staabi struktuuris olnud Lõuna Kaitseringkonna Staabi referendi ametikohaga (palgaaste 22-26) ning avaliku võimu ühepoolse otsuse alusel on võimalik ametniku palgatingimusi ühepoolselt muuta, on kohtuotsuses võimalik nõuda enammakstud palga tagastamist. 3 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kaitsejõudude Peastaap, kes esindab ka Lõuna Kaitseringkonna Staapi, vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtumääruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt nõustub vastustaja halduskohtu seisukohtadega, mille kohaselt õiguskaitse kohaldamine võrduks kaebuse sisulise lahendamisega ning asja sisu osas ei saa kohus seisukohta võtta enne asja sisulist läbivaatamist. Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-76-04 ning leiab, et kohtumäärus on põhjendatud ja õiguspärane ning määruse vormistamisel on järgitud uurimisprintsiibi põhimõtteid. HKMS § 7 lg 1 kohaselt on isiku kaebeõiguse realiseerimise esmaseks eelduseks tema subjektiivsete õiguste riive. Kaebaja taotlus on ilmselgelt põhjendamatu ning kaebus ei kuulu rahuldamisele. Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülema 12.12.2007 teatist ei saa käsitleda iseseisva haldusakti ega toiminguna. Nimetatud teatisele peaks järgnema asutuse juhi käskkiri ehk haldusakt, mis on suunatud õigussuhete tekkimisele. Nimetatud teatis õigussuhet ei tekita. Asja menetlemise käigus on vastustaja avastanud omapoolseid eksimusi, mis on leidnud lahenduse, eelkõige astmepalkade säilitamise küsimuses. Vastavalt palgaseaduse § 4 lg 1 on palgatingimusi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Kuna Kaitsejõudude Peastaabis on avastatud eksimus ametnike palkade alandamise osas, siis on vaadatud kaitseväe juhataja 30.11.2007 käskkirjaga nr 1061P kinnitatud kaitseringkondade koosseisutabelid uuesti üle ning viidud sisse muudatused, millega säilitati ametnike endised palgaastmed. Samuti ei ole tegemist koondamissituatsiooniga ATS § 116 lg 1 mõttes. Vastustaja tugineb oma otsustes ATS § 115 lg 3 ning Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-14-
- Tegemist on sisuliste küsimustega, mida hakkab lahendama Tartu Halduskohus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud halduskohtu määrus on seaduslik ja ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud määruse tühistamisele. HKMS § 121 lg 2 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse korras on kaebuse esitaja taotlenud peatada kaitseväe juhataja
- novembri 2007 käskkirjaga nr 1061P kinnitatud Lõuna Kaitseringkonna Staabi koosseisutabeli rakendumine kaebaja suhtes ning kohustada Kaitsejõudude Peastaapi või Lõuna Kaitseringkonna Staapi kaebajale alates
- jaanuarist 2008 töötatud aja eest senise palga maksmiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et selline esialgse õiguskaitse kohaldamine võrduks kaebuse sisulise lahendamisega ning asja sisu osas ei saa kohus vastu võtta mingit otsustust enne asja sisulist läbivaatamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ei saa kaasa tuua ka kaebuse esitaja väide, et kuna tema kaebuse menetlemine võib kujuneda pikaajaliseks, siis võib see tuua kaasa olukorra, kus kohtuotsust ei ole enam võimalik täita. Juhul, kui kaebuse esitaja kaebus kuulub rahuldamisele ja talle on haldusorgani õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, on tal õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist. Pealegi nähtub vastusest määruskaebusele, et kuna haldusorgani poolt tuvastati omapoolsed eksimused, siis viidi sisse muudatused, millega säilitati ametnikele endised palgaastmed. Seega saab kaebuse esitaja endist palka ja puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 4 Maili Lokk Viivi Tomson 5 Agu Timmi