) § 10 lg 4 kohaselt on detailplaneeringu algatamine ja koostamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust muuhulgas teostada kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Haldusakt peab olema motiveeritud, kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 1, 3). Kaalutlusõigust ning selle teostamist on korduvalt oma lahendites käsitlenud Riigikohus. Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktis teostanud õigesti kaalutlusõigust. Otsuses sisalduv motivatsioon koosneb sisuliselt kolmest argumendist: - Tart-Hansu kinnistu paikneb väärtuslikul põllumaal; - ümbruskonnas on kehtestatud detailplaneeringutega moodustatud suur arv elamukrunte ning hulk elamukrunte on loomisel; - volikogu on kujundanud praktika analoogsete taotluste lahendamisel. Vaidlustatud haldusaktis sisalduv motivatsioon ei selgita kaebuse esitajale detailplaneeringu mittealgatamist. Kinnistu paiknemine väärtuslikul põllumaal ei takista maa sihtotstarbe muutmist ning samuti ei saa nimetatud fakt olla takistuseks kinnistule omandiõiguse teostamisel. Seda enam, et teadaolevalt moodustab osa kinnistust endise maantee alune maa, mida ei ole võimalik käsitleda väärtusliku põllumaana. Juhul, kui väärtuslikku põllumaad soovitakse siiski säilitada, on planeeringu käigus võimalik selle otstarvet ja suurust muuta vastavalt tegelikule olukorrale, välistades maaüksusest väheviljaka põllumaa ning moodustades sellest elamumaa. See on aga kõik lahendatav alles planeeringu koostamise käigus ning nimetatu osas ei ole võimalik konkreetseid seisukohti kujundada enne planeeringu algatamist. Planeeringu mittealgatamise otsuses sisalduva motivatsiooni oleks saanud lahendada detailplaneeringu lähteülesandega ning isikute huvid realiseerida hilisema detailplaneeringuga. Kehtiv Pärsti valla üldplaneering ei keela antud juhul detailplaneeringu algatamist. Seda enam, et
näeb ette üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kui eraldi institutsiooni. Omanik on detailplaneeringu algatamise taotluses esitanud soovi teatud hulga elamukruntide moodustamiseks. Kui kruntide arv ei ole kohalikule omavalitsusele vastuvõetav, siis nimetatu ei ole motiiviks planeeringu mittealgatamiseks. Detailplaneeringu üheks eesmärgiks ongi (
2 § 9 lg 2 p 1) planeeritava ala kruntideks jagamine, kruntide täpne arv aga selgub planeeringu käigus, lähtuvalt detailplaneeringu lähteülesandest. Vaidlustatud otsuses on viidatud volikogu praktikale analoogsete taotluste lahendamisel. Milline see praktika on, seda otsusest ei selgu. Kaebaja leidis, et maavanemale esitatud kaebus on käsitletav kaebusena kohaliku omavalitsuse otsusele, mitte taotlusena järelevalve teostamiseks.
Kuna planeeringu algatamine või mittealgatamine on planeeringu üks oluline etapp, siis laieneb maavanema õiguspädevus ka kaevatavale otsusele. Maavanemale esitatud kaebuse sisust nähtuvalt ei ole kaebaja taotlenud järelevalve teostamist, vaid vaidemenetluse läbiviimist ja kaevatava otsuse tühistamist. Kui maavanem leidis, et kaebuse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, oleks ta tulenevalt HMS §-ist 15 lg 4 ja §-ist 79 lg 2 pidanud kaebuse edastama pädevale organile (HMS § 73 alusel kohalikule omavalitsusele) või tagastama koos juhistega kaebuse esitajale. Seda aga ei tehtud ning kaebus lahendati sisuliselt.
p 3 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine ning detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringu koostamiseks aluste ettevalmistamine. Üldplaneering on seadusest tulenevalt investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning käsitleb valla arengut tervikuna. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine.
p 2 alusel võib kinnisomandile seada planeeringu alusel seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi − detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kehtestatud üldplaneeringu alusel.
lg 3 sätestab üldplaneeringu eesmärgid, muuhulgas p 3 kohaselt maa-alade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramise ja p 6 kohaselt väärtuslike põllumaade määramise ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmise.
Pärsti valla üldplaneeringu p 12.2 määrab planeerimise, ehitamise ja projekteerimise üldpõhimõtted. Üldplaneeringu p 12.2.2 järgi hajaasustusega aladel toimub üldjuhul projekteerimine ja ehitamine omavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel. Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus, mitte kohustus. Pärsti Vallavolikogu on lähtunud sellest, et üldplaneering ei näe ette elamuehitust vaidlusalusel kinnistul ning ei pidanud seetõttu vajalikuks algatada detailplaneeringut, mis ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Vaidluses puudusid erandlikud põhjused, miks oleks tulnud muuta valla kui terviku arengu huvides vastu võetud üldplaneeringuga kehtestatud põhimõtteid. Volikogu leidis kaalutlusena, et avalik huvi (s. h maa säilitamine põllumajandussaaduste tootmiseks ning ka looduskeskkonna väärtustamine ja säilitamine) on domineeriv. Üldplaneeringu kehtestamise menetluses on põhjalikult ja läbi mitmete menetlustoimingute välja selgitatud avalikkuse arvamus selle kohta, kus võiksid paikneda tulevikus valla territooriumil kompaktsed elamuehituspiirkonnad. S.K. ei ole välja toonud uusi asjaolusid põllumaa elamurajooniks muutmise kohta. Valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine oli Pärsti Vallavolikogu otsustuspädevuses 3 ning omavalitsusüksusel ei ole kohustust varemtehtud otsuseid põhjendamatult muuta. Valla elanikel on tekkinud valla üldplaneeringu alusel õigustatud ootus, et valla areng toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel. Ka eeltoodu on põhjuseks, miks ei pidanud Vallavolikogu vajalikuks detailplaneeringu algatamist, mis oleks tinginud üldplaneeringu muutmist. Maa hindamise seaduse alusel on 2001 toimunud maa korraline hindamine ja määratud maa maksustamishind. Keskkonnaministri 30.11.2001 määrusega nr 50 on kehtestatud maa korralise hindamise tulemused. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaidlustatud haldusakt ei ole õigusvastane ning ei riku kaebuse esitaja õigusi. Vallavolikogu otsus on piisavalt motiveeritud. Otsuses on selgitatud, et detailplaneeringu algatamine ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Volikogu otsuses on toodud faktilised asjaolud ja viited kõigile vajalikele seaduse sätetele, millele volikogu otsus tugineb. Vallavolikogu nõustus maavanema kirjas 22.06.2007 nr 2.2-7/778 esitatud põhjendustega, mille tulemusel maavanem on jõudnud järeldusele, et Pärsti Vallavolikogu 18.04.2007 otsus nr 16 on põhjendatud, õiguspärane, kooskõlas põhiseaduse ja seadusega. Planeeringu kehtestamise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni. Pärsti Vallavolikogu on akti andmisel järginud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. 3. Maavanem järelevalvet teostava isikuna leidis, et Pärsti Vallavolikogu 18.04.2007 otsus nr 16 on põhjendatud, õiguspärane ja kooskõlas õigusaktidega ning kaebuses esitatud väited ja seisukohad ei anna alust selle tühistamiseks. Väärtusliku põllumaa säilitamise ja kaitsmise vajadus kaaluvad üles üksikisiku huvi väärtusliku põllumaa sihtotstarbe muutmiseks ja sellele kompaktse asustusüksuse rajamiseks. Detailplaneeringu algatamise taotluses määratletud ehitiste püstitamine kavandatavas mahus ja asukohta takistab planeerimisseaduse alusel kehtestatud avaliku huvi – väärtusliku põllumaa säilimise – realiseerimist. Kohaliku omavalitsuse õigus planeeringu algatamise ettepanek tagasi lükata ja planeeringu algatamisest keelduda on osa kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsioonist − planeeringu algatamise ettepaneku igal juhul vastu võtmise kohustus oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega. Pärsti Vallavolikogu on planeeringu algatamise ettepanekut piisavalt kaalunud ja leidnud, et planeeringu algatamine ei ole põhjendatud. Planeeringute hierarhiast tulenevalt on üldplaneeringus sisalduv ülimuslik detailplaneeringu suhtes. See on sätestatud ka
§-is 9 lg 7, mille kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Seega, kuivõrd juba üldplaneeringu menetlemise käigus on tehtud era- ja avalikke huvisid ning omavalitsuse arengu eesmärke silmas pidav nö ühiskondlik kokkulepe, siis on õigustatud, et üldjuhul peab kehtestatav detailplaneering olema kooskõlas üldplaneeringuga ning üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on erand. Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. Ka eraisikute omandis oleva maa puhul peab kohalik omavalitsus kui oma territooriumil planeerimistegevuse korraldaja tagama planeerimise eesmärgi − ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi (
Planeerimise ülesanne ei ole ega saagi olla kellegi ehitamise soovi tingimusteta legaliseerimine planeeringu kaudu. Detailplaneering on asula ruumilise arengu juhtimise vahend ning kui eraisikutele kuuluva maa puhul oleks isikute omandiõiguse teostamine piiramatu ning detailplaneeringu algatamise ettepaneku saamisel tuleks planeering alati algatada, siis satuks ohtu asula kui terviku areng ning jääksid vajalikul määral arvestamata avalikud huvid. 4 HALDUSKOHTU LAHEND 4. Tartu Halduskohus jättis 11. oktoobri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt võib
Sama seaduse § 10 lg 7 sätestab, et detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Viidatud sättest ei tulene, et kohalik omavalitsus peab alati ja igal juhul ettepaneku vastu võtma ja planeeringu algatama. Planeeringu algatamise ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise otsus on esimene kaalutlusotsus, mis planeerimismenetluses teha tuleb. Halduse kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-54-03 märkinud, et kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole väljunud diskretsiooni piiridest ega ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Riigikohus on seisukohal, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud menetlus- ja vorminõuete erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum (lahendid nr 3-3-1-8-02, p 6; nr 3-3-1-42-02). Viimati mainitud otsuses on leitud, et „haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt“. Vastavalt Pärsti valla ehitusmääruse §-ile 12 lg 5 kui algatatav detailplaneering soovitakse koostada mittevastavuses valla üldplaneeringuga, on detailplaneeringu algatamine vallavolikogu pädevuses. Vallavolikogu on põhjendanud otsust detailplaneeringut mitte algatada sellega, et taotletud planeeringuala asub valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustusega alal, väärtuslikul põllumaal (2001 maa korralise hindamise tulemuste alusel selles tsoonis haritav maa 52 hindepunkti), kus maakasutuse põhikasutusotstarvet muuta ei ole lubatud. Üldplaneering ei ole ette näinud seda maad perspektiivse elamumaana. Üldplaneeringu kohaselt on piisavalt palju maa-alasid, kus elamukruntide arendamine on kooskõlas üldplaneeringuga ja on ette nähtud maa-alad, kus arendustegevust ei toimu. Kaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada Pärsti Vallavolikogu 18.04.2007 otsust nr 16, millega jäeti algatamata detailplaneering Pärsti vallas Mustivere külas asuval Tart-Hansu maaüksusel. Volikogu on oma otsust piisavalt põhjendanud, otsus on tehtud kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas. Volikogu on kaalutlusõigust teostanud kooskõlas oma volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Kehtestatav detailplaneering peab olema kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Kaebuse esitaja ei vaidlusta seda, et detailplaneering, mille algatamist ta taotles, eeldab valla üldplaneeringu muutmist. Samas leiab kaebaja, et lähtudes
§-ist 9 lg 7 on võimalik muuta senist maa kasutamise sihtotstarvet.
lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringu kaudu peab kohtu veendumuse kohaselt olema erand ja tingitud põhjendatud vajadusest. Sellist põhjendatud vajadust ei ole kaebuse esitaja detailplaneeringu taotluses ega ka kohtule esitatud kaebuses ja selle täpsustuses välja toonud. Kaebaja on taotlenud detailplaneeringu algatamist seoses sooviga arendada elamuehitust ja taotleb seetõttu planeeritava maa-ala kruntideks jaotamist. 5 Kohus jättis väited võrdse kohtlemise põhimõtte võimaliku rikkumise kohta tähelepanuta, kuna kaebuse esitaja ei ole toonud esile faktilisi asjaolusid, millest lähtudes võiks asuda seisukohale, et teda on võrreldes teiste kinnisvaraarendajatega ebavõrdselt koheldud. Kohus jättis tähelepanuta ka väite selle kohta, et maavanemal ei olnud õigust järelevalvemenetluse algatamiseks. Järelevalvemenetluse läbiviimine ei oma käesoleva asja sisulise lahendamise seisukohalt tähendust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 2 p 1) planeeritava ala kruntideks jagamine, kruntide täpne arv aga selgub planeeringu käigus, lähtuvalt detailplaneeringu lähteülesandest; 3) on Pärsti Vallavolikogu vaidlustatud otsuses viidatud, et ümbruskonnas on kehtestatud detailplaneeringutega moodustatud suur arv elamukrunte ning hulk elamukrunte on loomisel. Seega on ühesugustel asjaoludel isikuid koheldud erinevalt. Selgusetuks jääb, miks on sellisel juhul kaebuse esitajat võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt koheldud. Juhul, kui kohus ei pidanuks ülalnimetatud faktilist väidet piisavaks, siis uurimispõhimõttest ja HKMS §-ist 16 tulenevalt tulnuks vastavasisuline ettepanek teha kas kaebuse esitajale või koguda omal algatusel täiendavaid tõendeid.
§-ile 2 p on üldplaneeringu eesmärgiks valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Antud juhul on olemas kehtestatud valla üldplaneering. Kehtestatav detailplaneering peab olema kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Kaebuse esitaja ei vaidlusta seda, et detailplaneering, mille algatamist ta taotles, eeldab valla üldplaneeringu muutmist. 7 11.
lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Seega peab olema üldplaneeringu muutmine detailplaneeringu kaudu olema tingitud põhjendatud vajadusest. Sellist põhjendatud vajadust ei ole kaebuse esitaja detailplaneeringu taotluses ega ka kohtule esitatud kaebuses ja apellatsioonkaebuses välja toonud. Kaebaja on taotlenud detailplaneeringu algatamist seoses sooviga arendada elamuehitust ja taotleb seetõttu planeeritava maa-ala kruntideks jaotamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.