3-07-2594 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2594 Haldusasi U.L. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 15 000 krooni nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.12.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U.L. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 21.12.2007 saabus Tartu Halduskohtusse U.L. kaebus Tallinna Vangla vastu. Kaebuse kohaselt viibis U.L. 03.10.2007-17.10.2007 Tallinna Vangla Maardu osakonnas haiglas. 17.10.2007, mil toimus U.L. etapeerimine Tartu Vanglasse, pandi etapeeritav selleks ettenähtud kambrisse kell 11.45 (s.o täpselt enne lõunasööki) ja hoiti seal kuni etapeerimise alguseni kell 12.
- Seoses sellega jäi U.L. ilma lõunasöögist ja kaasaantavast kuivtoidust. Kuna Tartu Vanglas oli järgmine söögiaeg kell 18.00, pidi U.L. olema söömata üksteist tundi. U.L. leidis, et Tallinna Vangla taoline käitumine oli tema õigusi rikkuv ning talle on sellega tekitatud mittevaraline kahju, mille suuruseks on 15 000 krooni, mis tuleks välja mõista Tallinna Vanglalt. Kaebusele oli lisatud U.L. avaldus riigilõivust vabastamiseks maksujõuetuse tõttu, kuna ta ei tööta ega oma stabiilset sissetulekut. Tartu Vangla finantsosakonna isikukonto väljavõttest nähtub, et U.L. isikuarvel on 27.12.2007 seisuga 157.27 krooni. Tartu Halduskohus jättis 28.12.2007 määrusega U.L. avalduse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata; jättis U.L. kaebuse käiguta kuni riigilõivu tasumiseni ning andis U. L le puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10.01.
- Määruse põhjenduste kohaselt lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 91 lg 1 võib kohus isiku taotlusel vabastada ta määrusega täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Riigikohtu halduskolleegium on 06.09.2007 määruses nr 3-3-1-40-07 leidnud, et kuivõrd HKMS § 91 lg 1 ei kohusta maksejõuetut isikut igal juhul vabastama riigilõivu tasumise kohustusest, vaid annab selleks kohtule üksnes õiguse, peab kohus riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu ka kaebuse esitaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta, s. h võtma seisukoha kahjunõude perspektiivikuse osas. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab, et kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Käesoleval juhul esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral võib isik küll saada rahalist hüvitust, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud tema riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel. Seega ei ole U.L. vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud. U.L. isikuarve väljavõtte kohaselt on tema isikuarvel küll vaid 157.27 krooni, kuid kaebuse esitaja on kinnipeetav, kellele ülalpidamise võimaldab riik. Vangla kaupluses kulutuste tegemine ei ole kinnipeetavale eluks hädavajalik. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 10 kohaselt tasutakse halduskohtusse kaebuse esitamisel riigiasutuse või ametiisiku õigusvastase tegevuse peale riigilõivu 80 krooni. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 80 krooni. Kohtule kaebuse esitamisel makstava riigilõivu suurus on sõltuvuses taotletava summa suurusest. Kuna U.L. taotleb väidetava kahju katteks 15 000 krooni väljamõistmist, kuulub antud kaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv summas 450 krooni (15 000 x 3% = 450). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED U.L. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.12.2007 määruse ning teha uue määruse, millega rahuldada taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuse kohaselt taotleb määruskaebuse esitaja rahuldada tema taotlus HKMS § 91 lg 1 alusel ning vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu
- detsembri 2007 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi uut väidet võrreldes halduskohtule esitatud ja vaidlustatud määruses analüüsitud väidetega. 2 Nähtuvalt halduskohtule esitatud kaebusest, on U.L. esitanud Tallinna Vangla vastu üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 15 000 kooni ja taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumisest, milline summa Riigilõivuseaduse § 56 lg 11 kohaselt oleks 450 krooni. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et U.L. on maksejõuetu ja ei ole suuteline halduskohtusse kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat 450 krooni suurust riigilõivu tasuma, kuna ta on kinnipeetav ja tema isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole seal sellises summas vaba raha. Vaidlus on selles, kas üksnes maksejõuetuse tõttu tuleb U.L. vabastada riigilõivu tasumise kohustusest või mitte. HKMS § 91 lg 1 kohaselt on kohtul õigus vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. Halduskohus on põhjendatult viidanud haldusasjas nr 3-3-1-40-07 antud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt:„Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks“. U.L. on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kusjuures väidetav kahju seisneb tema inimväärikuse alandamises tulenevalt sellest, et 17.10.2007 jäi ta seoses etapeerimisega Tartu Vanglasse ilma lõunasöögist ja lisatoidust. Halduskohus on õigesti viidanud sellele, et sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel, sest sellest nõudest ei sõltu arvestataval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Samuti ei ole halduskohtule esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebus perspektiivikas. Kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus ei veena selles, et U.L. kaebus halduskohtule tuleks rahuldada. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et U.L. vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud ning seetõttu on ta õigesti jäetud vabastamata riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Viivi Tomson Agu Timmi 3 Maili Lokk