lg 1 p-st 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna S.U. ja H.K. ei ole esitatud hagiavalduses kõrvaldanud puudusi (nimetanud hagihinda ja tasunud tõenäoliselt puuduolevat riigilõivu), tuleb
lg 1 p 10 alusel keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast ja hagiavaldus esitajale tagastada.
lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED S.U. ja H.K. esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 15.11.2007 määruse ning teha uue määruse, millega saata asi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks hagi menetlusse võtmiseks otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult keeldunud hagi menetlusse võtmast ja asja materjalid tagastanud.
Hagihind on hagiasjas hagis taotletud harilik väärtus. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Hagejad on esitanud hagi J. O. koduse testamendi tühiseks tunnistamise nõudes ning käsitlenud seda mittevaralise nõudena
Sellest lähtuvalt on hagejad võtnud aluseks riigilõivuseaduse lisa 1, mille kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 15 000 krooni riigilõivu 1000 krooni. Täiendav riigilõiv 250 krooni on tasutud lähtudes Tartu Maakohtu kantselei töötaja selgitusest. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi hinna määramisel tuleb aluseks võtta
, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Käesolevas asjas tunnistatakse hagi rahuldamise korral tühiseks kodune testament, millise otsuse alusel ei teki hagejal õigust pärida J. O. vara, samuti ei nõuta hagis omandiõiguse tunnustamist vaidlusalusele varale. Pärimisõiguse tunnistuse väljastab notariaadiseadusest tulenevalt oma ametitoimingute käigus notar. Seega ei tuvastata kohtuotsuse alusel hageja õigust pärida seaduse alusel ja omandada pärandvara, vaid lahendatakse üksnes J. O. testamendi tühisuse küsimus. Senisele kohtupraktikale on omane seisukoht, et testamendi tühiseks tunnistamise nõude puhul on tegemist mittevaralise nõudega (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-115-03 ja nr 3-2-1-81-97). Eeltoodud asjaoludel on maakohus ebaõigesti kohaldanud
2 RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ning asi saata maakohtule menetluse algatamise küsimuse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga, et nad on esitanud maakohtule mittevaralise hagi, millelt kuulub tasumisele
Maakohus on 06.09.2007 määruses hagiavalduse käiguta jätmise kohta õigesti leidnud, et esitatud hagiavalduse rahuldamise korral päriksid hagejad eelduslikult kogu testamendis loetletud vara, mistõttu on tulenevalt
Ka on maakohus õigesti järeldanud, et hagiavaldusele lisatud testamendi koopiast nähtuvalt kuulus J. O. le vara rohkem kui 15 000 krooni väärtuses, mistõttu riigilõivu tuleb eeldatavasti tasuda hagejate poolt tasutud 1000 kroonist enam. Määruskaebuse esitajate viide varasemale kohtupraktikale (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-115-03 ja nr 3-2-1-81-97) testamendi tühiseks tunnistamise nõude mittevaralisena käsitlemisel ei ole asjakohane, kuivõrd viidatud Riigikohtu lahendid pärinevad ajast, mil
Tolleaegsed
§-de 47 lg 2 ja 48, mis kaotasid kehtivuse 01.01.2006, võimaldasid tõepoolest tõlgendust, et testamendi tühisuse tunnustamise nõue on käsitletav mittevaralise nõudena, kuid nimetatud seisukohta ei saa üle kanda käesolevasse, muudetud õigusolustikku. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel
lg 1 p-s 10 sätestatut, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest, ning kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kõnesoleva paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus tsiviilasja hinna määramiseks nõuda menetlusosalistelt tõendeid või korraldada vaatluse või määrata hindamise eksperdi poolt. Nimetatud sätetest tuleneb, et kohtul on kohustus määrata hagihind kindlaks ja nõuda selle järgi riigilõivu tasumist siis, kui hagejad pole seda hagiavalduses märkinud ning ei nimeta hagihinda ka vaatamata kohtu järgnevale nõudmisele. Kui kohus pole taolisel juhul hagihinda ise kindlaks määranud ning nõudnud avaldajalt hagihinnale vastava riigilõivu tasumist, siis puudub kohtul alus keelduda
lg 1 p 10 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest vaatamata avaldaja poolt
Kuna ka käesoleval juhul ei ole maakohus pärast hagejate keeldumist hagihind (J. O. pärandvara väärtus) nimetada määranud ise hagihinda ega nõudnud hagejatelt täiendavalt riigilõivu tasumist selle järgi, siis tuleb vaidlusalune määrus tühistada ning asi saata maakohtule riigilõivu tasumise ja menetluse algatamise küsimuste uueks otsustamiseks. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 3 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.