← Eesti

3-07-60/33

Obsah (9)§ 46§ 651§ 50§ 45§ 15§ 68§ 98§ 31§ 66

3-07-60 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Andra Pärsimägi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-60 Ha

) § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu-ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Kinnipeetavate isikute läbiotsimine üle keha iga loenduse ajal on põhjustatud asjaolust, et kinnipeetavad üritavad peita voodivarustusse kuuluvat lina enda vormiriiete alla. Sellise tegevuse vältimiseks on vajalik kinnipeetavate igahommikune läbiotsimine.

§ 46

lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust.

§ 651

lg 2 sätestab, et kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus.

§ 50

lg 3 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale saun või dušš vähemalt üks kord nädalas. Samal päeval saab soovi korral pesta ka isiklikku ihupesu. Vangla poolt väljastatud riietust kinnipeetav pesema ei pea. Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVKK) p 23.2 kohaselt tagab vangla kinnipeetavale isikule voodipesu ja käterätikute vahetuse iga neljateistkümne päeva järel. Samuti on kinnipeetaval isikul võimalus lasta oma isiklike vahendite arvelt pesu pesta vangla pesumajas. Seda võimalust M.J. kasutanud ei ole. M.J. ei ole 01.01.2007 valvuri poole pöördunud arstiabi saamiseks hambavalu tõttu. Avalduse hambaarsti juurde saamiseks esitas M.J. 15.01.2007 ja arsti vastuvõtt toimus 24.01.2007.

§ 45

lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Selle nõude täitmiseks annab vangla kinnipeetavatele koristamiseks lapi, vajadusel üldpuhastusvahendeid ning švammi - seinte ja kambri sisustuse puhastamiseks. 3 M.J. teavitas 22.12.2006 inspektor-kontaktisikut, et kambris nr 1007 ei tööta siseselektor. Info edastati majandusosakonnale. Majandusosakond lisas selektori parandamise tööde teostamise järjekorda. Kuna kartserikambri siseselektorid erinevad teistest vanglas kasutatavatest ja nende valmistaja asub väljaspool Eestit, kulub nende muretsemiseks mitu kuud. Kartseris kehtestatud päevakava kohaselt käib valvur kambri juures ja avab ukse või toiduluugi kokku vähemalt 13 korral. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) § 60 lg 1 sätestab kartseris lubatud asjad, kuid nende hulka ei kuulu ajakirjanduslikud väljaanded. 15.02.2007 väljastati M. J. ile kõik kartseris viibimise ajal tema nimele tulnud ajalehed, kokku seitse eksemplari. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning menetlusosaline, kes ei valda keelt, milles asja menetletakse, võib taotleda asja menetlemise kaasamiseks tõlki. Tõlgi kaasamise kulud katab menetlusosaline, kes tõlgi kaasamist taotles. Tartu Vanglas puudub tõlgi ametikoht. Seetõttu on inspektor-kontaktisikutel kohustus tutvustada kinnipeetavatele isikutele vene keeles üksnes vanglasisest dokumentatsiooni, muude dokumentide tõlkimiseks puudub pädevus. M. J.i taotlus lubada talle tuua vanglasse Zuum TV seade, ei kuulu rahuldamisele.

§ 15

lg 4 kohaselt võib vangla direktor keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele. Kuna M.J. on süüdimõistetu, ei ole tal ka õigust saada väljastpoolt vanglat pakke. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud asjaolu, et väljaspool vanglat saanuks televiisori Hyndai osta hinnaga 999 krooni. M.J. ei ole kordagi pöördunud Tartu Vangla poole suuliselt ega kirjalikult avaldusega, et ta ei saa juua keetmata vett. Tartu Vangla meditsiiniosakonna kinnitusel ei saa kraanivesi tekitada maovaevusi. VSKE § 60 lg 1 sätestab asjad, mis on kinnipeetavale kartseris lubatud. Kuna nende asjade loetelu on ammendav, siis ei ole ka mõistlik osta kauplusest asju, mida kinnipeetav kartseris omada ei tohi. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 17. augusti 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla hoonete ventilatsioon projekteeritud ja ehitatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele. Kõikidel hoonetel (s. h eeluuritavate eluhoonel, kus asub kamber nr 1007) on mehhaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon. Sundventilatsioon tagab sisekliimaks vajalikud parameetrid (temperatuur, õhukiirus, välisõhu sissepuhe, õhuvahetuse kordsus ruumides). Kambreid ventileerivatel agregaatidel on filtrid, mis tagavad kambrisse suunatava õhu vajalikul tasemel puhastamise. Filtrite töövõimet kontrollitakse pidevalt. Filtreid vahetatakse kaks korda aastas. Ehitise vastavust projekteeritule ja kehtivatele normatiivaktidele kinnitavad OÜ Variax poolt tehtud ventilatsiooniseadmete mõõdistused.

§ 45lg 1 sätestab, et kambri aken peab võimaldama ruumi nõuetekohase valgustuse.

Seda, et aknal peaks olema ka õhuluuk, antud paragrahv ette ei näe. Tartu Vanglas suleti kartseris õhuluugid ja akende ventilatsiooni avad julgeolekukaalutlustel, mis ei toonud aga 4 kaasa värske õhu vähenemist. Sundventilatsiooniga on kambris tagatud normatiividele vastav õhuvahetus. Sama on tõendatud ka haldusasjas nr 3-647/04, kus teine kinnipeetav esitas analoogse kaebuse. Nimetatud haldusasjas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning kohtuotsus on jõustunud. Kuna Tartu Vangla ei rikkunud M. J.i õigusi, puudub alus ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. 09.02.2007 Tartu Vangla kirjadega nr V1252 ja V1462 on tõendatud, et kaebuse esitajale anti kartseri arvel olev riietus – pikad püksid, pluusi ning külma ilmaga jalutamiseks vatijope. Tartu Vangla direktori 26.01.2007 käskkirja nr 1-3/6 kohaselt võivad kinnipeetavad kartserisse paigutamisel kasutada järgmisi isiklikke asju: 1 paar aluspükse, sokke ja jalanõusid, üks T-särk ja ajavahemikul

  1. detsember kuni
  2. märts väljastatakse kambrisse ka isiklik pikkade varrukatega riideese (polo, kampsun). Vastustaja tunnistas, et 06.02.2007 kontrollimise käigus selgus, et mõned vatijoped on määrdunud ja seestpoolt lõhutud, kuid samal kuupäeval vahetati rikutud joped välja. Kaebuse esitajale anti kartserisse täiendavaid sooje riideid tema haiguse tõttu - madrats koos voodivarustusega, samuti võimalus haiguse ajaks minna meditsiinilisele karantiini, kuid kaebuse esitaja keeldus karantiinist. Kui kartseri riided ei olnud kaebuse esitaja jaoks piisavalt soojad, oli tal võimalus kasutada isiklikke riideid ja vangla vatijopet. Asjaolu, et kartserisse antud vatijope oli mõnest kohast katkine, ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi, kuna see ei tekitanud kaebuse esitajale mingeid negatiivseid tagajärgi. Seoses sellega, et ei leidnud tuvastamist kaebuse esitaja suhtes süülise väärikuse alandamine, tervise kahjustamine või mõni teine riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 9 lg 1 nimetatud rikkumine, ei ole alust rahuldada nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud tema läbiotsimisel. Läbiotsimine teostati kooskõlas Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 §-dega 43, 47 ja 48.

§ 68

lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Seadus ei reguleeri, kui tihti kinnipeetava läbiotsimist teostada tuleb. Julgeoleku tagamiseks otsustab vastustaja seda igal konkreetsel ajal lähtudes vajadusest. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka mittevaralise kahju nõue. Kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud sellega, et ta pidi kartseris viibides kuivatama üks kord nädalas oma isiklikke riideid ja saunalina radiaatoril ja voodil. Vangla poolt väljastatud riietust kinnipeetav ise pesema ei pea. Tartu Vangla kodukorra p 2.3.2 kohaselt tagab vangla kinnipeetavale isikule voodipesu ja käterätikute vahetuse vähemalt iga neljateist päeva järel. Samuti on kinnipeetaval isikul võimalus lasta oma isiklike vahendite arvel mõõduka hinna eest pesta pesu Tartu Vangla pesumajas. Seega on kaebuse esitajal võimalus oma isiklikku pesu pesta üks kord nädalas teisipäeviti, millisel päeval saab ta kuivatada nii oma pesu kui saualina, sest saunalina antakse temale koos voodipesuga iga 14 päeva järel. Kui kaebuse esitajale taoline kuivatamine ei sobinud, oli tal võimalus kasutada vangla pesumaja. Seega ei leidnud tuvastamist kaebuse esitaja õiguste rikkumine, mistõttu ei kuulu rahuldamisele ka nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kinnipeetaval ei ole õigust kartserikambris kruusi omada. VSKE § 60 lg 1 sätestab kartseris kinnipeetavale isikule lubatud asjade loetelu, sellest puudub luba kasutada kruusi. Seetõttu ei ole kinnipeetaval isikul kartseris õigus kruusi omada. Tartu Vangla kodukorra p 22.11.5 kohaselt antakse kartseris viibivale kinnipeetavale isikule toidunõud kambrisse toiduajaks. Alates 01.02.2007 tunnistati VSKE § 7 lg 2 p 3, millega lubati kartserisse kruus teatud tingimustel (juhul kui kambris puudub veevarustus), kehtetuks. Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamise seletuskirjas on märgitud, et kehtiv nõue on sisu kaotanud, sest käesoleval ajal 5 on kõikide vanglate kartserikambrites tagatud veevarustus. Kartserisse paigutamine on distsiplinaarkaristus ning ajutine. Kaebuse esitaja poolt väidetav hamba vigastamine kraani alt juues ei ole kuidagi seotud vastustaja toiminguga (tegevusetusega). Seadusandja on üheselt ja selgelt reguleerinud, milline peab olema vangla kartseri sisustus ja selle hulka kruus ei kuulu. Kaebuse esitaja ei tõendanud, et ta pöördus 01.01.2007 Tartu Vangla administratsiooni poole taotlusega hambaarsti juurde saamiseks. Taotluse hambaarsti vastuvõtule saamiseks esitas ta 15.01.2007 ning arsti vastuvõtt toimus 24.01.2007. Seega ei leidnud tõendamist, et kaebuse esitaja kannatas 21 päeva hambavalu. Arstiabi osutati kaebuse esitajale võimaluste piires ja õigeaegselt. Seega ei ole ka antud nõudes rikutud kaebuse esitaja õigusi ja nõue mittevaralise kahju osas ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vangla majandusosakonna juhataja 02.07.2007 kirjaga nr V1 3124 on tõendatud, et kaebuse esitajale anti kartseri puhastusvahendiks vajaliku kontsentratsiooniga kemikaal Forte Des Pluss, mis on pesemise ja desinfektsiooni vahend. Puhastusvahendeid on võimalik vajaduse korral küsida ka kontaktisiku käest. Seega ei rikutud kaebuse esitaja õigusi tema kartseris viibimise ajal kartseri puhtuse hoidmisel. Eeltoodust lähtudes ei kuulu rahuldamisele mittevaralise kahju nõue. 22.12.2006 teavitas kaebuse esitaja kontaktisikut, et kambris nr 1007 ei tööta siseselektor. Sellest teavitati vangla majandusosakonda ning parandamiseks võeti tarvitusele abinõud, mis võtavad aga aega, sest Tartu Vanglas kasutatavaid siseselektoreid valmistatakse väljaspool Eestit. Kinnipeetava viibimise ajal vangla kartseris ei ole valvuriga suhtlemine läbi selektori ainus võimalus, sest vangla kartseri päevakorra kohaselt käib valvur kambri juures ja avab selle ukse või toiduluugi päevas kokku vähemalt 13 korda. Samuti külastab tööpäevade hommikutel iga kinnipeetavat inspektor-kontaktisik. Visuaalset kontrolli teostavad vangla valvurid iga 15 minuti järel. Seega ei rikkunud vastustaja kaebuse esitaja õigusi arsti teenuse või muu hädavajaliku teenuse kättesaamises osas ning rahuldamisele ei kuulu ka nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. VSKE §-st 7 ei tulene, et pink (tool) ei tohiks olla metallist. Kambrite õhutemperatuur on stabiilselt 210C ning soojusjuhtivast materjalist ese omandab ümbritseva temperatuuri, mistõttu on ka kartseri tooli temperatuur vähemalt 210C, sõltumata tooli materjalist. VSKE § 7 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja kaks lauapikkust pinki. Kuna nimetatud paragrahv sätestab, et päevaseks ajaks kinnitatakse kartseris voodi seinale, siis ei tulene seaduse sätte eesmärgist, et päevasel ajal võiks lubada kartseris kasutada madratsit magamiseks. Kaebuse esitaja pöördus oma tervise pärast arsti poole ning arst andis talle loa asuda meditsiinilisse karantiini või katkestada kartserikambris karistuse kandmiseni kuni kaebuse esitaja tervenemiseni. Kaebuse esitaja sellega ei nõustunud ja soovis ise jätkata distsiplinaarkaristuse kandmist. Seega ei rikkunud vastustaja kaebuse esitaja õigusi. Eeltoodust lähtudes ei kuulu rahuldamisele ka nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. VSKE § 60 lg 1 sätestab kartseris lubatud asjad, mille hulka ei kuulu ajakirjanduslikud väljaanded. Kartseris distsiplinaarkaristuse kandmise ajal ei ole ajalehed lubatud. Pärast karistuse kandmist sai kaebuse esitaja kätte kõik tema nimele tulnud ajalehed. Seega kaebuse esitaja õigusi ei rikutud ning mittevaralise kahju nõue rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi probleemi, mis jäid lahendamata seetõttu, et valvurid ei saanud aru vene keelest. Tunnistaja Elar Tarkus seletas, et ta ei valda vene keelt nii palju, et dokumente tõlkida, seepärast tõlkis need teine kontaktisik. Seega ei jäänud kaebuse esitaja probleemid lahendamata vanglaametnike vene keele mittevaldamise tõttu. 6 Kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud, mistõttu jääb rahuldamata ka nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks.

§ 98

kohaselt on pakkide saamine lubatud ainult vahistatutel, süüdimõistetutel paki saamise õigust ei ole. Seega ei ole M. J.il õigus paki teel saada elektronseadet Zuum TV (Vene TV kanalite vaatamiseks lisavarustus televiisori juurde). Ükski õigusakt ei kohusta võimaldada kinnipeetaval vaadata esimest Baltimaade kanalit ja Venemaa kanalit.

§ 31

lg 1 järgi võimaldatakse vanglas raadio- ja televisioonisaateid, kuid nimetatud paragrahvis ei ole konkretiseeritud mitu ja milliseid kanaleid. Zuum TV kuulub vanglas keelatud esemete hulka. Eesti Televisiooni kaudu on võimalik vaadata teatud ajal ka venekeelseid telesaateid. Seega ei rikutud kaebuse esitaja õigusi ning nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele. RVastS § 9 kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamist isik nõuda süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. M.J. ei ole nimetanud ühtki sellist asjaolu, mida võiks pidada tema mittevaraliste õiguste rikkumiseks ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus moraalse kahju hüvitamist nõuda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED M.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

  1. augusti 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks ning mõista vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis. Apellatsioonkaebuse kohaselt ja arvestades menetlusse jäänud vaidlustatavate toimingute numeratsiooni kaebuses: 1) ei tule kambrisse piisavalt värsket õhku, kuna Tartu Vanglas on aknaluugid kinni keevitatud. Kambris värske õhu puudumine tekitab peavalusid, närvivapustusi ja depressiooni. Seega tuleb apellandi kartseris kinnipidamine ajavahemikus 21.12.2006-14.02.2007 tunnistada õigusvastaseks ning sellest tulenevalt mõista vanglalt välja moraalse kahju hüvitis 60 000 krooni; 2, 5) keeldus Tartu Vangla apellandile andmast tema isiklikke sooje riideid. Vangla poolt jalutuskäigu ajaks väljastatud riided olid katkised ja määrdunud. Kuna vangla poolt väljastatud vatijope oli liiga õhuke, apellant haigestus. Tulenevalt tervisekahjustuse tekkimisest nõuab apellant moraalse kahju hüvitamist kokku summas 40 000 krooni; 3) on seadusevastane vangla poolt läbiotsimiste käigus apellandi kogu keha läbiotsimine. Euroopa Vanglareeglistikus (edaspidi Reeglistik) sätestatu kohaselt võib inimese keha läbiotsimist teostada üksnes arst. Tartu Vangla on läbiotsimise teostamisega rikkunud Reeglistikku, mistõttu on põhjendatud vanglalt moraalse kahju väljamõistmine kaebaja tervisele kahju tekitamise eest 10 000 krooni; 4, 6) ei võimaldatud kartseris isikliku pesu pesemist ja kuivatamist. Seega tuleb tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus apellandile isikliku pesu pesemise ja kuivatamise keelamises ning mõista välja moraalse kahju hüvitis 15 000 krooni; 8, 9) ei antud apellandile 01.01.2007 kartseris viibimise ajal kruusi. Apellant pidi vett jooma otse kraanist, mille tulemusena lõi ta hamba vastu kraani ja hammas purunes. Seejärel koheselt arstiabi ei võimaldatud. Hambaarsti vastuvõtule võimaldati apellandile aeg alles 24.01.
  2. Apellant kannatas kogu selle aja hambavalu. Sellega rikkus Tartu Vangla Reeglistikku, mille tõttu tuleks vanglalt mõista välja apellandi tervisele kahju tekitamise eest hüvitis 10 000 krooni; 7 12) ei võimaldatud apellandile kogu kartseris viibimise ajal, s. o 21.12.2006-14.02.2007 puhastusvahendeid. Seega pidi apellant viibima kartseris väga halbades tingimustes. Eeltoodust tulenevalt kahjustas Tartu Vangla oma tegevusega apellandi tervist ning seoses sellega tuleks Tartu Vanglal hüvitada moraalne kahju summas 15 000 krooni; 13) ei töötanud vanglas apellandi kartseris viibimise ajal selektorid ning korrapidajat kutsuda ei olnud võimalik. Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2007 otsusega nr 3/06-1312 rahuldati kinnipeetava kaebus selles, et vanglas peab olema töökorras sidevahend (selektor). Sellega rikkus Tartu Vangla Reeglistikku ning vanglal tuleks hüvitada apellandile tekitatud moraalne kahju 6000 krooni; 14) oli kartseri kambris nr 1023 ainult metallist tool, mis on väga külm ning sellel istuda ei olnud võimalik. Naril istuda ei olnud võimalik, kuna öölavatsid tuleb päevaseks ajaks seinale kinnitada. Kuna apellant pidi seetõttu terve päev püsti seisma või istuma külmal metalltoolil, tuleks Tartu Vanglal hüvitada apellandile tekitatud moraalne kahju 50 000 krooni; 15) ei võimaldatud apellandil kartseris viibimise ajal lugeda värskeid ajalehti. Pärast kartseris viibimist andis vangla kontaktisik apellandile ajalehed, kuid need olid vanad ja apellant pidi ära viskama seitse temale tellitud ajalehte. Seoses sellega tuleb Tartu Vanglal hüvitada tekitatud moraalne kahju 7000 krooni; 16) kuna Tartu Vangla kontaktisik E. Tarkus ei oska vene keelt, jäi lahendamata apellandi taotlus soojade riiete saamiseks, puhastusvahendite väljastamiseks ja arsti kutsumiseks. Sellega seoses on Tartu Vangla tekitanud apellandile moraalse kahju 12 000 krooni; 18) ei võimalda Tartu Vangla vene rahvusest kinnipeetavatele venekeelse televisiooni vaatamist. Ühestki seadusest ei tulene, et Zuum TV on vanglas keelatud. Sellise käitumisega diskrimineeritakse Tartu Vanglas vene rahvusest kinnipeetavaid. Seoses sellega taotleb apellant Tartu Vanglalt moraalse kahju hüvitamist summas 30 000 krooni. 31,32) Tunnistaja J. Kreisi ütlused, et ka WC pott soojeneb ventilatsiooni ja radiaatori soojuse tõttu 21 kraadini on ebaõiged. Kartseris oli kogu aeg tuuletõmbus ja radiaator soojendab halvasti. Tartu Vangla ei nõustunud apellatsioonkaebuses esitatud väidetega ning leiab, et halduskohtu 17.08.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning rajaneb asjas kogutud tõenditel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  3. augusti 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei ole M.J. Tartu Halduskohtu 17.08.2007 otsust vaidlustanud kaebuse p-de 20, 25 ja 30 osas. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Põhjendatud ei ole apellandi väited, et vaidlustatud halduskohtu otsus on vastuolus põhiseadusega ning Reeglistikuga. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja arvestades kaebuses ning apellatsioonkaebuses olevat vaidlustatud toimingute numeratsiooni, märgib ringkonnakohus järgmist: 1) Õige ei ole apellandi väide, et perioodil 21.12.2006 – 14.02.2007, kui ta viibis kartseris, rikuti tema õigusi sellega, et kartseris puudus kaebuse esitaja väitel ventilatsioon ja kartseri 8 ventilatsiooni luugid olid kinni keevitatud. Halduskohus on õigesti viidanud Tartu Vangla 09.02.2007 kirjale nr V1243 (tl 76), milles selgitati kinnipeetavale, et

§ 66

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab antud seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Vastustaja selgitas kaebuse esitajale, et kartseris õhutusluukide sulgemine oli vajalik tagamaks kartseri sektsioonis viibivate kinnipeetavate isikute sisekorraeeskirjade täitmine. Aknale esitatavad nõuded on reguleeritud

§ 45

lg 1, mis sätestab, et kambri aken peab võimaldama ruumi nõuetekohase valgustuse. Samuti selgitas vastustaja, et kambriluugi kinniolek ei mõjuta kambri õhuvahetust. Sundventilatsiooniga on kambris tagatud normatiividele vastav õhuvahetus. Vastav passistamine on teostatud OÜ Variax poolt. Ajal, mil apellant viibis Tartu Vangla kartseris, kehtis

§ 45

lg 1, mille kohaselt kinnipeetava kamber (eluruum) peab vastama eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Elamuseaduse § 7 lg 1 alusel kinnitas Vabariigi Valitsus 26.01.1999 määruse nr 38, mille punkti 7 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehhaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele. Käesoleval juhul on toimiku materjalidega tuvastatud, et Tartu Vangla kõigis kambrites on sundventilatsioon (s. o mehhaaniline ventilatsioon), mis tagab piisava hulga värsket õhku ja seetõttu ei olnud vastustaja toiming õigusvastane. Samuti ei ole ventilatsiooniava kartseris hermeetiliselt suletud, vaid on jätkuvalt samasuguse ekvivalentse pindalaga nagu varem ja ventilatsioon on vastavuses projekteeritule (halduskohtu toimik, lk-d 118-131). Seda, et nii nagu töötab ventilatsioon terves majas, töötab see ka kartseris ja seetõttu ei ole kartseris õhuluukide ja akende ventilatsiooniavade katmine toonud kaasa värske õhu voolu vähenemist, kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud Tartu Vangla majandusosakonna peaspetsialist J. Kreis. Halduskohus on õigesti viidanud ka varasemale Tartu Halduskohtu lahendile nr 3-07-231, mis on jõustunud ja milles on samuti leitud, et ventilatsiooniavade katmine kartseris ei ole kaasa toonud värske õhu hulga vähenemist. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja ega halduskohus rikkunud põhiseaduse § 13 ega ka Reeglistiku p-e 2, 4,

  1. 18.1, 44, 72.1 ja 102.2 2, 5) Asja materjalidest nähtuvalt Tartu Vangla 09.02.2007 kirjadega nr V1252 ja V1462 vastati kaebuse esitajale, et talle anti kartseris viibimisel kartseri arvel olev riietus – pikad püksid, pluus ning külma ilmaga jalutamas käimiseks vatijope. Tartu Vangla direktori 26.01.2007 käskkirja nr 1-3/6 kohaselt kartserisse paigutamisel võivad kinnipeetavad kasutada järgmisi isiklikke asju: 1 paar aluspükse, sokke ja jalanõusid, üks T-särk ja ajavahemikul
  2. detsember – 15.märts väljastatakse kambrisse ka isiklik pikkade varrukatega riideese (polo, kampsun). Vastustaja tunnistas (halduskohtu toimik, lk 61), et 06.02.2007 kontrollimise käigus selgus, et mõned vatijoped on määrdunud ja seestpoolt lõhutud ning samal kuupäeval vahetati rikutud joped välja. Samuti on vastustaja 09.02.2007 kirjas selgitanud, et kuigi kaebaja pöördus kartseris viibimise ajal (jaanuaris ja veebruaris 2007) inspektor-kontaktisiku poole väitega, et ta on kartseris haigestunud, keeldus M.J. ise meditsiinilisse karantiini minemast ning pärast seda anti talle kartserisse täiendavad soojad riided ja madrats koos voodivarustusega. 11.01.2007 ja 07.02.2007 teostatud meditsiinilise kontrolli käigus ei tuvastatud, et M. J.il oleks meditsiinilisi vastunäidustusi kartseris viibimiseks. Halduskohus on seega põhjendatult viidanud asjaolule, et kui kartseri riided – pikad püksid ja pluus - ei olnud kaebuse esitaja jaoks piisavalt soojad, oli tal võimalus kasutada isiklikke riideid ja jalutamiseks vangla vatijopet ning kuigi kartseris lubati isiklikke riideid kasutada alles 26.01.2007 käskkirja alusel, andsid tunnistajad Elar Tarkus (tl 115116) ja Risto Auling (tl 156) kohtule ütlusi, et ka enne nimetatud käskkirja lubati sooje riideid 9 jalutama minekuks. Ringkonnakohtul, samuti nagu ka halduskohtul, puudub alus kahelda tunnistajate ütluste õigsuses. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus jätnud õigesti rahuldamata M. Ji kaebuse osas, milles taotleti vastustaja toimingute (M. Jile kartseris viibimise ajal soojade riiete mittevõimaldamine ja vangla kartseririietuse hooajale mittevastamine) õigusvastaseks tunnistamist ja selle eest moraalse kahju väljamõistmist ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale, kui halduskohus. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et vastustaja või halduskohus oleks rikkunud põhiseaduse §-e 13 ja 28 või Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 20.1, 20.3, 44, 72.1 ja 102.
  3. 3) Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et M. Ji kartseris viibimise ajal tema enda ja tema isiklike asjade osas täieliku läbiotsimise läbiviimisega enne jalutuskäigule minekut ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi, kuna

§ 68

lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist on teostanud temaga samast soost isikud ning läbiotsimist teostati kooskõlas Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 §-dega 43, 47 ja 48, mis käsitlevad läbiotsimise korda. Asjas ei ole tuvastatud, et Tartu Vangla oleks M. Ji suhtes seadusevastaselt läbi viinud kinnipeetava kehasisest läbiotsimist, mida Reeglistiku p 54.7 järgi võib teostada üksnes arst. Seega ei ole põhjendatud ka apellandi väited, et vastustaja ja halduskohus on rikkunud Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 54.3, 54.4, 54.7, 54.8, 44, 72.1 ja 102.2 4, 6) Põhjendatud ei ole apellandi väide, et vastustaja ei võimaldanud talle õigusvastaselt kartseris ruumi, kus pesta pesu ja kuivatada isiklikke asju.

§ 50

lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Asja materjalidest nähtuvalt Tartu Vanglas võimaldatakse nimetatut igal teisipäeval ja samal päeval saab kinnipeetav pesta ka isiklikku ihupesu. Vangla poolt väljastatud riietust kinnipeetav ise pesema ei pea. Tartu Vangla kodukorra p 2.3.2 kohaselt tagab vangla kinni peetavale isikule voodipesu ja käterätikute vahetuse vähemalt iga neljateist päeva järel. Samuti on kinnipeetaval võimalus lasta oma isiklike vahendite arvel mõõduka hinna eest pesta pesu Tartu Vangla pesumajas. Halduskohus on seega põhjendatult leidnud, et kaebuse esitajal oli võimalus oma isiklikku pesu pesta ise üks kord nädalas teisipäeviti ning tema õiguste rikkumiseks ei saa lugeda seda, et kartseris viibides tuli isiklikke riideid ja saunalina kuivatada radiaatoril ja voodil. Halduskohus on õigesti märkinud, et kui kaebuse esitajale taoline pesukuivatamine ei sobinud, oli tal võimalus kasutada vangla pesumaja ja tema enda otsustada oli, kas ta teostab oma raha eest kaupluses üksnes oste või laseb ka pesumajas oma pesu pesta, kuna 6 kg pesu pesemine pesumajas maksis üksnes 25 krooni. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja ja halduskohus oleksid rikkunud põhiseaduse § 28 ning Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 44, 38.1, 72.1, 102.

  1. 8, 9) Halduskohus on kartseris kruusi puudumise küsimuse osas õigesti viidanud VSKE §-le 7 lg 2 p 3 (enne 11.02.2007 kehtinud redaktsioon) mis sätestas, et kartseri sisustuse hulka kuulub veenõu ja kruus juhul, kui kartseris puudub veevarustus. Kuna Tartu Vangla kartseri kambrid on veevarustusega, siis VSKE § 7 lg 2 p 3 järgi kruus kambri sisustuse hulka kuuluma ei pidanud. VSKE § 60 lg 1 sätestas kartseris kinnipeetavale isikule lubatud asjade loetelu, kuid ka sellesse loetellu kruus ei kuulunud. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 22.11.5 antakse kartseris viibivale kinnipeetavale toidunõud kambrisse toiduajaks. Samuti on halduskohus põhjendatult leidnud, et kartseris kruusi puudumine võib küll riivata isiku õigusi, kuid sellega ei ole rikutud proportsionaalsuse printsiibi mõtet – kohasus, vajalikkus ja 10 mõõdukus seatud eesmärgi suhtes, mistõttu ei ole alust pidada kartserist kruusi puudumist või selle kartserisse mittelubamist õigusvastaseks teoks. Põhjendatud ei ole apellandi väide selle kohta, et halduskohus ei kuulanud tunnistajana üle valvur R. Jürgenthali ning arvestas põhjendamatult vastustaja kirjalikus vastuses märgitud seisukohta, et ta ei ole 01.01.2007 hambavalu tõttu R. Jürgenthalilt arsti juurde saamist palunud. Halduskohus on õigesti viidanud sellele, et kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et ta pöördus 01.01.2007 valvuri poole taotlusega hambaarsti juurde pääsemiseks ning vastustaja poolt esitatud kirjalike tõenditega (kinnipeetava taotlus 15.01.2007 ja väljavõte M. Ji hambaravi kaardist) on selline kaebaja väide vastuolus, kuna kirjalikest materjalidest nähtuvalt pöördus M.J. taotlusega hambaarsti juurde saamiseks vastustaja poole alles 15.01.2007 ning hambaravi sai ta 24.
  2. 2007 ja 20.02.
  3. M. Ji meditsiinilisest kaardist nähtuvalt on talle 04.01.2007 osutatud arstiabi palaviku tõttu, kuid hambavalu ta meditsiinilise kaardi sissekandest nähtuvalt 04.01.2007 ei kaevanud, kuigi väitis halduskohtule, et hambavalu tekkis juba 01.01.2007 ja ta kannatas seda 21 päeva. Samuti on halduskohus põhjendatult arvestanud vastustaja 12.03.2007 vastuses märgitut, mille kohaselt kontrollimisel selgus, et M.J. ei ole 01.01.2007 pöördunud valvuri R. Jürgenthali kaudu vangla poole taotlusega hambaarsti juurde saamiseks ning kuna see informatsioon põhineb vastustaja selgituste kohaselt valvurilt, siis ei oleks eeldatavalt ka valvuri kohtus tunnistajana ülekuulamine andnud teistsugust tulemust. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja ise ei ole esimese astme kohtult taotlenud R. Jürgenthali tunnistajana ülekuulamist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja ega ka halduskohus rikkunud põhiseaduse § 28 ega Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 43.2, 72.1 ja 102.
  4. 12) Põhjendatud ei ole apellandi väide, et talle ei antud tema kartseris viibimise ajal puhastusvahendeid kartserikambri puhastamiseks. Halduskohus on tunnistajana üle kuulanud kontaktisik R. Aulingu, kes andis ütlusi, mille kohaselt: „Lappi ja puhastusvahendit on võimalik saada läbi kontaktisiku. Minu poole ta (M. J) pöördus selle palvega, andsin. /…/ M. Jile andsin lapi, seepi. Ma tõesti ei mäleta vahendite (puhastusvahendite) kaupa.“ Ringkonnakohtul, nagu ka halduskohtul puudub alus kahelda tunnistaja poolt antud ütluste õigsuses. Halduskohus on seega õigesti jätnud kaebuse rahuldamata osas, milles taotleti tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming M. Jile kartserisse puhastusvahendite mitteväljastamine. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja ega ka halduskohus põhiseaduse §-e 13 ja 28 ega ka Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 19.2, 19.3, 19.4, 19.6, 44, 72.1 ja 102.2 13) Põhjendatud ei ole apellandi väide, et analoogia alusel Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 3-06-1312 tuleks halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata tema kaebus tunnistada õigusevastaseks see, et kartseris ei töötanud selektor (raadioside). Viidatud lahendis märgitud asjaolud ei ole analoogsed käesoleva vaidluse vastavate asjaoludega, kuna Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud lahendite kohaselt oli seal esitatud kaebus Tallinna Vangla toimingu (keeldumine paanikanupu parandamisest) õigusvastaseks tunnistamiseks. M. Ji poolt esitatud kaebuses ja selle täiendustes ei ole vaidlustatud Tartu Vangla toimingut, millega oleks keeldutud sidevahendi (selektor) parandamisest. Kaebusest nähtuvalt on M. Ji arvates olnud õigusvastane see, et siis, kui ta viibis kartseris, ei töötanud seal sidevahend. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti viidanud sellele, et vastustaja möönis kohtumenetluse käigus, et 22.12.2006 teavitas kaebuse esitaja kontaktisikut, et kambris nr 1007 ei tööta siseselektor. Samuti arvestas halduskohus põhjendatult vastustaja selgitust, mille kohaselt teavitati rikkest vangla majandusosakonda ning selektori parandus lülitati parandustööde teostamise järjekorda, kuid kuna kartseris kasutatavad selektorid erinevad teistest vanglas kasutatavatest sidevahenditest ja nende 11 valmistaja asub väljaspool Eestit, kulub lõhutud sidevahendite asemele uute hankimiseks pikem aeg ning neid ei ole koheselt võimalik parandada või asendada. Asja materjalidest ei nähtu, et Tartu Vangla oleks keeldunud lõhutud sidevahendeid uutega asendamast ning arvestades asjaolu, et kartseris kasutatavaid sidevahendeid toodab välisfirma, mistõttu on nende saamine ja asendamine pikem protsess, ei ole alust pidada Tartu Vangla õigusvastaseks tegevuseks ka seda, et vangla ei vahetanud lõhutud selektoreid välja koheselt pärast kaebajalt vastava informatsiooni saamist. Käesoleval juhul on oluline veel ka see, et

§ 45

lg 1 ega ka VSKE ei näe vanglatele ette kohustust paigaldada kinnipeetava kambrisse või kartseritesse sidevahend, paanikanupp vms. VSKE § 7 lg 1 p 5 kohaselt kuulub toa või kambri sisustusse võimaluse korral valjuhääldi ja seega on paanikanupu või valjuhääldi kambrisse paigaldamise ja selle töökorras hoidmise otsus vangla kaalutlusotsus, ning nagu juba varem märgitud, ei nähtu asja materjalidest, et Tartu Vangla oleks keeldunud M. Ji kartseris asuvat sidevahendit parandamast. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud ka sellele, et kinnipeetaval oli kartseris viibides võimalik valvuritega ühendust saada ka teisel viisil (kartseri uksele koputades) ning ei ole tõendatud, et kaebaja oleks jäänud või võinud sidevahendi mittetöötamise tõttu jääda näiteks ilma arstiabita, kuna visuaalset kontrolli teostavad valvurid iga 15 minuti järel. Samuti on halduskohus õigesti märkinud ka seda, et M.J. ei ole kaebuses ega selle täiendustes välja toonud ühtegi konkreetset juhtumit, mil ta ei saanud sidevahendi rikke tõttu arstiabi või muud teenust, mistõttu ei ole tuvastatud ka tema õiguste rikkumine. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja ega ka halduskohus rikkunud Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 18.2, 72.2 ja 102.2.. 14) Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kartserikambris nari päevaajaks seinale kinnitamine ja sellest tulenev võimalus istuda ainult toolil (pingil), on õigusvastane, kuna sellega kahjustati tema tervist. VSKE § 7 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja kaks lauapikkust pinki. Halduskohus on õigesti leidnud, et oli õigustatud vastustaja toiming tõsta kartserikambris lavatsid üle ja lukustada need päevasel ajal seina külge. Kuna VSKE § 7 lg 1 p 1 ja sätestavad, et päevaseks ajaks kinnitatakse kartseris lavats seinale, siis ei tulene selle seadusesätte eesmärgist ka asjaolu, et päevasel ajal võiks lubada kartseris kasutada magamiseks madratsit. Samuti on halduskohus põhjendatult leidnud, et kui kaebuse esitaja leidis, et oma tervise pärast ei ole ta võimeline istuma, vaid peab lamama, siis taolise probleemi üle sai otsustada vangla arst. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus M.J. oma terviseprobleemidega arsti poole ning arst andis talle loa asuda meditsiinilisse karantiini (isoleeritud meditsiinituba) või katkestada kartserikambris karistuse kandmiseni kuni tervenemiseni. Kaebuse esitaja sellega aga ei nõustunud (tl 60,61) ja jäi kartserikambrisse, mistõttu ei ole alust väita, et vastustaja rikkus kaebuse esitaja õigusi sellega, et kartseris ei saanud päevasel ajal lavatsit kasutada ja istuda sai üksnes toolil, mis mõjus halvasti kaebaja tervisele. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja või halduskohus oleksid rikkunud põhiseaduse § 28 ja Reeglistiku p-e 72.2 ning 102.

  1. 15) Kaebuse esitaja kartseris viibimise ajal 21.12.2006 – 14.02.2007, kehtis VSKE § 60 lg 1, mis sätestab kartseris lubatud asjad, kuid nende asjade hulka ei kuulu ajakirjanduslikud väljaanded. Seega kartseris distsiplinaarkaristuse kandmise ajal ei ole ajalehed lubatud. Asja materjalidest nähtuvalt sai kaebuse esitaja pärast karistuse kandmist kõik tema nimele tulnud ajalehed (7 eks.) kätte. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et vastustaja ei rikkunud kaebuse esitaja õigusi, kui ei viinud viimasele kartserisse ajalehte (nädalalehte). Apellandi poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-06-1493 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna selles 12 lahendis ei ole käsitletud küsimust, kas kinnipeetavale tuleb kartseris oleku ajal ajalehte lubada või mitte. Vastustaja ega ka halduskohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt rikkunud Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 24.10, 72.2 ja 102.
  2. 16) Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kuna kontaktisik E. Tarkus ei oska piisavalt vene keelt, siis on tema õigusi rikutud, sest see takistas tekkinud probleemide lahendamist (vastuste tõlkimine, soojade riiete küsimus, puhastusvahendite väljastamise küsimus, arsti juurde saamise küsimus). M.J. on vaidlustanud ka Tartu Vangla toimingud seoses soojade riiete ja puhastusvahendi saamisega, vatijopede vahetamisega ja arsti juurde saamisega (kaebuse p-d 2, 5, 12, 8, 9) ning käesolevas asjas on halduskohus andnud hinnangu, et need toimingud ei olnud õigusvastased, s. o kaebajale väljastati soojad riided, puhastusvahend jne, mistõttu ei ole alust apellandi väitel, et need probleemid jäid kontaktisiku ebapiisavast vene keele oskusest tulenevalt lahendamata. Asja materjalidest nähtuvalt andis tunnistaja R. Auling halduskohtus ütlusi (tl 155-156), et ta on kaebuse esitajale tõlkinud eestikeelseid kirju. Ta tunneb ka kontaktisikut, kes on samuti kaebuse esitajale tõlkinud ning kui üks kontaktisik ei oska tõlkida, saab ta abi küsida teiselt kontaktisikult. Samuti kinnitas R. Auling halduskohtus, et E. Tarkus pöördus tema poole abi saamiseks ja ta tõlkis E. Tarkuse palvel kaebajale vajalikke kirju, dokumente jne. Tunnistaja E. Tarkus andis halduskohtule ütlusi (tl 115), et ta ei valda vene keelt nii palju, et dokumente tõlkida ja seepärast tõlkis need teine kontaktisik R. Auling. Samuti on kaebuse esitaja ise halduskohtule kinnitanud, et tema juures käis dokumente tõlkimas teise sektsiooni kontaktisik (tl 116). Seega on õige halduskohtu seisukoht, et ei ole tuvastatud juhtumit, millal jäid kaebuse esitaja probleemid lahendamata selle tõttu, et E. Tarkus ei valda piisavalt vene keelt selleks, et tõlkida kinnipeetavale kirju ja dokumente. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja või halduskohus oleksid rikkunud Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 72.2, 76-78, 81.4, 83a, 38.1, 38.2, 38.3 ja 102.
  3. 18) Põhjendatud ei ole apellandi väide, et õigusvastane on Tartu Vangla toiming, millega ei võimaldata talle vene televisiooni vaatamist vanglas, kuigi kaebuse esitaja taotles, et tal võimaldataks vaadata esimest Baltimaade kanalit ja Venemaa kanalit ning kui see ei ole võimalik, siis anda talle võimalus saada seadmed Zuum TV vaatamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 79 ja 86) on Tartu Vanglas võimalik lisaks Eesti telekanalitele vaadata ka venekeelset Eurosporti, Planeta Sporti ja vene keelset Euronews`i ning M.J. on ise kinnitanud, et ta saab neid kanaleid vaadata ja ta vaatab sealt venekeelseid uudiseid jne. Halduskohus on õigesti leidnud, et vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi, kuna ükski õigusakt ei kohusta vastustajat võimaldama kinnipeetaval vaadata esimest Baltimaade kanalit ja Venemaa kanalit.

§ 31lg 1 järgi võimaldatakse vanglas raadio- ja televisioonisaateid.

Nimetatud paragrahvis ei ole konkretiseeritud mitme ja milliste telekanalite näitamise peab vangla tagama. Kuna Tartu Vanglas näidatakse kinnipeetavatele ka venekeelseid kanaleid ning vanglal puudub kohustus võimaldada näidata kõiki võimalikke venekeelseid kanaleid või arvestada selles osas iga kinnipeetava erisoove, siis ei ole põhjendatud ka apellandi väide, et vastustaja ja halduskohus on rikkunud Reeglistiku p-e 38.1, 38.2 ja 24.

  1. Seda, miks ei ole vastustajal võimalik rahuldada kaebaja taotlusi täiendavate venekeelsete programmide näitamiseks, on M. Jile selgitatud ka Tartu Vangla 06.08.2007 kirjas nr V1 3018-
  2. 13 Samuti on vastustaja kaebuse esitajale teatanud (tl 78), et Zuum TV seade kuulub vanglas keelatud esemete hulka ning lisaks sellele ei ole M. J.il ka paki saamise õigust, mis välistab sellise seadme pakiga saatmise ja saamise. Halduskohus on eeltoodust tulenevalt jätnud nimetatud nõude osas kaebuse põhjendatult rahuldamata ning samuti ei anna asja materjalid alust asuda seisukohale, et vastustaja ja halduskohus oleksid rikkunud veel ka Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 44, 72.1 ja 102.
  3. 31, 32) Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kartseris oli külm ning niiske ja radiaatorid töötasid halvasti, samuti on WC pott metallist ja külm, mistõttu on vastustaja rikkunud tema õigusi. Asja materjalidest nähtuvalt tõendas Tartu Vangla halduskohtule, et Tartu Vangla kambrites (sh kartserikambrites) on ööpäevaringselt temperatuur 210C ja seega ka WC istme temperatuur vähemalt 210C ning seda sõltumata istme materjalist. Toimikus sisalduvatest tõendist nähtub, et vangla kartseris on radiaatorite temperatuur 22 – 340C (tl 124 – 131) ja automaatne süsteem ei võimalda sellest väiksemat temperatuuri, seega on kartseris stabiilselt 210C. Tunnistaja J. Kreis, kes on Tartu Vangla majandusspetsialist, andis halduskohtus ütlusi (tl 132), mille kohaselt tuleb kartseris osa soojust radiaatorist ja osa kütteventilatsioonist. Radiaatori metallkate suurendab soojuslikku inertsi, s. t et metallplaat omandab radiaatorist küll tulevat soojust, kuid annab selle tagasi pikema aja jooksul ning metallplekk ei vähenda kartseris soojushulka. Kartseri õhuküte on oluliselt efektiivsem ja kiiresti toimivam, kui radiaatoriküte. Andra Pärsimägi Agu Timmi 14 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.