) § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu-ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Kinnipeetavate isikute läbiotsimine üle keha iga loenduse ajal on põhjustatud asjaolust, et kinnipeetavad üritavad peita voodivarustusse kuuluvat lina enda vormiriiete alla. Sellise tegevuse vältimiseks on vajalik kinnipeetavate igahommikune läbiotsimine.
lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust.
lg 2 sätestab, et kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus.
lg 3 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale saun või dušš vähemalt üks kord nädalas. Samal päeval saab soovi korral pesta ka isiklikku ihupesu. Vangla poolt väljastatud riietust kinnipeetav pesema ei pea. Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVKK) p 23.2 kohaselt tagab vangla kinnipeetavale isikule voodipesu ja käterätikute vahetuse iga neljateistkümne päeva järel. Samuti on kinnipeetaval isikul võimalus lasta oma isiklike vahendite arvelt pesu pesta vangla pesumajas. Seda võimalust M.J. kasutanud ei ole. M.J. ei ole 01.01.2007 valvuri poole pöördunud arstiabi saamiseks hambavalu tõttu. Avalduse hambaarsti juurde saamiseks esitas M.J. 15.01.2007 ja arsti vastuvõtt toimus 24.01.2007.
lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Selle nõude täitmiseks annab vangla kinnipeetavatele koristamiseks lapi, vajadusel üldpuhastusvahendeid ning švammi - seinte ja kambri sisustuse puhastamiseks. 3 M.J. teavitas 22.12.2006 inspektor-kontaktisikut, et kambris nr 1007 ei tööta siseselektor. Info edastati majandusosakonnale. Majandusosakond lisas selektori parandamise tööde teostamise järjekorda. Kuna kartserikambri siseselektorid erinevad teistest vanglas kasutatavatest ja nende valmistaja asub väljaspool Eestit, kulub nende muretsemiseks mitu kuud. Kartseris kehtestatud päevakava kohaselt käib valvur kambri juures ja avab ukse või toiduluugi kokku vähemalt 13 korral. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) § 60 lg 1 sätestab kartseris lubatud asjad, kuid nende hulka ei kuulu ajakirjanduslikud väljaanded. 15.02.2007 väljastati M. J. ile kõik kartseris viibimise ajal tema nimele tulnud ajalehed, kokku seitse eksemplari. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning menetlusosaline, kes ei valda keelt, milles asja menetletakse, võib taotleda asja menetlemise kaasamiseks tõlki. Tõlgi kaasamise kulud katab menetlusosaline, kes tõlgi kaasamist taotles. Tartu Vanglas puudub tõlgi ametikoht. Seetõttu on inspektor-kontaktisikutel kohustus tutvustada kinnipeetavatele isikutele vene keeles üksnes vanglasisest dokumentatsiooni, muude dokumentide tõlkimiseks puudub pädevus. M. J.i taotlus lubada talle tuua vanglasse Zuum TV seade, ei kuulu rahuldamisele.
lg 4 kohaselt võib vangla direktor keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele. Kuna M.J. on süüdimõistetu, ei ole tal ka õigust saada väljastpoolt vanglat pakke. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud asjaolu, et väljaspool vanglat saanuks televiisori Hyndai osta hinnaga 999 krooni. M.J. ei ole kordagi pöördunud Tartu Vangla poole suuliselt ega kirjalikult avaldusega, et ta ei saa juua keetmata vett. Tartu Vangla meditsiiniosakonna kinnitusel ei saa kraanivesi tekitada maovaevusi. VSKE § 60 lg 1 sätestab asjad, mis on kinnipeetavale kartseris lubatud. Kuna nende asjade loetelu on ammendav, siis ei ole ka mõistlik osta kauplusest asju, mida kinnipeetav kartseris omada ei tohi. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 17. augusti 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla hoonete ventilatsioon projekteeritud ja ehitatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele. Kõikidel hoonetel (s. h eeluuritavate eluhoonel, kus asub kamber nr 1007) on mehhaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon. Sundventilatsioon tagab sisekliimaks vajalikud parameetrid (temperatuur, õhukiirus, välisõhu sissepuhe, õhuvahetuse kordsus ruumides). Kambreid ventileerivatel agregaatidel on filtrid, mis tagavad kambrisse suunatava õhu vajalikul tasemel puhastamise. Filtrite töövõimet kontrollitakse pidevalt. Filtreid vahetatakse kaks korda aastas. Ehitise vastavust projekteeritule ja kehtivatele normatiivaktidele kinnitavad OÜ Variax poolt tehtud ventilatsiooniseadmete mõõdistused.
Seda, et aknal peaks olema ka õhuluuk, antud paragrahv ette ei näe. Tartu Vanglas suleti kartseris õhuluugid ja akende ventilatsiooni avad julgeolekukaalutlustel, mis ei toonud aga 4 kaasa värske õhu vähenemist. Sundventilatsiooniga on kambris tagatud normatiividele vastav õhuvahetus. Sama on tõendatud ka haldusasjas nr 3-647/04, kus teine kinnipeetav esitas analoogse kaebuse. Nimetatud haldusasjas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning kohtuotsus on jõustunud. Kuna Tartu Vangla ei rikkunud M. J.i õigusi, puudub alus ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. 09.02.2007 Tartu Vangla kirjadega nr V1252 ja V1462 on tõendatud, et kaebuse esitajale anti kartseri arvel olev riietus – pikad püksid, pluusi ning külma ilmaga jalutamiseks vatijope. Tartu Vangla direktori 26.01.2007 käskkirja nr 1-3/6 kohaselt võivad kinnipeetavad kartserisse paigutamisel kasutada järgmisi isiklikke asju: 1 paar aluspükse, sokke ja jalanõusid, üks T-särk ja ajavahemikul
lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Seadus ei reguleeri, kui tihti kinnipeetava läbiotsimist teostada tuleb. Julgeoleku tagamiseks otsustab vastustaja seda igal konkreetsel ajal lähtudes vajadusest. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka mittevaralise kahju nõue. Kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud sellega, et ta pidi kartseris viibides kuivatama üks kord nädalas oma isiklikke riideid ja saunalina radiaatoril ja voodil. Vangla poolt väljastatud riietust kinnipeetav ise pesema ei pea. Tartu Vangla kodukorra p 2.3.2 kohaselt tagab vangla kinnipeetavale isikule voodipesu ja käterätikute vahetuse vähemalt iga neljateist päeva järel. Samuti on kinnipeetaval isikul võimalus lasta oma isiklike vahendite arvel mõõduka hinna eest pesta pesu Tartu Vangla pesumajas. Seega on kaebuse esitajal võimalus oma isiklikku pesu pesta üks kord nädalas teisipäeviti, millisel päeval saab ta kuivatada nii oma pesu kui saualina, sest saunalina antakse temale koos voodipesuga iga 14 päeva järel. Kui kaebuse esitajale taoline kuivatamine ei sobinud, oli tal võimalus kasutada vangla pesumaja. Seega ei leidnud tuvastamist kaebuse esitaja õiguste rikkumine, mistõttu ei kuulu rahuldamisele ka nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kinnipeetaval ei ole õigust kartserikambris kruusi omada. VSKE § 60 lg 1 sätestab kartseris kinnipeetavale isikule lubatud asjade loetelu, sellest puudub luba kasutada kruusi. Seetõttu ei ole kinnipeetaval isikul kartseris õigus kruusi omada. Tartu Vangla kodukorra p 22.11.5 kohaselt antakse kartseris viibivale kinnipeetavale isikule toidunõud kambrisse toiduajaks. Alates 01.02.2007 tunnistati VSKE § 7 lg 2 p 3, millega lubati kartserisse kruus teatud tingimustel (juhul kui kambris puudub veevarustus), kehtetuks. Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamise seletuskirjas on märgitud, et kehtiv nõue on sisu kaotanud, sest käesoleval ajal 5 on kõikide vanglate kartserikambrites tagatud veevarustus. Kartserisse paigutamine on distsiplinaarkaristus ning ajutine. Kaebuse esitaja poolt väidetav hamba vigastamine kraani alt juues ei ole kuidagi seotud vastustaja toiminguga (tegevusetusega). Seadusandja on üheselt ja selgelt reguleerinud, milline peab olema vangla kartseri sisustus ja selle hulka kruus ei kuulu. Kaebuse esitaja ei tõendanud, et ta pöördus 01.01.2007 Tartu Vangla administratsiooni poole taotlusega hambaarsti juurde saamiseks. Taotluse hambaarsti vastuvõtule saamiseks esitas ta 15.01.2007 ning arsti vastuvõtt toimus 24.01.2007. Seega ei leidnud tõendamist, et kaebuse esitaja kannatas 21 päeva hambavalu. Arstiabi osutati kaebuse esitajale võimaluste piires ja õigeaegselt. Seega ei ole ka antud nõudes rikutud kaebuse esitaja õigusi ja nõue mittevaralise kahju osas ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vangla majandusosakonna juhataja 02.07.2007 kirjaga nr V1 3124 on tõendatud, et kaebuse esitajale anti kartseri puhastusvahendiks vajaliku kontsentratsiooniga kemikaal Forte Des Pluss, mis on pesemise ja desinfektsiooni vahend. Puhastusvahendeid on võimalik vajaduse korral küsida ka kontaktisiku käest. Seega ei rikutud kaebuse esitaja õigusi tema kartseris viibimise ajal kartseri puhtuse hoidmisel. Eeltoodust lähtudes ei kuulu rahuldamisele mittevaralise kahju nõue. 22.12.2006 teavitas kaebuse esitaja kontaktisikut, et kambris nr 1007 ei tööta siseselektor. Sellest teavitati vangla majandusosakonda ning parandamiseks võeti tarvitusele abinõud, mis võtavad aga aega, sest Tartu Vanglas kasutatavaid siseselektoreid valmistatakse väljaspool Eestit. Kinnipeetava viibimise ajal vangla kartseris ei ole valvuriga suhtlemine läbi selektori ainus võimalus, sest vangla kartseri päevakorra kohaselt käib valvur kambri juures ja avab selle ukse või toiduluugi päevas kokku vähemalt 13 korda. Samuti külastab tööpäevade hommikutel iga kinnipeetavat inspektor-kontaktisik. Visuaalset kontrolli teostavad vangla valvurid iga 15 minuti järel. Seega ei rikkunud vastustaja kaebuse esitaja õigusi arsti teenuse või muu hädavajaliku teenuse kättesaamises osas ning rahuldamisele ei kuulu ka nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. VSKE §-st 7 ei tulene, et pink (tool) ei tohiks olla metallist. Kambrite õhutemperatuur on stabiilselt 210C ning soojusjuhtivast materjalist ese omandab ümbritseva temperatuuri, mistõttu on ka kartseri tooli temperatuur vähemalt 210C, sõltumata tooli materjalist. VSKE § 7 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja kaks lauapikkust pinki. Kuna nimetatud paragrahv sätestab, et päevaseks ajaks kinnitatakse kartseris voodi seinale, siis ei tulene seaduse sätte eesmärgist, et päevasel ajal võiks lubada kartseris kasutada madratsit magamiseks. Kaebuse esitaja pöördus oma tervise pärast arsti poole ning arst andis talle loa asuda meditsiinilisse karantiini või katkestada kartserikambris karistuse kandmiseni kuni kaebuse esitaja tervenemiseni. Kaebuse esitaja sellega ei nõustunud ja soovis ise jätkata distsiplinaarkaristuse kandmist. Seega ei rikkunud vastustaja kaebuse esitaja õigusi. Eeltoodust lähtudes ei kuulu rahuldamisele ka nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. VSKE § 60 lg 1 sätestab kartseris lubatud asjad, mille hulka ei kuulu ajakirjanduslikud väljaanded. Kartseris distsiplinaarkaristuse kandmise ajal ei ole ajalehed lubatud. Pärast karistuse kandmist sai kaebuse esitaja kätte kõik tema nimele tulnud ajalehed. Seega kaebuse esitaja õigusi ei rikutud ning mittevaralise kahju nõue rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi probleemi, mis jäid lahendamata seetõttu, et valvurid ei saanud aru vene keelest. Tunnistaja Elar Tarkus seletas, et ta ei valda vene keelt nii palju, et dokumente tõlkida, seepärast tõlkis need teine kontaktisik. Seega ei jäänud kaebuse esitaja probleemid lahendamata vanglaametnike vene keele mittevaldamise tõttu. 6 Kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud, mistõttu jääb rahuldamata ka nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks.
kohaselt on pakkide saamine lubatud ainult vahistatutel, süüdimõistetutel paki saamise õigust ei ole. Seega ei ole M. J.il õigus paki teel saada elektronseadet Zuum TV (Vene TV kanalite vaatamiseks lisavarustus televiisori juurde). Ükski õigusakt ei kohusta võimaldada kinnipeetaval vaadata esimest Baltimaade kanalit ja Venemaa kanalit.
lg 1 järgi võimaldatakse vanglas raadio- ja televisioonisaateid, kuid nimetatud paragrahvis ei ole konkretiseeritud mitu ja milliseid kanaleid. Zuum TV kuulub vanglas keelatud esemete hulka. Eesti Televisiooni kaudu on võimalik vaadata teatud ajal ka venekeelseid telesaateid. Seega ei rikutud kaebuse esitaja õigusi ning nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele. RVastS § 9 kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamist isik nõuda süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. M.J. ei ole nimetanud ühtki sellist asjaolu, mida võiks pidada tema mittevaraliste õiguste rikkumiseks ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus moraalse kahju hüvitamist nõuda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED M.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab antud seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Vastustaja selgitas kaebuse esitajale, et kartseris õhutusluukide sulgemine oli vajalik tagamaks kartseri sektsioonis viibivate kinnipeetavate isikute sisekorraeeskirjade täitmine. Aknale esitatavad nõuded on reguleeritud
lg 1, mis sätestab, et kambri aken peab võimaldama ruumi nõuetekohase valgustuse. Samuti selgitas vastustaja, et kambriluugi kinniolek ei mõjuta kambri õhuvahetust. Sundventilatsiooniga on kambris tagatud normatiividele vastav õhuvahetus. Vastav passistamine on teostatud OÜ Variax poolt. Ajal, mil apellant viibis Tartu Vangla kartseris, kehtis
lg 1, mille kohaselt kinnipeetava kamber (eluruum) peab vastama eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Elamuseaduse § 7 lg 1 alusel kinnitas Vabariigi Valitsus 26.01.1999 määruse nr 38, mille punkti 7 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehhaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele. Käesoleval juhul on toimiku materjalidega tuvastatud, et Tartu Vangla kõigis kambrites on sundventilatsioon (s. o mehhaaniline ventilatsioon), mis tagab piisava hulga värsket õhku ja seetõttu ei olnud vastustaja toiming õigusvastane. Samuti ei ole ventilatsiooniava kartseris hermeetiliselt suletud, vaid on jätkuvalt samasuguse ekvivalentse pindalaga nagu varem ja ventilatsioon on vastavuses projekteeritule (halduskohtu toimik, lk-d 118-131). Seda, et nii nagu töötab ventilatsioon terves majas, töötab see ka kartseris ja seetõttu ei ole kartseris õhuluukide ja akende ventilatsiooniavade katmine toonud kaasa värske õhu voolu vähenemist, kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud Tartu Vangla majandusosakonna peaspetsialist J. Kreis. Halduskohus on õigesti viidanud ka varasemale Tartu Halduskohtu lahendile nr 3-07-231, mis on jõustunud ja milles on samuti leitud, et ventilatsiooniavade katmine kartseris ei ole kaasa toonud värske õhu hulga vähenemist. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja ega halduskohus rikkunud põhiseaduse § 13 ega ka Reeglistiku p-e 2, 4,
lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist on teostanud temaga samast soost isikud ning läbiotsimist teostati kooskõlas Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 §-dega 43, 47 ja 48, mis käsitlevad läbiotsimise korda. Asjas ei ole tuvastatud, et Tartu Vangla oleks M. Ji suhtes seadusevastaselt läbi viinud kinnipeetava kehasisest läbiotsimist, mida Reeglistiku p 54.7 järgi võib teostada üksnes arst. Seega ei ole põhjendatud ka apellandi väited, et vastustaja ja halduskohus on rikkunud Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 54.3, 54.4, 54.7, 54.8, 44, 72.1 ja 102.2 4, 6) Põhjendatud ei ole apellandi väide, et vastustaja ei võimaldanud talle õigusvastaselt kartseris ruumi, kus pesta pesu ja kuivatada isiklikke asju.
lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Asja materjalidest nähtuvalt Tartu Vanglas võimaldatakse nimetatut igal teisipäeval ja samal päeval saab kinnipeetav pesta ka isiklikku ihupesu. Vangla poolt väljastatud riietust kinnipeetav ise pesema ei pea. Tartu Vangla kodukorra p 2.3.2 kohaselt tagab vangla kinni peetavale isikule voodipesu ja käterätikute vahetuse vähemalt iga neljateist päeva järel. Samuti on kinnipeetaval võimalus lasta oma isiklike vahendite arvel mõõduka hinna eest pesta pesu Tartu Vangla pesumajas. Halduskohus on seega põhjendatult leidnud, et kaebuse esitajal oli võimalus oma isiklikku pesu pesta ise üks kord nädalas teisipäeviti ning tema õiguste rikkumiseks ei saa lugeda seda, et kartseris viibides tuli isiklikke riideid ja saunalina kuivatada radiaatoril ja voodil. Halduskohus on õigesti märkinud, et kui kaebuse esitajale taoline pesukuivatamine ei sobinud, oli tal võimalus kasutada vangla pesumaja ja tema enda otsustada oli, kas ta teostab oma raha eest kaupluses üksnes oste või laseb ka pesumajas oma pesu pesta, kuna 6 kg pesu pesemine pesumajas maksis üksnes 25 krooni. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja ja halduskohus oleksid rikkunud põhiseaduse § 28 ning Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 44, 38.1, 72.1, 102.
lg 1 ega ka VSKE ei näe vanglatele ette kohustust paigaldada kinnipeetava kambrisse või kartseritesse sidevahend, paanikanupp vms. VSKE § 7 lg 1 p 5 kohaselt kuulub toa või kambri sisustusse võimaluse korral valjuhääldi ja seega on paanikanupu või valjuhääldi kambrisse paigaldamise ja selle töökorras hoidmise otsus vangla kaalutlusotsus, ning nagu juba varem märgitud, ei nähtu asja materjalidest, et Tartu Vangla oleks keeldunud M. Ji kartseris asuvat sidevahendit parandamast. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud ka sellele, et kinnipeetaval oli kartseris viibides võimalik valvuritega ühendust saada ka teisel viisil (kartseri uksele koputades) ning ei ole tõendatud, et kaebaja oleks jäänud või võinud sidevahendi mittetöötamise tõttu jääda näiteks ilma arstiabita, kuna visuaalset kontrolli teostavad valvurid iga 15 minuti järel. Samuti on halduskohus õigesti märkinud ka seda, et M.J. ei ole kaebuses ega selle täiendustes välja toonud ühtegi konkreetset juhtumit, mil ta ei saanud sidevahendi rikke tõttu arstiabi või muud teenust, mistõttu ei ole tuvastatud ka tema õiguste rikkumine. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja ega ka halduskohus rikkunud Reeglistiku p-e 2, 4, 5, 18.2, 72.2 ja 102.2.. 14) Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kartserikambris nari päevaajaks seinale kinnitamine ja sellest tulenev võimalus istuda ainult toolil (pingil), on õigusvastane, kuna sellega kahjustati tema tervist. VSKE § 7 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja kaks lauapikkust pinki. Halduskohus on õigesti leidnud, et oli õigustatud vastustaja toiming tõsta kartserikambris lavatsid üle ja lukustada need päevasel ajal seina külge. Kuna VSKE § 7 lg 1 p 1 ja sätestavad, et päevaseks ajaks kinnitatakse kartseris lavats seinale, siis ei tulene selle seadusesätte eesmärgist ka asjaolu, et päevasel ajal võiks lubada kartseris kasutada magamiseks madratsit. Samuti on halduskohus põhjendatult leidnud, et kui kaebuse esitaja leidis, et oma tervise pärast ei ole ta võimeline istuma, vaid peab lamama, siis taolise probleemi üle sai otsustada vangla arst. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus M.J. oma terviseprobleemidega arsti poole ning arst andis talle loa asuda meditsiinilisse karantiini (isoleeritud meditsiinituba) või katkestada kartserikambris karistuse kandmiseni kuni tervenemiseni. Kaebuse esitaja sellega aga ei nõustunud (tl 60,61) ja jäi kartserikambrisse, mistõttu ei ole alust väita, et vastustaja rikkus kaebuse esitaja õigusi sellega, et kartseris ei saanud päevasel ajal lavatsit kasutada ja istuda sai üksnes toolil, mis mõjus halvasti kaebaja tervisele. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja või halduskohus oleksid rikkunud põhiseaduse § 28 ja Reeglistiku p-e 72.2 ning 102.
Nimetatud paragrahvis ei ole konkretiseeritud mitme ja milliste telekanalite näitamise peab vangla tagama. Kuna Tartu Vanglas näidatakse kinnipeetavatele ka venekeelseid kanaleid ning vanglal puudub kohustus võimaldada näidata kõiki võimalikke venekeelseid kanaleid või arvestada selles osas iga kinnipeetava erisoove, siis ei ole põhjendatud ka apellandi väide, et vastustaja ja halduskohus on rikkunud Reeglistiku p-e 38.1, 38.2 ja 24.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.