) § 642 lg 2 kohaselt vastutab tarbijatöövõtu puhul töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.
lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha. Kostja väide, et OÜ Silindia 11.04.2005 hinnapakkumist ei saa käsitleda tõendina, kuna hinnapakkumisest ei nähtu, et tegemist oleks Mustaoja 1 elamu vaegtööde teostamisega on 4 alusetu. Tegemist on uue asjaolu, mille esitamist apellatsioonmenetluses oleks kostja pidanud põhjendama TsMS § 652 lg 4 alusel. Pakkumine kannab vastustaja nime ja elamu aadressi, hinnapakkumises muude ehitiste kohta andmed puuduvad. Tõele ei vasta kostja väited, et OÜ Silindia poolt tehtud hinnapakkumine ei sisalda mitte vaegtöid, vaid elamu paremustamise töid. Hagejal puudub vajadus uue elamu parendamiseks. Välisseina voodri eemaldamine, uue tuuletõkkeplaadi, tuulutusliistu ja olemasoleva voodrilaua paigaldus on vajalik seetõttu, et olemasolev tuuletõkkeplaat on paigaldatud nõuetele mittevastavalt ning elamu ei ole tuulekindel. Tuulise ilmaga ei pea tuuletõkkeplaat tuult kinni ja elamu soojustus ei vasta nõuetele. Kuivõrd elamu kasutamise käigus ilmnes pidevalt uusi vaegtöid ja garantiiprobleeme, koostas vastustaja puuduste nimekirja vahetult enne hagi esitamist. Alusetu on väide, et vaegtööde nimekirja koostamise juurde oleks pidanud eelnevalt kutsuma kostja esindaja. Kostja esindaja ei ole kordagi tundnud huvi elamu ülevaatamiseks, kuigi hageja on seda korduvalt võimaldanud. Kostja esindaja keeldus elamu ülevaatamisest nii üksi kui ka koos kostja pankrotitoimkonna liikmetega. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-le 101 on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. PankrS § 94 lg 3 sätestab, et kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Haldur ei teatanud hagejale puudustest nõudeavalduses, ei nõudnud lisatõendeid ega teinud omalt poolt ühtegi toimingut, millega võlanõude põhjendatust kontrollida. Samuti ei ole kostja hageja poolt muretsetud materjali piisavalt kontrollinud enne selle paigaldamist elamu ehitustööde käigus. Tulenevalt
§-st 641 lg 3 ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Hagejal oli tarbijana alust eeldada, et töövõtja annab talle juhised vajalikus kvaliteedis ehitusmaterjalide muretsemiseks ning kontrollib materjale piisavalt, nõudes vajadusel praakmaterjali asemel kvaliteetse materjali hankimist. Hageja ei saanud ega pidanud tarbijana olema piisavalt teadlik katlaruumi ukse vastupidavusest välistingimustes. Kostja professionaalse ehitusettevõtjana pidi olema nimetatud kvaliteeditingimustest teadlik. Asjaolu, et lammutustööd, ehitustööd ning uued ehitusmaterjalid kogumina on kasvanud ehitustööde ja materjalide hindade tõttu kallimad kui esialgsed ebakvaliteetsed tööd, ei ole ebamõistlik ega vastuolus hea tavaga. Mõistlik ehitusettevõtja saab ja peab ette nägema, et praaktöö tegemisel võivad töö lammutamise ning uuesti tegemise töö ja materjali kogukulud olla oluliselt suuremad esialgsest töö hinnast, eriti kui töö tehti tellija materjalist. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellandi ükski väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on poolte poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused. Ringkonnakohus toetub nendele, kinnitades neid. Lisaks esimese astme kohtu põhjendustele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 5 1. Põhjendatud ei ole apellandi väited, et hageja ei ole küllaldaselt tõendanud, et ebakvaliteetsed tööd oleksid teostatud OÜ Markee Ehitus poolt, et vaegtööd esinesid ja milline oli nende maksumus. Asjaolu, et OÜ Markee Ehitus teostas Mustaoja 1 elamu osas kõik ehitustööd, v.a terrassi ehitus, tuleneb nii poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust kui ka tunnistajate E. Järve ja I. Stepantšuki ütlustest ning hageja vande all antud seletusest. Eelnimetatud tunnistajad oma ütlustes ja hageja oma seletustes on samuti kinnitanud kostja poolt tehtud ehitustöödes puuduste olemasolu, samuti nähtub puuduste olemasolu 30.12.2005 ehitusspetsialisti I. Lemberi ja hageja poolt koostatud vaegtööde nimekirjast. Hageja poolt viidatud vaegtööde maksumus 506 100.89 krooni on tõendatud kohalikul ehitusturul tegutsevate OÜ Silindia, OÜ Leviehitus ja AS VMT Ehitus hinnapakkumistega Mustaoja 1 elamul esinevate puuduste kõrvaldamiseks, võttes aluseks neist odavaima (OÜ Silindia hinnapakkumine). Hageja pole esitanud omapoolselt selliseid tõendeid ja asjaolusid, mis lükkaksid eelviidatud hageja poolt esitatud tõendid ümber. Asjaolu, et vaegtööde maksumus summas 506 400.89 krooni on ca 1,8 korda kõrgem lepingus kokkulepitud ehitustööde maksumusest (280 000 krooni), ei anna alust jätta hageja nõuet tunnustamata või seda vähendada hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest tulenevalt, kuivõrd arvestada tuleb, et vaidlusalusel perioodil (aastad 2004-2005) on üldteadaolevalt ehitustööde hinnad oluliselt kallinenud. Vaegtööde eest hüvitise nõudmine nende tööde eeldatava teostamise aegsetes hindades on käesoleval juhul kooskõlas
§-ga 646 lg 5, mille kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha.
lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Vastavalt
lg 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab töövõtja tarbijatöövõtu puhul töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. 6 Sama paragrahvi lõike 3 järgi vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kolinud elamusse sisse juba 2004.a. jaanuaris ning et hageja esitanuks pretensiooni puuduste kohta ca 2 aastat hiljem, nagu apellant seda väidab. Esitatud asjaoludest nähtub, et elamule väljastati kasutusluba alles 06.12.2004, samas tuleneb tunnistajate E. Järve ja I. Stepantšuki ütlustest, hageja vande all antud seletusest ja pooltevahelisest kirjavahetusest (tl-d 19-21), et hageja esitas pretensioone ehituspuuduste kohta kostjale suuliselt juba 2004. a alul ning alates 2004. a kevadest peeti poolte vahel läbirääkimisi puuduste kõrvaldamise kohta, kuid kokkulepet ei saavutatud. Pooled ei ole allkirjastanud akti tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta. Eeltoodust tuleneb, et hageja esitas kostjale pretensiooni seoses nähtavate puudustega
lg 1 sätestatud kahekuulist tähtaega järgides ning kostja kui töövõtja vastutus ka varjatud ehituspuuduste (vahelae vajumine ja sellest tingitud siseviimistluse kahjustumine, ehitise soojustuse ja tuuletõkke puudulikkus jms) ei ole tulenevalt
Apellant vastutaks käesoleval juhul
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt vaegtööde eest ka juhul, kui vastustaja ka poleks tähtaegselt apellanti puudustest teavitanud, kuivõrd apellant tegutses töövõtul oma kutse- ja majandustegevuses ning pidi seetõttu olema töö lepingutingimustele mittevastavusest teadlik, samuti arvestades konkreetseid puudusi on lepingutingimustele mittevastavus käesoleval juhul tingitud apellandi raskest hooletusest.
lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Vastustaja märgib oma kirjalikus vastuses õigesti, et tal oli tarbijana alust eeldada, et apellant kui töövõtja ja professionaalne ehitusettevõtja annab talle juhised vajalikus kvaliteedis ehitusmaterjalide muretsemiseks ning kontrollib materjale piisavalt, nõudes vajadusel praakmaterjali asemel kvaliteetse materjali hankimist, ning tema tarbijana ei saanud ega pidanud olema piisavalt teadlik mõne muretsetud materjali või detaili (katlaruumi ukse) sobimatusest konkreetsetele tingimustele. Nimetatust tulenevalt on hagejal õigus vaegtööde maksumuse hüvitamist ka katlamaja ukse vahetamise osas. 7 Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb vastavalt TsMS §-dele 162 lg 1 ja 173 lg 1 jätta ka apellatsioonimenetluse kulud apellandi OÜ Markee Ehitus kanda. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 8 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.