TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1481 Otsuse kuupäev 22.10.2007 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Pärnu Vangla direktori 28.06.2005 käskkirja nr. 35 „Pärnu Vangla poe kaupade hinnalisa määramine“ peale ning kohustamise nõudes hinnalisa tagasimaksmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 09.10.2007, avalik kohtuistung Tartu Vanglas Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Romeo Kalda; Vastustaja : Justiitsministeerium, esindaja Mariko Jõeorg Resolutsioon Rahuldada Romeo Kalda kaebus osaliselt. Tunnistada õigusvastaseks Pärnu Vangla direktori käskkiri nr. 35 28.06.2005 „Pärnu Vangla poe kaupadele hinnalisa määramine“ Muus osas jätta kaebus rahuldamata.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 22.10.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Romeo Kalda on esitanud halduskaebuse, milles vaidlustab Pärnu Vangla direktori käskkirja nr. 35/28.06.2005 „Pärnu Vangla poe kaupadele hinnalisa määramine“ haldusakti põhiseadusevastaseks ja õigusvastaseks tunnistamise nõudes ning taotleb kohtult teha ettekirjutus vastustajale hinnalisa tagasimaksmise kohta koos intressidega. Nimetatud haldusakti kohaselt on juhindutud justiitsministri 06.12.2001.a. määruse nr. 90 „Pärnu Vangla põhimääruse“ § 3 lg 2 p. 7 ning otsustatud:
- Seoses kaupluse pidamise kulude kasvuga ja riigivara kasutamise otstarbekamaks muutmisega määran kinnipeetavate isikute kaupluse kaubale alates 01.07.2005 hinnalisa 20%, v.a. sigaretid ja muud tubakatooted, mida müüakse pakile märgitud piirhinnaga. Kohus on kaebuse menetlusse võtnud kohtumäärusega 24.07.2007 ning määranud vastustajaks Justiitsministeeriumi seoses Pärnu Vangla likvideerimisega 15.
- Kaebuse esitaja on seisukohal, et Pärnu Vangla direktori poolt määratud hinnalisa vangla kaupluses ostetavatele kaupadele on õigusvastane ning kaebaja taotleb kohtuistungil hinnalisa tagasimaksmist 4364.- kroonilt 20%, millele tuleb juurde arvestada 6% viivist. Kaebuse esitaja on vaidlustanud Pärnu Vangla direktori käskkirja ka vaidemenetluses, kuid vaie on jäetud rahuldamata vaideotsusega 15.09.2005.a. nr. 4-1-08/
- Kaebaja on pöördunud seisukohtade saamiseks õiguskantsleri poole ning saades õiguskantslerilt vastuse, et sisseostude tegemise vahendamise eest võetav tasu kuulub Põhiseaduse § 113 kaitsealasse ning on esitanud 03.04.2007 taotluse Justiitsministeeriumile hinnalisa tagastamiseks ja intressi maksmiseks, kuna õiguskantsler on leidnud, et kaebajal tuleb vastav taotlus teha. 28.06.2007 taotlusele vastamise kirjaga on Justiitsministeerium jätnud taotluse rahuldamata, kuna on leitud, et hinnalisa määramist ei saa seostada Põhiseaduse § 113 sätestatuga. Kaebaja on seisukohal, et kaebaja pidi maksma juurdehindlust suuremas summas kui vabaduses viibiv isik, kuna kinnipeetav maksab juurdehindlust nii vanglale kui isikule, kellelt vangla asja omandab, seega tuleb makstav lisasumma suurem. Kaebaja märgib, et ka telefonikaartidelt ja postmarkidelt on võetud hinnalisa 20%. Kaebaja taotleb tunnistada vaidlustatud haldusakt õigusvastaseks ja põhiseadusevastaseks ning taotleb summalt 4364.- krooni 20%-list tagasimakset koos viivisega. Justiitsministeerium on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja on rõhutanud kirjalikus seisukohas, et vanglas sisseostude tegemise võimaldamine ei ole vangla põhifunktsioon , vaid tugifunktsioon., kuna sellega antakse võimalus kinnipeetavatele osta lisakaupa, mida vangla ei võimalda kinnipeetavale. Vastustaja on seisukohal, et hinnalisa määramine Eesti Vabariigis on vaba ning hinnalisa määramine ei ole tegevus, mille eest võetav tasu oleks lõiv Põhiseaduse § 113 tähenduses ning kaupade ostmine ja müümine on tsiviilõiguslik tehing. Vastustaja seisukohalt eeldab jaekaubanduse korraldamine lisakulusid ning kauba müügil tuleb nende kulude katteks rakendada juurdehindlust. Pärnu Vangla kaupluse hinnad ei ole kõrgemad kui hinnad väljaspool vanglat asuvates kauplustes. Vastustaja on ära märkinud, et kaebaja on teinud sisseoste 01.07.2005 kuni 13.09.2005 (aeg, mil kaebaja viibis Pärnu Vanglas) kokku 4364.- krooni eest. Kohtuistungil vaidleb vastustaja esindaja kaebajale vastu, et telefonikaartidelt ja postmarkidelt ei ole hinnalisa võetud. Samuti ei nähtu rahaarvestuse kaardilt konkreetsed ostud ning arhiivist järelpärimisele on vastatud, et muid kaupluse dokumente ei ole säilinud. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning on seega õiguspärane. Kohtu seisukohad:
- Tulenevalt Vangistusseaduse § 48 lg 1 võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Tulenevalt Vangla Sisekorraeeskirja § 74 lg 1 ja lg 2 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vangla vahendusel ning kinnipeetav tasub sisseostu eest oma isikuarvelt. Kuna kinnipeetav ei saa sisseoste sooritada väljaspool vanglat asuvast kauplusest, siis peab vangla vahendama kinnipeetavatele sisseostude tegemist. Riik võib sõlmida lepingu eraõigusliku isikuga, kes osutaks vangla territooriumil kinnipeetavatele sisseostude tegemise teenust või teha seda ise. Põhimõtteliselt on ostu sooritamine vangla kauplusest kinnipeetaval tsiviilõiguslik tehing. Olenemata sellest, kas teenuse osutajaks on vangla või eraõiguslik isik, tuleb arvestada asjaoluga, et kauba ostu-müügi korraldamine eeldab lisakulutusi ning nende kulutuste katteks ei ole keelatud hinnalisa. Antud juhul on kaebaja leidnud, et temalt on õigusvastaselt Pärnu Vangla kaupluses võetud kaupadelt 20% lisa ning leiab, et selline toiming vaidlustatava käskkirja alusel on Põhiseaduse § 113 vastuolus. Kohus on seisukohal, et hinnalisa määramine teatud kaupadele , v.a. kaubad, mida müüakse tootele märgitud piirhinnaga, ei ole seadusega keelatud. Antud juhul käskkirjas toodud hinnalisa määramine on Põhiseaduse § 113 mõistes rahaline kohustis, mille määramine peab olema sätestatud seadusega. Vaidlustatud käskkiri on haldusakt HMS § 51 lg 2 tähenduses, mis on üldkorraldus ja suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele – subjektide ringile ning allub seega halduskohtu kontrollile. Antud juhul on kaevatav haldusakt suunatud Pärnu Vangla kinnipeetavatele, kes sooritavad (sooritasid) oste Pärnu Vangla kauplusest. Tulenevalt Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestab seadus riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed.. Kohus on seisukohal, et antud juhul on vangla direktor täitnud käskkirja väljaandmisel avalik-õiguslikku ülesannet ning kehtestanud hinnalisa 20% kinnipeetavate isikute kaupluse kaupadele. Vangla direktor on lähtunud Pärnu Vangla Põhimääruse sättest, mis annab õiguse haldusakti välja anda, kuid mitte rahalisi kohustusi kehtestada. Antud juhul peaks olema sisseostudele vangla kaupluses hinnalisa kehtestamine sätestatud Vangistusseaduses. Riigikohtu üldkogu otsuses 22.12.2000 (3-4-1-10-2000 p.20)on märgitud järgmist: „Sõnastuselt hõlmab Põhiseaduse § 113 kaitseala riiklikke makse, koormisi, lõive, trahve ja sundkindlustuse makseid. Tegelikult on selle sätte kaitseala laiem. Selles sättes on püütud võimalikult täielikult loetleda kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Üldkogu on seisukohal, et § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises aktis nimetatakse. Põhiseaduse § 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga“. Kuna ei ole järgitud eelpooltoodud nõuet , on hinnalisa kehtestamine Pärnu Vangla direktori poolt käskkirjaga nr.35 28.06.2005 õigusvastane. Seega kuulub Romeo Kalda kaebus osas, millega taotleti tunnistada Pärnu Vangla direktori käskkiri nr. 35 28.06.2005 õigusvastaseks, rahuldamisele. Samas tuleb märkida, et kaevatav haldusakt ei kehti ajast, mil Pärnu Vangla on likvideeritud (15.01.2007), kuid kohtul on õigus haldusakti õigusvastasust tuvastada ka tagantjärele. Kohus lähtub esitatud nõude rahuldamisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kaebaja on esitanud Justiitsministeeriumile nõude 03.04.2007 alusetult Pärnu Vangla kaupluses makstud 20% hinnalisa väljanõudmiseks. 28.06.2007 kirjaga nr. 4-1-8/1739 on Justiitsministeerium jätnud taotluse rahuldamata. Kaebuse esitaja on pöördunud eelnevalt Õiguskantsleri poole kaevatava haldusakti osas selguse saamise huvides ning Õiguskantsler on andnud vastuse kaebajale 20.03.2007 (tl.7) „Seisukoht rikkumise tuvastamise kohta“ ning uuele avaldusele vastates soovitab Õiguskantsler (tl.18)pöörduda kaebajal Justiitsministeeriumi poole hinnalisa tagastamise ja intresside maksmise nõudes. Justiitsministeerium on esitanud kohtule Romeo Kalda isikliku raha arvestuse kaardist koopia ning väljaarvestuse kohaselt on kaebaja ajavahemikul 01.07.2005 kuni 13.09.2005 teinud Pärnu Vanglas olles sisseoste kaheksal korral kokku 4364 krooni ja 05 sendi eest, millest kaebaja soovib saada 20% nimetatud summalt arvestatud hinnalisa tagasimakset koos intressidega. Kohus on seisukohal, et kuna hinnalisa määramine kaebaja poolt kaupluses kulutuste tegemise kohta ei kajastu esitatud dokumentides ning samas ei kajastu ka kas kaebaja on ostnud kaupu, mida müüakse pakile märgitud piirhinnaga (tubakatooted, telefonikaardid ja kirjamargid) ning tasunud juurde hinnalisa, seega puudub kohtul õigus kogu kaebaja poolt Pärnu Vangla kauplusest ostetud kaupadelt 4364,.- krooni eest maha arvata 20%-line hinnalisa ning puudub õiguslik alus kohustada see Justiitsministeeriumil kaebajale tagastama. Vastustaja esindaja sõnutsi toodi Pärnu Vangla dokumendid üle Justiitsministeeriumi arhiivi ning ta on esitanud kohtule kõik arhiivis säilinud dokumendid , mis kajastavad kaebaja ostude sooritamist Pärnu Vangla kauplusest, seega polnud kohtul võimalik rakendada uurimisprintsiipi täiendavate dokumentide nõudes. Kohtuistungil esitab kaebaja arve saatelehe nr. 43207 asja juurde võtmiseks tõendamaks, et ostis pikendusjuhtme hinnaga kr. 50.08 ning pliiatsiga juurdekirjutus kr. 70.90 on hind, millega Pärnu Vangla kauplus on kaebajale nimetatud kauba vahendanud. Kohtul puudub alus lugeda esitatud käekirjalist juurdekirjutist „70.90“ hinnaks, millega on kaebajale Pärnu Vangla poolt kaup müüdud, kuna märge selle koht puudub , et nimetatud summa on hind ja kehtestatud Pärnu Vangla kaupluse poolt millega kaebajale kaup müüdi. Eeltoodu alusel jätab kohus nimetatud taotluse osas kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks