2-06-3514/8

1 2 – 06 – 3514 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „25“jaanuaril 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 3514 Tsiviilasi: I B hagi S B vastu abielu lahutamise, abikaasade ühisvara jagamise ning alaealiste laste: A B (isikukood: xxx , sündinud: „15“juulil 1989.a.) ja K B (isikukood: xxx , sündinud: „31“jaanuaril 1997.a.) ülalpidamiseks elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: I B (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); Lepinguline esindaja hagejal käesolevas menetluses puudub; Kostja: S B (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); Lepinguline esindaja kostjal käesolevas menetluses puudub; Ülalpidamist vajavad alaealised lapsed: 1) A B (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); 2) K B (isikukood: xxx , elukoht: xxx ) Kohtuistungi toimumise aeg: „07“jaanuar 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär, Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, I B ning kostja, S B; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada I B ja S B abielu, mis registreeriti „31“detsembril 1988.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr. xxx Pärast lahutust jätta S B perenimeks – „B“. Abielust sündinud alaealised lapsed: A B (isikukood: xxx ja K B (isikukood: xxx ) jätta S B kasvatada ja üleval pidada. Mõista I B (isikukood: xxx , elukoht: xxx ) välja elatusraha alaealise lapse: A B (isikukood: xxx ), ülalpidamiseks 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus alates „21“märtsist 2006.a. kuni „31“detsembrini 2006.a. ning 1 800.krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui 2 „Perekonnaseaduse“ §61 lg.4 kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2007.a. kuni „15“juulini 2007.a. so kuni alaealise lapse: A B (isikukood xxx ), täisealiseks saamiseni S B (isikukood: xxx , elukoht: xxx) kasuks. Mõista I B (isikukood: xxx, elukoht: xxx ) välja elatusraha alaealise lapse: K B (isikukood: xxx ), ülalpidamiseks 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus alates „21“märtsist 2006.a. kuni „31“detsembrini 2006.a. ning 1 800.krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseaduse“ §61 lg.4 kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2007.a. kuni „31“jaanuarini 2015.a. so kuni alaealise lapse: K B (isikukood: xxx ), täisealiseks saamiseni S B (isikukood: xxx , elukoht: xxx ) kasuks. Jagada I B ja S B poolt abielu kestel soetatud ühisvara, mis koosneb korteriomandist, asukohaga: xxx , Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve jaoskonnas, registriosa nr. xxx ning mille ainuomanikuks on kantud kinnistusraamatusse I B (isikukood: xxx ) järgmiselt. Tunnistada I B (isikukood: xxx ) ja S B (isikukood: xxx ) korteriomandi, asukohaga: xxx , Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve jaoskonnas, registriosa nr. xxx , kaasomanikeks, millest 40 % mõttelise osa omanikuks on I B (isikukood: xxx ) ning 60% mõttelise osa omanikuks on S B (isikukood: xxx ), aga samuti kanda Sa B ja I B kaasomandiõigus kohtuotsuses nimetatud mõtteliste osade suurusega kinnistusraamatusse ning kustutada I B ainuomaniku kanne kinnistusraamatust. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna I B kanda. Välja mõista I B (isikukood: xxx , elukoht: xxx ) riigilõiv 3 000.- krooni (kolm tuhat krooni ja 00 senti) riigituludesse. I B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr. xxx (Hansapangas konto nr. xxx ). Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus: „I B, tsiviiltoimik nr. xxx, riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt ja nõuetekohaselt riigilõivu tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada 3 kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD I B ja S B elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.5), registreeritud abielus alates „31“detsembrist 1988.a.. Poolte registreeritud abielust sündisid, sünnitunnistuste kohaselt (tl.6), alaealised lapsed: A B (isikukood: xxx ) ja K B (isikukood: xxx), kes, kohtule esitatud rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt (tl.14), on kostja, S B, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt hageja, I B, hagiavalduse esitamise momendil juba ligi üle aasta pere juures ei ela ning on loonud teise naisterahvaga uue pere. Hageja, I B, peab abielu jätkamist võimatuks. Kostja, S B, on keeldunud abielu lahutamast perekonnaseisuametis. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, S B, kirjalikus vastuses kohtule (tl.11) hagile vastu ei vaielnud ja nõustus abielulahutusega. S B palus peale abielulahutust jätta abielust sündinud alaealised lapsed: A B (isikukood: xxx ) ja K B (isikukood: xxx ) S B kasvatada ja üleval pidada. Alaealiste laste ülalpidamiseks palus S B I B välja mõista elatusraha 2 800.- krooni kuus, alates elatise nõude kohtule esitamise päevast, 21.märtsist 2006.a.. Täiendavalt kohtule esitatud kompromissettepaneku kohaselt (tl.13) palub S B jagada abikaasade poolt abielu kestel soetatud ühisvara, mis koosneb korteriomandist, asukohaga: xxx, Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve jaoskonnas, registriosa nr.690807 ning mille ainuomanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja, I B. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, I B, palus kohtuistungil hagi rahuldada. Abielu palus lahutada. I B nõustus kohtuistungil alaealiste laste, A B (isikukood: xxx) ja K B (isikukood: xxx ) S B kasvatada jätmisega. S B poolt esitatud elatusraha nõude palus I B jätta rahuldamata, kuna ta maksab S B elatusraha vabatahtlikult. I B võtab kohtuistungil õigeks, et abielulised suhted I B ja S B vahel lõppesid 2004.aastal ja juba kolm aastat on I B uus pere, mille tõttu peab I B abielu jätkamist võimatuks. I B nõustus kohtuistungil abikaasade ühisvara jagamise nõudega 4 ning palus abielu ajal soetatud korteriomandi, asukohaga: xxx, Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve jaoskonnas, registriosa nr. xxx, jagamisel kõrvale kalduda abikaasa osade võrdsuse printsiibist, mille kohta esitas kohtule kohtuistungil kirjaliku omakäelise avalduse (tl.30). I B soovib korterimandi jagamist kaasomandisse ning enda osaks soovib jätta korteromandis 40% mõttelist osa. Korteriomandi turuväärtuseks hindab I B kohtuistungil 20 000.krooni. I B nõustus kohtuistungil enda kanda võtma kõik kohtukulud. Kostja, S B, kohtuistungil hagile vastu ei vaielnud. S B asus kohtuistungil seisukohale, et abielu jätkamine on võimatu, sest I B on loonud juba uue pere uue elukaaslasega. Palus abielu lahutada. Pärast lahutust palus S B jätta endale perenimeks – „B“. Abielust sündinud alaealised lapsed, A B (isikukood: xxx ) ja K B (isikukood: xxx) palus S B jätta enda kasvatada ning üleval pidada. S B avaldas kohtuistungil, et I B ei maksa elatusraha piisavalt ja regulaarselt, mille tõttu palus S B I B välja mõista elatusraha alaealiste laste ülalpidamiseks Perekonnaseadusega ettenähtud minimaalsuuruses ühe lapse kohta kuus alates elatusraha nõude kohtusse esitamise päevast so alates 31.märtsist 2006.a.. Samuti soovis S B koos abielulahutusega jagada ka abikaasade ühisvara, mis koosnes korteriomandist, asukohaga: xxx Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve jaoskonnas, registriosa nr. xxx ning mille ainuomanikuna oli kinnistusraamatusse kantud I B. S B soovis korteriomandi, asukohaga: xxx , Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve jaoskonnas, registriosa nr. xxx jagamist kaasomandusse selliselt, et S B osaks kaasomandis oleks 60% mõttelist osa. Abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe kohta esitas S B kohtule kohtuistungil omakäelise avalduse (tl.31). Kõik kohtukulud palus S B panna I B kanda. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. SEB Eesti Ühispanga maksekorraldusega nr.90 16.veebruarist 2006.a. (tl.4), mille kohaselt maksis I B abielulahutuselt 1 000.- krooni riigilõivu. I B ja S B abielutunnistuse originaaleksemplariga (tl.5). Fotoärakirjadega alaealiste laste, A B (isikukood: xxx ) ja K B (isikukood: xxx ) sünnitunnistustest (tl.6). Viru Maakohtu määrusega 22.veebruarist 2006.a. (tl.7). S B kirjaliku vastusega hagile (tl.11-12), milles S B esitab elatusraha nõude. S B poolt esitatud kompromissettepanekuga (tl.13), milles S B esitab abikaasade ühisvara jagamise nõude. Väljavõttega rahvastikuregistrist nr. xxx 16.märtsist 2006.a. (tl.14). Väljatrükiga Viru Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi registrist (tl.15), mille kohaselt on korteriomandi, asukohaga: xxx, Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve jaoskonnas, registriosa nr. xxx, omanikuks I B. Notariaalse korteri ostu – müügilepinguga 10.oktoobrist 1996.a. (tl.16). Fotoärakirjaga S B passist (tl.19). I B kirjaliku vastuväitega elatusraha 5 maksmise nõudele (tl.22). I B kirjaliku avaldusega abikaasade ühisvara jagamise kohta (tl.30). S B kirjaliku avaldusega abikaasade ühisvara jagamise kohta (tl.31). Kohtuistungi protokolliga (tl.32-33). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et I B ja Sa B abielu jätkamine on võimatu, kuna I B elab juba ligikaudu kolm aastat uues peres, mille tõttu kuulub abielu lahutamisele. Pärast lahutust tuleb jätta S B perenimeks – „B“. Abielust sündinud alaealised lapsed tuleb jätta S B kasvatada ja üleval pidada ning I B tuleb välja mõista alaealiste laste ülalpidamiseks elatis. 6 Kohus luges tõendatuks, et kostja, I B, lapsevanemana ei täida piisavas ulatuses ja piisava regulaarsusega alaealiste laste: A B (isikukood: xxx ) ja K B (isikukood: xxx ), ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, S B, nõudel I B välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lastele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Kuna I B ei täida piisavas ulatuses ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates S B poolt elatusraha nõude esitamisest. S B poolt koos abielulahutusega lahendamiseks esitatud abikaasade ühisvara jagamise nõude kohus rahuldas. I B ja S B poolt kohtuistungil esitatud kirjalike avaldustega luges kohus tõendatuks, et abikaasade ühisvara, mis koosneb korteriomandist, asukohaga: xxx , Viru Maakohtu kinnistusosakonnas, Kohtla – Järve jaoskonnas, registriosa nr. xxx , tuleb jagada I B ja S B kaasomandusse selliselt, et I B omandusse jääb 40% mõttelist osa korteriomandist ja S B omandusse jääb 60% mõttelist osa korteriomandist. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista I B riigituludesse 3 000.krooni täiendavat riigilõivu. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik