← Eesti

2-07-17664/14

Obsah (5)§ 151§ 113§ 116§ 160§ 146

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-17664 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 1

§ 151

lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega algab aegumine hetkest, kui hageja sai teada, et tal on alusetust rikastumisest või õiguse rikkumise tulenev nõue kostjate vastu. 9. A.K ja LL.K sõlmisid 01.09.1998 notariaalse kinkelepingu, millega A.K kinkis L. K X külas asuvad hooned. Tulenevalt kinkelepingu ajal kehtinud AÕSRS §-st 13 loeti ehitis kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse vallasasjaks ning seda võõrandati nagu vallasasja, arvestades rakendusseaduse § 13 lg 6 toodud täiendust, et ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 92 lg 1 (10.07.1998-23.03.1999 kehtinud redaktsioon) tekkis vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuna hageja õigusi rikuti ehitise omandiõiguse üleminekuga L.K, tekkis tal nõue hetkest, kui kostjad sõlmisid kinkelepingu, millega ehitise omandiõigus üle läks. 2

(5)
  1. Hagi aegumist ei saa lugema hakata majavalduse kinnisasja oluliseks osaks saamisest, st maatüki kinnistusse kandmisest või ajast, mil hageja sai nimetatud asjaolust teada. Omandõigus ehitisele läks L.K üle juba 01.09.1998 kinkelepingu sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmisega kaotas hageja võimaluse nõuda omandiõiguse tunnustamist, kuid see ei tekitanud hagejale uut nõuet. Õigus nõuda alusetu rikastumise sätete alusel kostjatelt rahasumma tasumist oli hagejal juba alates kinkelepingu sõlmimisest.
  2. Kohtule esitatud Viru Ringkonnakohtu 04.05.2002 otsuses toodud asjaoludest nähtub, et hageja teadis kinkelepingu sõlmimisest 12.02.2002 hagi esitamise ajal. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele.

§ 113

lg 1 kohaselt (10.07.1998-01.01.2000 redaktsioon) oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat.

§ 116

järgi algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Kuna hageja nõue hakkas aeguma hiljemalt 12.02.2002 ning selle aegumistähtaeg oli 10 aastat, tuleb VÕSRS § 9 lg 1 ning 2 kohaselt arvestada hagi aegumistähtaega 3 aastat

-s sätestatud alustel alates 01.07.

  1. Hagi aegumistähtajaks oli 01.07.2005, hagi on esitatud 04.05.
  2. Seega on hagi aegunud. 12.

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. L.K esitas 12.02.2002 A. K ja L. K vastu omandiõiguse tunnustamise hagi. Kuna hageja ei ole varasemas menetluses esitanud hagi alusetu rikastuse sätete alusel, ei saa hagi aegumise peatumist kohaldada. Hagejal oli võimalik koheselt pärast kinkelepingu sõlmimisest teada saamist pöörduda kohtu poole mitme alternatiivse nõudega. Hageja valik oli omandiõiguse tunnustamise nõue. Aegumise institutsiooni mõte on õigussuhte osalistele teatud aja möödumisel õiguskindluse tagamine. Aegumise institutsiooni eesmärk ei ole saavutatud, kui hageja võib kohtusse pöörduda kostja vastu erinevate nõuetega, kui selgub, et tema ühte nõuet ei rahuldatud. 13. Hagejal oleks lisaks alusetu rikastumise alusel esitatud nõudele õigus esitada kostjate vastu ka kahju hüvitamise hagi. Kuna kehtiva

§ 146

ja kinkelepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduste regulatsioon on kahju hüvitamise ning alusetu rikastumise nõuete puhul analoogne, kohaldub kõik eeltoodu ka võimalikule kahju hüvitamise nõudele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

  1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ning menetlusõiguse normi.
  2. Kuivõrd hageja sai alusetust rikastumisest tulenevast nõudest teada 13.10.2004, so Riigikohtu määruse kuupäevast kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise kohta, esitas ta hagi 2 550 000 krooni nõudes alusetu rikastumise sätete alusel, seaduses sätestatud aegumistähtaegasid arvestades, 04.05.2007 ning sellest johtuvalt on aegumise tõttu hagi rahuldamata jätmine alusetu ning kohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 151lg 1.

16. Kuni 01.01.2000 kehtinud

§ 113

lg 1 redaktsiooni kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat.

§ 116

järgi algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Kohus kohaldas vääralt VÕSRS § 9 lõikeid 1ja 2. Hageja asus tema õiguste rikkumisest teada saades aktiivselt teostama oma õiguste kaitset, taotledes esmalt kostjate poolt õiguste rikkumisele eelnenud olukorra ennistamist. 3

(5)Alates ajast, mil selgus, et õiguste taastamine ei ole võimalik tekkis hagejale kahju ning ühtlasi oli võimalik kindlaks teha tekkinud kahju suurus Sellest johtuvalt algas hageja jaoks kahjunõude esitamise aegumise kulgemise tähtaeg alates 13.10.2004, so päevast, mil Riigikohus tegi määruse, millega hageja kassatsioonkaebus ei saanud menetlusluba.
  1. Riigikohus on lahendites 3-2-1-55-07 ja 3-2-1-33-07 selgitanud, et tehingu puhul, mille tühisusest pidi isik teadlik olema, algab aegumise tähtaeg tühise tehingu täitmise hetkest. Käesoleval juhul ei olnud hageja tehingu pooleks, samuti ei ole kohtud tuvastatud tehingu tühisust, mistõttu ei ole nimetatud lahendites aegumise kohta toodu kohaldatav. Vastustaja seisukoht
  2. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  3. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
  4. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Kohus on eelmenetluse läbi viinud puudulikult ja ei ole välja selgitanud, milliseid nõuded on hagejal kostjate vastu.
  5. Ringkonnakohus nõustub kohtu seisukohaga selles, et hagi aegumise tähtaega ei saa arvestada ringkonnakohtu otsusest ega Riigikohtu määrusest kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise kohta. Hageja õigusi rikkuvad asjaolud (ehitise kinkimine L. K ja viimase poolt ehitisealuse maa erastamine) olid hagejale teada juba varem ja hagemisõiguse tekkimiseks ei vajanud need kohtupoolset tuvastamist.
  6. Aegumise kohaldamiseks pidanuks kohus aga välja selgitama, millised õiguslikult põhjendatud nõuded on hagejal kummagi kostja vastu ja alles seejärel saab otsustada nõuete aegumise üle.
  7. Kohus leidis, et hageja esitas mõlema kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude VÕS §-de 1037 ja 1039 alusel ja arvestas selle nõude aegumist ajast, mil hageja sai teada kostjate vahel sõlmitud kinkelepingust, millega ka ehitise omandiõigus läks Leili Kütile üle. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimetatud sätete alusel nõude olemasoluks kostjate vastu pidanuks hageja tunnistama käsutuse kehtivust, see tähendab tunnistama, et LL.K on saanud vaidlusaluse ehitise omanikuks ja seeläbi alusetult rikastunud. VÕS § 1037 lg 2 kohaselt kui õigustatud isiku omandi või muu õiguse rikkumine seisneb selle käsutamises rikkuja poolt, võib õigustatud isik käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist juhul, kui ta kiidab käsutustehingu vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 114 lõikes 2 sätestatule heaks. Hageja vaidlustas aga nii ehitise omandi üleandmise Leili Kütile kinkelepingu alusel kui ka Leili Küti poolt maa erastamise riigilt, millega ehitis muutus kinnisasja oluliseks osaks. Hageja on taotlenud ka käesolevas asjas menetluse peatamist kuni maa erastamise tehingute tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõudes tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Seega ei tunnista hageja kuni käesoleva ajani Leili Küti omandit vaidlusalusele ehitisele ka mitte kinnisasja olulise osana. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kinkeleping kostjate vahel, millest alates kohus luges mõlemad kostjad rikastunuks, sõlmiti enne võlaõigusseaduse kehtima hakkamist. Seega ei saa kinkelepingu sõlmimise tõttu hagejal tekkinud nõudele kohaldada võlaõigusseaduse sätteid.
  8. Kohus märgib otsuses, et hagejal oleks lisaks alusetu rikastumise alusel esitatud nõudele õigus esitada kostjate vastu ka kahju hüvitamise hagi, mis oleks aga samuti aegunud. 4
(5)Kohus ei ole aga analüüsinud, millisel õiguslikul alusel oleks hagejal kummagi kostja vastu kahju hüvitamise nõue.
  1. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli vaidlusaluse ehtise näol tegemist kolhoosipere varaga, mis oli registreeritud A.K nimele. Hageja ja A.K olid abielus. Hageja poolt viidatud AÕSRakS § 16 lg 1 kohaselt kuulub alates
  2. aasta
  3. detsembrist kolhoosi- ja talupere vara pere peale ja tema abikaasale ühiselt. Õigusliku hinnangu andmisel A. K vastu esitatud nõudele pidi kohus välja selgitama, kas seda saab käsitleda ühisvara jagamisest tuleneva nõudena.
  4. Asjaolude väljaselgitamine ja selle alusel tuvastamine, milliste nõuetega on tegemist, on eelmenetluse ülesanne. Nõuet tuvastamata ei ole võimalik otsustada aegumise üle. Seetõttu ei saa ringkonnakohus ise uut otsust teha, vaid asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Tiit Kollom 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.