← Eesti

3-07-24/15

3-07-24 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-24 Haldu

) § 84 ei anna maksuhaldurile õigust ümber hinnata omavahel mitteseotud isikute vahelise tehingu väärtust. Vastavalt tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 06.09.2005 seletuskirja §-le 14 lg 7 on kehtiva seaduse kohaselt maksuhalduril õigus ümber hinnata tehinguid, mida residendist äriühing on teinud seotud 3 mitteresidendi või residendist füüsilise isikuga, ning tehinguid, mida füüsilisest isikust ettevõtja on teinud seotud mitteresidendi või residendist füüsilise isikuga. Seotud residendist äriühingute vahelisi tehinguid maksuhaldur § 50 lg 4 alusel ümber hinnata ei saa. Seega tuleneb nii seletuskirjast kui ka 31.05.2006 vastuvõetud tulumaksuseaduse muudatustest, et maksuhalduril on õigus ümber hinnata ainult seotud isikute vahelisi tehinguid. Mitteseotud isikute vahelisi tehinguid ei ole maksuhalduril õigus ümber hinnata ei siirdehindade ega ka kingituse maksustamise reegli alusel. TuMS § 8 kohaselt ei ole G. Hellers ja AS EGeen seotud isikud. Seega ei saa antud juhul rakendada TuMS § 49 lg 1 isegi juhul, kui AS EGeen ja G. Hellersi vahelise aktsiate müügitehingu puhul oleks olnud tegemist müügiga alla turuhinna. Antud juhul ei ole tegemist AS EGeen poolt tehtud kingitusega TuMS § 49 mõttes, kuna tehingu teisel poolel olid 1890 AS TBP aktsia omandamisel selged korrespondeeruvad rahalised kohustused. Maksukeskuse seisukoht vaidlusaluse aktsiate müügilepingu käsitlemisel osaliselt kinkelepinguna on vastuolus TuMS normide ja legaliteedi põhimõttega. Maksukeskuse poolt

§ 84

kohaldamine ja AS-le EGeen täiendava maksusumma määramine ei ole seaduslik ega põhjendatud. AS EGeen ei sõlminud G. Hellersiga müügilepingut maksudest kõrvalehiilimise eesmärgil. Aktsiate müügileping vastas sisult oma vormile. Maksukeskusel puudub õiguslik ja majanduslik põhjendus AS TBP aktsiate müügitehingu ümberkvalifitseerimiseks kinketehinguks ning AS-le EGeen täiendava tulumaksu määramiseks

§ 84ja Tu

MS § 49 alusel. AS TBP aktsiate müük ja aktsiate hind olid majanduslikult põhjendatud ja vajalikud AS-i EGeen ettevõtluse jätkumiseks. Maksu- ja Tolliamet ning Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidlesid kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt soetas AS EGeen 30 TBP aktsiat 18.12.2001 nimiväärtusega 1000 krooni, kokku summas 30 000 krooni. 26.05.2003 soetas AS EGeen 07.04.2003 nõukogu otsuse alusel 1860 TBP aktsiat nimiväärtusega 1000 krooni, kokku summas 1 860 000 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt omandas G. Hellers

  1. aasta mais TBP aktsiaid AS-ga EGeen samadel tingimustel, s.o soetusmaksumusega 1000 krooni aktsia kohta. Lähtuvalt asjaolust, et AS EGeen ega G. Hellers ei ole esitanud maksuhaldurile tõendeid TBP aktsia väärtuse vähenemist tingivate asjaolude kohta, on poolte õigused ja kohustused lepingus mittevastavad. TBP aktsiate G. Hellersile soodustatud tingimustel võõrandamise tahtele viitab ka asjaolu, et AS EGeen ei teinud TBP aktsiate müügipakkumist teistele aktsionäridele ega sõltumatutele kolmandatele isikutele. AS EGeen pangaväljavõttest ei nähtu, et kuni 15.12.2003 oleks AS EGeen poolt tehtud vältimatuid makseid 1 miljoni krooni ulatuses, sealhulgas EGV-le. Nimetatust tulenevalt ei ole usutav AS EGeen väide aktsiate AS EGeen huvides toimunud kiirmüügist. AS-l EGeen oli 26.09.2003 tasumata võlg EGV ees summas 65 095.05 krooni. Sellele lisandusid 12.12.2003 tasumata arved kokku summas 5 661 235.95 krooni. TBP aktsiatest saadud rahasumma Hansa intressifondi paigutamine viitab asjaolule, et AS EGeen ei kavatsenudki EGV ees oma võlga likvideerida. Seega ei olnud AS-l EGeen ka väidetavast pankrotiohust tulenevalt TBP aktsiate kiirmüügi vajadust. AS EGeen tahe lepingu sõlmimisel oli soodustust hõlmavas osas suunatud G. Hellersile kingituse tegemisele. Seega tuleb lepingut G. Hellersit soodustavas osas käsitleda aktsiate kinkelepinguna. TuMS § 49 lg 1 kohaselt maksab residendist juriidiline isik tulumaksu kõigilt tehtud kingitustelt. Kuna AS EGeen on vormistanud kinkelepingu tunnustele vastava tehingu müügilepinguna ning jätnud mitteresidendist füüsilisele isikule tehtud kingituse deklareerimata ja sellelt tulumaksu tasumata, siis ei ole AS EGeen võõrandamistehingut müügilepinguna vormistades toiminud heas usus. Kuivõrd G. Hellers soetas
  2. aasta maikuus TBP aktsiaid AS-ga EGeen samadel tingimustel, s.o müügihinnaga 1000 krooni aktsia kohta, siis on aktsiate allahindluse põhjuseid välja toomata põhjendamatu väita, et
  3. aasta detsembrikuus oli TBP aktsia 4 väärtus vähenenud 529 kroonini aktsia kohta. Seda eelkõige arvestades asjaoluga, et AS EGeen omas enamusosalust TBP aktsiakapitalis ning TBP-le kuulus äsja renoveeritud maja Tartu kesklinnas. Seega ei võõrandanud AS EGeen TBP aktsiaid parimatel tingimustel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TBP aktsia müügihind enne lepingu sõlmimist
  4. aastal oli 1000 krooni aktsia kohta. Nimetatud asjaolust olid teadlikud nii AS EGeen kui G. Hellers. Vaatamata eeltoodule on AS EGeen ja G. Hellers leppinud TBP aktsia hinnaks kokku 529 krooni aktsia kohta. Samas ei ole AS EGeen ega G. Hellers maksuhaldurile TBP aktsia väärtuse langust selgitanud. Rimess MRI OÜ 16.05.2006 TBP aktsia õiglasele väärtusele antud hinnangus TBP aktsia väärtust vähendavaid asjaolusid ei tuvastanud. AS Tõnisson Kinnisvarakonsultant 04.07.2003 annotatsioon-kordushinnangud on antud litsenseeritud kinnisvarahindaja poolt ja hinnangu õigsust on tunnustanud AS Eesti Ühispank laenu andes. Aktsiate õiglase väärtuse leidmisel aluseks võetud OÜ Rimess MRI Raport põhineb asjatundjate konservatiivsel ja õiglasel hinnangul ega erine oluliselt TBP aktsiate algsest soetamismaksumusest. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et

§ 84

ei võimalda hinnata ümber omavahel mitteseotud isikute vahelisi tehinguid, sealhulgas tehingute väärtust.

§ 84

kohaselt kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Maksuhalduril on tekkinud TBP aktsiate soetamismaksumust, samuti aktsiate väärtust, vähendavate asjaolude puudumise tõttu põhjendatud kahtlus, et AS EGeen poolt kirjeldatud võõrandamistehingu näol ei ole tegemist tavapärase müügitehinguga. Maksuhalduri poolt kogutud tõendite põhjal leidis tuvastamist, et G. Hellers on omandanud TBP aktsiad tehingu järgselt, millel on müügi- ja kinkelepingule omased tunnused. Mitteresidendist füüsilisele isikule tehtud kingitus on TuMS § 49 kohaselt maksustatav tulu, mille tasumise kohustus on residendist juriidilisel isikul. Nimetatud asjaolu pidid TBP aktsiate võõrandamist otsustanud AS EGeen juhtorgani liikmed teadma. Samuti olid nii AS EGeen nõukogu liikmed kui juhatuse liige ning G. Hellers teadlikud TBP aktsiate tegelikust soetamismaksumusest

  1. aastal, samuti TBP aktsiate väärtuse vähenemist tingivate asjaolude puudumisest. Kuivõrd AS EGeen poolt esitatud vastuolulised väited TBP aktsiate sund- või kiirmüügi vajadusest, samuti aktsiate parimatel võimalikel tingimuste võõrandamisest ei leidnud tõendamist, siis on AS EGeen, vormistades TBP aktsiate müügi- ja kinkelepingu müügilepinguna ning jättes kingituselt tulumaksu tasumata, tegutsenud teadlikult ja lootuses, et maksuhaldur aktsiate kinketehingust teada ei saa. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas
  2. juuni 2007 otsusega kaebuse ning tühistas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.09.2006 maksuotsuse nr 12-5/530 ja Maksu- ja Tolliameti 05.12.2006 vaideotsuse nr 6-1/218-
  3. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab TuMS § 49 lg 1, et residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja kantud isik ja § 11 lg-s 10 nimetatud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lg-tes 2 ja 4 toodud erisusi. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni. TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lg-s 10 nimetatud isiku tehtud kingitused ja annetused maksustatakse lg-s 6 sätestatud korras. 5

§ 84

sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Antud asjas tuvastatud faktilised asjaolud ei anna alust

§ 84kohaldamiseks, mille tõttu on vaidlusalused haldusaktid õigusvastased ja vastuolus Tu

MS §-ga 49 lg 1 ja

§-ga

  1. Tunnistaja G. Hellersi ütlustega on tõendatud, et AS EGeen soovis müüa oma aktsiad, kuna neil oli probleem maksujõulisusega ja tegevuse jätkamiseks oli vaja sularaha. Kui aktsiate eest makstav hind oleks olnud väiksem, nt 500 000, siis ei oleks AS EGeen tegevust jätkanud. Majanduslikult aktsiate väärtust vaadates ja lähtudes kasumiaruandest, oleks aktsia hind oluliselt väiksem kui 500 000 krooni. Aktsiate kinkimisest juttu ei olnud. Samuti ei räägitud maksuküsimustest. Rootsis on kingid maksuvabad, seega oleks tunnistajale olnud kasulikum aktsiad omandada kinkena. Kui aga toimub aktsiate ostmine ja müük ning tekib kasum, siis tuleb tunnistajal Rootsis maksta makse. Tunnistaja on Skandinavian Gare Holding AB kõige suurem omanik. TBP aktsiate eest maksis tunnistaja algse hinna. TBP aktsiate allahindluse tingisid AS EGeeni probleemid. Tunnistaja Koit Kikase ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik olukord
  2. a lõpus oli kehv ja ei jätkunud raha ka enam arvete maksmiseks. Aktsiate müümise eesmärgiks oli katta oma tegevuse kulusid. Mujalt kui aktsiate müügist AS-l EGeen raha võtta ei olnud. Kordagi ei arutatud aktsiate kinkimist. Ostja oli usaldusväärne ja miljon oli piisavalt suur raha AS EGeen jaoks. Tunnistaja Kalev Kase ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik seis oli
  3. a lõpus väga raske. Firmal ei olnud raha ja uute investeeringutega oli halvasti. Firmal ei olnud midagi likviidset, et katta oma tegevuse kulusid. Firmale oli hädavajalik osta aega investeeringuteks ja aktsiad oli ainus, mida sai rahaks teha. Tunnistaja oli ise Ameerikas ja andis korralduse, et müüa aktsiad maha ükskõik kellele ükskõik, mis hinnaga. Firmal ei olnud vajadust aktsiaid kinkida. Aktsiate müük oli vajalik käibevahendite saamiseks. Olukord oli raske, osad emaettevõtte töötajad olid poolel palgal kuus kuud. Laenu võtmist ei saanud kaaluda, kuna ettevõte oli pankroti äärel. Tunnistaja Margus Kõrgesaare ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik seis oli väga kehv. Majandusliku seisu parandamiseks otsustati võõrandada aktsiaid, et tekitada käibekapitali ettevõtte tegutsemise jätkamiseks. Tegemist oli kiireloomulise asjaga. Kordagi ei arutatud AS EGeeni juhtorganites aktsiate kinkimist. Aktsiate müügil olid erinevad elementide koosmõjud, mis tingisid ka aktsiate hinna alandamise. Kriitilistes tingimustes hind muutub. Tunnistaja nõusolek aktsiate müümiseks rajanes käibekapitali vajadusel. Ettevõtte jaoks oli aktsiate alla oma hinna võõrandamine hädavajalik. Tunnistaja Piret Roosi ütlustega on tõendatud, et AS EGeen majanduslik seis oli
  4. a lõpus väga raske. Ostjaid aktsiatele otsisid nõukogu liikmed ja ka tunnistaja ise. Aktsiate müügihind kujunes läbirääkimiste tulemusena. Läbirääkimisi pidas Jaanus Pikani. Leping sõlmiti G. Hellersi ja AS EGeeni vahel. Nõukogus ei arutatud aktsiate kinkimist. Aktsiate hinnale eksperthinnangu võtmiseks ei olnud aega ega raha. Ettevõte olukord oli kriitiline ja pankroti äärel. Eeltoodust tulenevalt on 04.12.2003 aktsiate ostu-müügilepinguga tõendatud aktsiate müümine ja ostmine, mitte kinkimine. Samuti ei lükka ükski vastustaja poolt kogutud tõend ümber tunnistajate ütlusi. Seega puudub õiguslik alus TuMS § 1 lg 3 kohaldamiseks kaebuse esitaja suhtes. Vastustaja on alusetult omistanud kaebuse esitajale tahtluse tulumaksust kõrvale hoidumiseks. Selletõttu kuulub kaebus rahuldamisele ja vaidlustatud otsused tuleb tühistada. 6 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Maksu- ja Tolliamet ning Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Halduskohtu
  5. juuni 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta AS EGeen kaebus täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei oma antud asjas tähtsust tunnistajate ütlused selle kohta, et EGeen soovis müüa oma aktsiad, kuna neil oli probleem maksejõulisusega ja tegevuse jätkamiseks oli vaja sularaha. AS EGeen makseraskusega seotud asjaolude tuvastamine olnuks võimalik EGeen majandusaasta aruande, pangakonto väljavõtte, kulude kokkuhoiumeetmete rakendamist käsitlevate dokumentide ja e-kirjade põhjal. Samuti ei oma tähtsust tunnistaja K. Kase paljasõnalised väited selle kohta, et osad emaettevõtte töötajad olid poolel palgal kuus kuud, et raskest ajast üle saada ning M. Kõrgesaare oletuslikud väited, et hinnad kujunevad tavaliselt ostja-müüja vahelistes läbirääkimistes ning kriitilistes tingimustes hind muutub. M. Kõrgesaare väitel ta aktsiate hinna kujunemise juures ei viibinud ning aktsia tegeliku väärtuse leidmise vastu huvi ei tundnud; 2) on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega G. Hellersi väide, et TBP aktsiate hind oli majanduslikult ja lähtuvalt kasumiaruandest oluliselt väiksem kui 500 000 krooni. Võttes arvesse asjaolu, et AS EGeen omas
  6. aasta detsembrikuus 1890 TBP aktsiat, siis olnuks G. Hellersi hinnangul ühe TBP aktsia väärtuseks vähem kui 265 krooni. Vaatamata eeltoodule pidasid nii G. Hellers kui AS EGeen
  7. aasta maikuus mõistlikuks omandada TBP aktsiaid soetusmaksumusega 1000 krooni aktsia kohta. Samuti pidas G. Hellers
  8. aasta juulikuus mõistlikuks omandada TBP aktsiaid soetusmaksumusega 1000 krooni aktsia kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on Rimess MRI OÜ 16.05.2006 TBP aktsia õiglasele väärtusele antud hinnangus (edaspidi Raport) TBP bilansile seisuga 30.11.2003, AS Tõnisson Kinnisvarakonsultant 04.07.2003 Tartus aadressil Tiigi 61B asuva kinnistu turuväärtusele antud annotatsioon-kordushinnangule ja TBP auditeeritud
  9. majandusaasta aruandele tuginedes leidnud, et TBP aktsiakapitali õiglane väärtus pärast tulumaksukorrektiivi on 2 707 269 krooni. Seega 1167 krooni aktsia kohta. Eeltoodud asjaolud ei kinnita G. Hellersi väidet selle kohta, et TBP aktsiate hind oli majanduslikult ja lähtuvalt kasumiaruandest oluliselt väiksem kui 500 000 krooni. Vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega on ka G. Hellersi väide, et tema otsustas, kui palju ta oli nõus aktsiate eest maksma ja see oli tema lõplik pakkumine. G. Hellersi 09.03.2006 vastustest nähtuvalt ei otsustanud aktsiate hinda mitte G. Hellers, vaid TBP tegevdirektor A. Tasa ning EG ja TBP nõukogu liige J. Pikani. Samuti finantseerisid A. Tasa ja J. Pikani oma äriühingute kaudu TBP aktsiate omandamist. Asja materjalidest nähtuvalt omandas G. Hellers
  10. aasta juulikuus Scandinavian Care Holding AB-lt TBP aktsiad soetusmaksumusega 1000 krooni aktsia kohta samuti põhjusel, et Scandinavian Care Holding AB-lt vajas raha. Kuivõrd G. Hellers on pidanud mõistlikuks tasuda TBP vähemusosaluse omandamiseks 1000 krooni aktsia kohta, siis olnuks TBP aktsiate enamusosaluse võõrandamisel piisavalt läbirääkimiste ruumi. Asja materjalidest nähtuvalt ei astunud AS EGeen juhtorganid vajalikke samme selleks, et võõrandada äriühingu vara majanduslikult raskes olukorras parimatel tingimustel, jättes arvestamata ühtlasi võlausaldajate huvid. Sõltumatu kolmas isik (nt pankrotihaldur) heauskse ja mõistliku isikuna poleks AS EGeen poolt valitud viisil ja tingimustel TBP aktsiaid võõrandanud. Asja materjalidest ei nähtu, et AS EGeen oleks tasunud TBP aktsiate müügist laekunud raha arvel SA Eesti Geenivaramu (edaspidi EGV) poolt esitatud arveid. AS-l EGeen oli 7 26.09.2003 tasumata võlg EGV ees summas 65 095.05 krooni. Sellele lisandusid 12.12.
  11. tasumata arved kokku summas 5 661 235.95 krooni. Ajalehe Postimees 17.02.2004 artiklist nähtuvalt saatis EGV AS-le EGeen
  12. aasta alguses lepingu lõpetamise teate. Lepingu lõpetamise vajaduse tingis artikli kohaselt asjaolu, et AS EGeen ei tasunud arveid õigeaegselt. Nimetatud artiklist nähtuvalt oli AS EGeen EGV-le 17.02.2004 seisuga võlgu 10,6 miljonit krooni, samuti oli moodustamata lepingust tulenev 6 miljoni kroonine reserv; 3) vastuolus asjas kogutud tõenditega on P. Roosi väited selles, et ostjaid aktsiatele otsisid nõukogu liikmed ja aktsiate müügihind kujunes läbirääkimiste tulemusena; 4) on asjassepuutumatud G. Hellersi maksuküsimusi käsitlevad väited. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et G. Hellers oleks tasunud TBP aktsiate võõrandamisel Rootsis tulumaksu; 5) on ebaveenev K. Kikase väide, et mujalt kui aktsiate müügist AS-l EGeen raha võtta ei olnud ning, et laenu võtmist ei saanud kaaluda, kuna ettevõte oli pankroti äärel. Asja materjalidest ei nähtu, et AS EGeen oleks üritanud leida muid lahendusi kui TBP aktsiate alla omahinna müük. 04.12.2003 aktsiate ostu-müügitehingul on kinke iseloom, kuna õigused ja kohustused lepingus on mittevastavad. AS EGeen pole vaatamata asjaolule, et ta oli majanduslikult raskes olukorras, võõrandanud oma ainsat vara (1890 TBP aktsiat) ettevõtte ja võlausaldajate suhtes kasulikul viisil. Äriühingu majanduslikult raske olukord ei õigusta äriühingu vara mistahes isikule ja mistahes hinnaga võõrandamist. Nii pankrotieelses kui pankrotiolukorras tuleb vara võõrandamisel lähtuda eelkõige äriühingu ja võlausaldajate huvidest ning võõrandada vara võimalikult kasulikul viisil. Maksumenetluses leidis tuvastamist, et AS EGeen on võõrandanud oma ainsa vara (TBP aktsiad) majanduslikult raskes olukorras poole hinnaga subjektiivsetel kaalutlustel G. Hellersile, kellel oli aktsiate müügitegevusega seotud isikute A. Tasa ja J. Pikaniga eelnevad kokkulepped omandatavate aktsiate edasise võõrandamise kohta. Sellekohased soodusmüügid on võlausaldajate kaitse seisukohalt lubamatud ning tunnistatakse pankrotimenetluses kehtetuks. AS EGeen ei pidanud vajalikuks selgitada välja TBP aktsiate võõrandamise äriühingu ja võlausaldajate huvidest lähtuvat võimalikku parimat viisi. Eeltoodud asjaolud kinnitavad selgelt AS-i EGeen kinketahet; 6) Maksu- ja Tolliamet ei muutnud ega pannud kaebuse esitajale täiendava maksusumma tasumise kohustust AS EGeen 11.10.2006 vaide rahuldamata jätmisega. Asjaolu, et vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata, ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Lähtuvalt eeltoodust vaideotsus kaebuse esitaja õigusi ei riku ning tühistamiskaebuse esitamiseks selles osas puudus alus; 7) on maksuhaldurilt alusetult mõistetud kohtukuludena välja 45 000 krooni. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 95 lg 5 kohaselt mõistab kohus kohtumenetluse poolele, kelle kasuks otsus on tehtud, välja tema poolt kantud põhjendatud ja vajalikud kohtukulud. Kuna antud juhul oli halduskohtul võimalik koostada kohtuotsus üksnes kuue tõendi, sealhulgas kahe maksu- ja vaidemenetluses uurimata tõendi alusel, siis ei saa sellekohast kohtuasja käsitleda tavapärasest keerukama kohtuasjana. EGeen vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuses on analüüsitud maksuotsuse aluseks olevate TuMS § 49 lg 1 ja

§ 84sisu ja eesmärki.

Tuginedes tõenditele, muuhulgas ka tunnistajate ütlustele, on õige järeldus, et asjas tuvastatud faktilised asjaolud ei anna alust

§ 84kohaldamiseks.

Õige on seisukoht, et ükski Maksukeskuse poolt kogutud tõend ei tõenda AS EGeen tahtlust AS TBP aktsiate kinkimiseks. Samuti on õige, et puuduvad faktilised asjaolud, mis võimaldaksid AS-ile EGeen omistada tahtlust tulumaksust 8 kõrvale hoidumiseks. AS EGeen aktsiate müügi eesmärgiks oli likvideerida AS EGeen likviidsuskriis ja tagada tema tegevuse jätkusuutlikus kuni hetkeni, mil AS EGeen emaühing on valmis jätkama tema tegevuse finantseerimist. Seega omab AS EGeen raske majanduslik seisukord antud vaidluses olulist tähendust; 2) on õige M. Kõrgesaare poolt antud tunnistus, et hinnad kujunevad tavaliselt ostja-müüja vahelistes läbirääkimistes ja kriitilistes tingimustes hind muutub. Turumajanduse põhialuseks on hindade kujunemine tulenevalt nõudluse-pakkumise vahekorrast ning kriitilistes olukordades hinnad muutuvad. Asjaolu, et M. Kõrgessaar ei tundnud aktsiate tegeliku väärtuse leidmise vastu huvi ei oma antud vaidluses tähendust. See ei tähenda, et nõukogu liikmetel oleks olnud tahe aktsiaid kinkida või maksude tasumisest kõrvale hoiduda; 3) ei oma tähtsust G. Hellersi väide, et AS TBP aktsiate hind oli väiksem kui 500 000 krooni. Halduskohus ei tuvastanud aktsiate hinda ja see ei ole antud asjas vaidlusalune küsimus; 4) on ebaõige apellandi väide, et G. Hellersi hinnang aktsiate väärtusele on vastuolus Rimess MRI OÜ poolt antud hinnanguga aktsiate väärtusele. Erinevate algandmete korral, kasutades Rimess MRI OÜ arvamuses toodud metoodikat, on võimalik saada erinev AS TBP aktsiate õiglane hind. Rimess MRI OÜ ei ole iseseisvalt kontrollinud hinnangu aluseks olevaid algandmeid. Samuti on Maksukeskuse poolt maksuasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et AS TBP aktsiatega ei ole tehtud ühtegi tehingut Rimess MRI OÜ poolt antud nn õiglase väärtusega; 5) ei oma AS EGeen tahtluse aspektist vaadatuna tähendust, milliseid arveid AS EGeen AS TBP aktsiate müügist saadud raha eest maksis. AS EGeen ei tasunud SA Eesti Geenivaramu arveid; 6) on selgusetud apellatsioonkaebuses toodud väited seoses G. Hellersi poolt tulumaksu tasumisega Rootsis. G. Hellers on selgitanud, et kui tegemist oleks olnud kinketehinguga, siis oleks ta soovinud seda selliselt ka vormistada, kuna see oleks talle olnud maksutehniliselt kasulikum. Kõik tunnistajad kinnitasid, et kordagi ei olnud jutuks aktsiate kinkimine G. Hellersile või ükskõik millisele kolmandale isikule; 7) oli vaideotsuse tühistamine õiguspärane.

§ 151

ei anna lõplikku loetelu, millisel juhul võib kaebuse esitada.

§ 151

lg 1 p 3 kohaselt võib kaebuse muuhulgas esitada vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaideotsuses on toodud seisukohti ja väiteid, mis ei kajastu maksuotsuses. Seadusandja mõte ei ole välistada maksumaksja õigust vaidlustada koos maksuotsusega ka vaideotsuses toodud väited.

§-st 151 lg 1 p 3 tuleneb, et juhul, kui vaideotsus ei riku vaidemenetluse esemest sõltumata maksumaksja õigusi, siis peab maksumaksja esitama igal juhul kaebuse maksuotsuse vastu, kuid see ei välista maksumaksja õigust nõuda koos maksuotsusega ka vaideotsuse tühistamist. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus kohus tühistab maksuotsuse, kuid samaaegselt jääb jõusse vaideotsus, mis jätab maksuotsuse jõusse; 8) on maksuhaldur alusetult omistanud AS-le EGeen tahtluse tulumaksust kõrvale hoidumiseks. 04.12.2003 aktsiate ostu-müügilepingud tõendavad aktsiate müümist ja ostmist, mitte kinkimist. AS TBP aktsiate müük oli AS-i EGeen tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks oluline ning AS TBP aktsiate müügiga suudeti vältida AS EGeen pankrotti. AS TBP aktsiate võõrandamine toimus lähtudes eelkõige äriühingu ja tema võlausaldajate huvidest. Ükski tõend ei kinnita, et AS TBP aktsiate müük oleks toimunud subjektiivsetel kaaludustel G. Hellersile. Kuna toimus AS TBP aktsiate müük, suutis AS TBP

  1. a detsembris vältida pankrotti minekut ja on käesoleva hetkeni tegutsev äriühing; 9) on põhjendatud apellandilt kohtukulude väljamõistmine. Maksukeskus alustas AS EGeen revisjoni septembris
  2. a. Sisuliselt kolme aasta jooksul ei ole suutnud maksuhaldur leida ühtegi konkreetset tõendit, mis kinnitaks AS EGeen tahtlust hoiduda kõrvale maksude tasumisest ja tahtlust kinkida osa oma aktsiaid G. Hellersile. Vaatamata sellele on maksuhaldur teinud AS-le EGeen maksuotsuse, mis jäeti vaideotsusega 9 jõusse. Sellises olukorras ei jää maksumaksjal muud üle, kui vaidlustada haldusaktid kohtus. Kogu maksumenetlus ja kohtumenetlus on toonud maksumaksjale kaasa kulusid. Käesolev maksuasi on piisavalt keeruline, kuna vastustaja ei saa esitada vastuväiteid konkreetsetele väidetele, vaid tõendada tuleb asjaolu, mida pole olemas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  3. juuni 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellantide väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja hinnanud ebaõigesti tõendeid, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on olemasolevate tõendite põhjal õigesti ja põhjendatult lahendanud vaidlusaluses otsuses käesoleva vaidluse põhiküsimuse, s. o andnud hinnangu sellele, kas 04.12.2003 aktsiate ostu-müügilepingu puhul oli alust kohaldada TuMS §-e 1 lg 3 ja 49 ning

§ 84või mitte.

Toimiku materjalide alusel ei ole ringkonnakohtul samuti alust asuda seisukohale, et halduskohus oleks vaidlustatava otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme selliselt, et see tõi kaasa sisult ebaõige kohtulahendi tegemise. Asjakohane ei ole apellantide väide, et halduskohus on põhjendamatult analüüsinud vaidlustatud otsuses tunnistajate ütluste alusel küsimust, kas AS EGeen oli

  1. a majanduslikult raskes olukorras või mitte, kuna maksuhaldur ei ole seda asjaolu kunagi vaidlustanud. Asja materjalidest, s. h maksuotsusest, nähtuvalt olid vaidlusalusteks küsimusteks ka küsimused, et miks AS EGeen talle kuuluvad AS TBP aktsiad
  2. a võõrandas, miks võõrandati need just sellise hinnaga ja miks võõrandati need G. Hellersile ning ei oodatud võimalikke soodsamaid hinnapakkumisi. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et olenemata AS EGeen raskest majanduslikust olukorrast, ei olnud aktsiaseltsil siiski vajadust aktsiaid sellise hinnaga (maksuhalduri arvates alla aktsia õiglase hinna) müüa ja seega tuleb 1890-st võõrandatud aktsiast 1034 aktsia võõrandamist lugeda kingituse tegemiseks G. Hellersile ja maksustada 1034 aktsia väärtus tulumaksuga TuMS § 49 lg 1 alusel. Analüüsides vaidlustatud otsuses tunnistajate ütluste alusel küsimust, kas AS EGeen oli
  3. a raskes majanduslikus olukorras või mitte, andis halduskohus ka hinnangu küsimusele, kas AS-l EGeen oli reaalne vajadus aktsiate müümiseks ja, kas sellise hinnaga aktsiate müümisel (1890 aktsiat 1 000 000 krooni eest) võis
  4. a müügitehingu tegelikuks sisuks vähemalt osaliselt olla hoopis aktsiate kinkimine G. Hellersile, mille pealt oleks AS EGeen pidanud maksma tulumaksu. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendamatuks ega ebavajalikuks seda, et halduskohus käsitles oma 15.06.2007 otsuses küsimust AS EGeen majandusliku olukorra kohta
  5. a ja sellega seoses vajadust ja võimalust aktsiate müügiks G. Hellersile lepingus märgitud hinnaga. Õige ei ole apellantide väide, et tunnistajate K. Kase ja M. Kõrgesaare ütlused olid sisult oletuslikud ja ebatäpsed ning nende arvestamine ei olnud põhjendatud. Vaidlustatud kohtuotsusest nähtuvalt on halduskohus tunnistajate, s. h ka K. Kase ja M. Kõrgesaare, ütluste ning olemasoleva kirjaliku materjali põhjal teinud oma järelduse selle kohta, kas
  6. a 10 aktsiate müügitehing oli ikka müügitehing või oli aktsiate võõrandamise otsuse tegemise eesmärgiks aktsiate kinkimine G. Hellersile tulenevalt aktsiate müügihinnast. Ringkonnakohtul puudub põhjendatud alus ja vajadus hinnata tunnistajate ütlusi teisiti, kui on seda teinud halduskohus. Apellantide väited, et AS EGeen emaettevõtte majanduslik seisund
  7. a ei oma mingit seost käesoleva vaidlusküsimusega ja, et tunnistaja M. Kõrgesaare ütlusi tuleb käsitleda oletuslikena, kuna ta ise aktsiate hinna kujundamisega seotud ei olnud ning ei tundnud huvi ka aktsia tegeliku väärtuse väljaselgitamise vastu, ei anna iseenesest alust tunnistajate ütluste ümberhindamiseks ja halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Põhjendatud ei ole apellantide väited selle kohta, et tunnistajana üle kuulatud G. Hellersi ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna on vastuolus muude asjas kogutud materjalidega. Asjaolu, et tunnistaja ajas segamini AS TBP aktsiakapitali suuruse asutamisel ja pärast aktsiakapitali suurendamist ei anna veel alust väita, et tunnistaja ütlused kogumis ei ole usaldusväärsed. Kuna halduskohus ei tuvastanud ja ei pidanudki tuvastama AS TBP aktsia tegelikku hinda, siis ei anna tunnistaja ütlustes alust kahelda ka tunnistaja väide, et AS TBP aktsia hind oleks kasumiaruandest ja majanduslikust seisust lähtuvalt olnud isegi väiksem kui 500 000 krooni. Samuti ei ole alust väitel, et G. Hellersi ütlused halduskohtu istungil olid vastuolus tema enda poolt 09.03.2006 antud kirjalikus vastuses märgituga. Asja materjalidest nähtuvalt on G. Hellers selgitanud nii 09.03.2006 vastuses kui ka halduskohtu istungil, et enne aktsiate müügilepingu sõlmimist läbirääkimisi ei peetud ning G. Hellers tegi ise pakkumise osta aktsiad hinnaga 1 000 000 krooni ja selle hinna üle ei kaubeldud ning kindlat ostusummat ega aktsia hinda A. Tasa talle ei pakkunud. Asjaolu, milliseid arveid ja mis järjekorras AS EGeen AS TBP aktsiate müügist saadud raha eest tasus, ei oma samuti sisulist tähtsust selle küsimuse lahendamisel, kas AS-l EGeen oli tahtlus teha aktsiate müügiga G. Hellersile kingitus. Samuti on AS EGeen asja materjalidest nähtuvalt piisavalt põhjendanud seda, miks ta ei saanud aktsiate müügist saadud rahaga tasuda SA Eesti Geenivaramu arveid. Asjaolu, et tunnistaja G. Hellers on oma ütlustes käsitlenud küsimust, et Rootsi maksuseadusest tulenevalt oleks tal olnud soodsam saada AS TBP aktsiad kingitusena, sest siis ei oleks ta pidanud tasuma tulumaksu ja juhul, kui oleks olnud juttu aktsiate kinkimisest, oleks ta kindlasti soovinud seda ka kinkelepinguna vormistada, ei anna samuti alust kahelda tunnistaja ütluste õiguspärasuses, sest selle selgitusega on tunnistaja samuti viidanud sellele, et
  8. a toimus siiski aktsiate ost-müük ja nii aktsiate müüjal kui ka ostjal puudus igasugune tahtlus aktsiate kinkimiseks. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maksuhaldur on maksumenetluse käigus tuvastanud, et 04.12.2003 aktsiate ostu-müügitehingul on vähemalt osaliselt kinke iseloom, kuna lepingus märgitud õigused ja kohustused on mittevastavad e. ebavõrdsed ja sellega ei ole AS EGeen võõrandanud oma ainsat vara (AS TBP aktsiaid) võlausaldajate suhtes kasulikul viisil. Ringkonnakohus leiab, et 04.12.2003 aktsiate ostu-müügilepingu puhul selle väljaselgitamisel, kas tegemist on maksude kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehinguga (

§ 84

), ei olnud maksuhalduril õiguslikku alust asuda sisuliselt kohaldama kuni 01.01.2004 kehtinud pankrotiseaduse § 44 lg 2 ja kehtiva pankrotiseaduse § 11 lg 3, mis nägi ja näeb pankrotimenetluses tagasivõitmise puhul kohtule ette võimaluse tunnistada kehtetuks ostu-, vahetus- või muu leping, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et lepingul on kas või osaliselt kinke iseloom selleks, et lugeda 04.12.2003 aktsiate ostu-müügitehing eelneva ja TuMS § 49 lg 1 kaudu vähemalt osaliselt kinkelepinguks, millega tehtud väidetavalt kingituselt peaks vastustaja tasuma tulumaksu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ainuüksi see asjaolu, et maksuhalduri arvates on 2003. a G. Hellersile 11 müüdud aktsiate müügihind olnud nende turuväärtusest madalam, ei tähenda seda, et aktsiate ostu-müügilepingu võiks seetõttu kasvõi osaliselt lugeda kinkelepinguks, kuigi sõlmitud ostu-müügilepingu sisust, vormist ja eesmärgist see ei tulene. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja juba esimese astme kohtu menetluses viidanud muuhulgas ka Tulumaksuseaduse kommenteeritud väljaandes (L. Lehis, 2000) lk-l 858 märgitud seisukohale TuMS § 49 suhtes, mille kohaselt: „Kommenteeritavas paragrahvis sätestatud maksuobjekt ei kattu § 50 lõigetes 1 ja 4 sätestatud maksuobjektiga, sest ametlikult väljakuulutatud dividendid ja tehingute turuhinnast erinev väärtus ei ole käsitletavad kingituse või annetusena“. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles osas, et halduskohus on põhjendamatult tühistanud 05.12.2006 vaideotsuse.

§ 151

lg 1 p 3 kohaselt võib kaebuse muuhulgas esitada vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Asja materjalidest nähtuvalt on 05.12.2006 vaideotsuses ära toodud selliseid seisukohti ja väiteid, mis ei kajastu maksuotsuses. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et seadusandja mõte ei ole välistada maksumaksja õigust vaidlustada koos maksuotsusega ka vaideotsuses toodud väited.

§-st 151 lg 1 p 3 tuleneb, et juhul, kui vaideotsus ei riku vaidemenetluse esemest sõltumata maksumaksja õigusi, siis peab maksumaksja esitama igal juhul kaebuse maksuotsuse vastu, kuid see ei välista maksumaksja õigust nõuda koos maksuotsusega ka vaideotsuse tühistamist. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavast osast nähtuvalt on halduskohus oluliselt vähendanud maksuhaldurilt kaebuse esitaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust ja mõistnud kaebaja kasuks nõutud 87 358 kr asemel välja 45 000 kr. Lähtudes käesoleva vaidluse sisust ja raskusastmest nõustub ringkonnakohus sellise esimese astme kohtu poolt märgitud menetluskulude jaotusega ning selle vähendamiseks apellatsioonikohtu poolt ei anna iseenesest alust see, kuidas ja milliste tõendite alusel ning millises mahus on oma otsuse teinud esimese astme kohus. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata ka apellantide taotluse jätta AS EGeen poolt esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulud tervikuna apellantidelt välja mõistmata. Kuna ka muud apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ja väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata. Apellatsioonimenetluses on AS EGeen esitanud taotluse mõista nende kasuks apellatsioonimenetluses kantud kuludena välja õigusabikulud summas 27 187.20 kr, milline summa on AS EGeen poolt õigusabi osutajale ka 19.09.2007 tasutud. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning sellele vastuseks koostatud apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu ning kohtuistungile kulunud aega võrdluses esimese astme kohtumenetluses samasisulisele tegevusele kulunud ajaga ning esimese astme kohtu poolt põhjendatuks peetud menetluskulude summaga, peab ringkonnakohus HKMS § 93 lg 5 kohaseks põhjendatud menetluskulu suuruseks apellatsioonimenetluses 17 000 krooni (koos käibemaksuga), milline summa tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel Maksu- ja Tolliametilt vastustaja kasuks välja mõista. Viivi Tomson Agu Timmi 12 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.