← Eesti

3-07-695/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-695 Haldusasi Angerja-Sillaotsa talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  2. detsembri 2006 käskkirja nr 1-3.2/72 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. oktoobri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Angerja-Sillaotsa talu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. jaanuar 2008 Menetlusosalised Apellant Angerja-Sillaotsa talu, esindaja U.R. Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  5. oktoobri 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  6. Angerja-Sillaotsa talu esitas 25.09.2006 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) erimärgistatud diislikütuse aktsiisi osalise kompenseerimise taotluse nr 32006700047, taotledes toetust 6715,45 liitri kütuse eest. PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirjaga nr 1-3.2/72 määrati talule
  7. a makstud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi osalise hüvitamise toetust osaliselt, 1741 liitri eest. Angerja-Sillaotsa talu esitas PRIA-le vaide. PRIA 06.03.2007 vaideotsusega nr 8-31/7 rahuldati vaie osaliselt ning loeti täiendavalt toetusõiguslikuks eriotstarbelise diislikütuse koguseks 2001,45 liitrit. Vaie jäeti osaliselt rahuldamata, kuna 3000 liitrit eriotstarbelist diislikütust (arve nr 1638) oli ostetud 30.12.
  8. Angerja-Sillaotsa talu palus halduskohtul tunnistada PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkiri nr 1-3.2/72 õigusvastaseks osas, millega jäeti kaebajale
  9. a eest hüvitamata kütuseaktsiis summas 810 krooni, ning teha PRIA peadirektorile ettekirjutus uue seadusliku haldusakti väljaandmiseks, maksmaks kaebajale välja täiendavalt 810 krooni. Kaebuse kohaselt puuduvad põhistused, miks pole arvestatud OÜ Alexela Trade 30.12.2004 arvel nr 1638 märgitut „Kaup kuulub OÜ-le Alexela Trade kuni arve eest täieliku tasumiseni.“ VÕS § 233 lg 1 kohaselt, kui müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega. Kaebaja tasus arve 11.01.2005 ning sai seega eriotstarbelise diislikütuse omanikuks alles 11.01.2005 ja aktsiis kuulub osalisele kompenseerimisele. Kompenseeritav summa moodustab 810 krooni.
  10. PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastavalt põllumajandusministri 08.08.2006 määruse nr 88 Põllumajandustöötajatele
  11. a makstud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi osalise hüvitamise nõuded ja kord § 5 lg 3 esitab PRIA hüvitise taotlejate nimekirja koos taotluses märgitud ostetud eriotstarbelise diislikütuse kogustega Maksu- ja Tolliametile vedelkütuse erimärgistamise seaduse alusel kogutud kütuse müügiaruannete alusel teostatavaks ristkontrolliks eriotstarbelise diislikütuse ostukoguste osas. Lähtudes Maksu- ja Tolliametist saadud andmetest teeb PRIA taotlejate suhtes otsused. Maksu- ja Tolliameti 30.11.2006 kirjast nr 12.1-1/8210-1 ja 08.02.2007 kirjast nr 12.1-1/667-1, 12.1-1/1477-1 saadud andmetest lähtudes jäeti kaebajale määramata toetus 3000 liitri kütuse eest. Maksu- ja Tolliameti andmete usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Määruse nr 88 mõtteks on hüvitada põllumajandustootjale osaliselt
  12. a makstud eriotstarbelise diislikütuse aktsiis, kuna
  13. a tõusis antud kütuseliigi aktsiisimäär 27 senti liitri kohta. Kuna kaebajale oli 3000 liitri kütuse osas koostatud arve 30.12.2004, siis on selge, et nimetatud kütuse hinnas sisaldub aktsiis
  14. a määras ja selles määras on kütuse müüja ka riigile aktsiisimaksu tasunud. Kui kaebaja maksis 3000 liitri kütuse eest
  15. a arve alusel, siis ei saanud ta teha suuremaid kulutusi seoses
  16. a tõusnud aktsiisiga, mida põllumajandustootjatele osaliselt hüvitati. HALDUSKOHTU LAHEND
  17. Tartu Halduskohus jättis 26.10.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt võib põllumajandusministri 08.08.2006 määruse nr 88 § 2 järgi hüvitust taotleda tootja, kes vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 11 lg 2 p 3 kohaselt ostis
  18. a eriotstarbelist diislikütust ja kelle eriotstarbelise diislikütuse ostu tõendavad sama seaduse § 12 lõike 3 kohaselt kogutud andmed ning kellele määrati
  19. a ühtne pindalatoetus. Korra § 4 lg 1 sätestab, et
  20. a eriotstarbelise diislikütuse eest tegelikult makstud aktsiisimäärast 2 kuulub hüvitamisele osa, mis vastab 125 liitrile iga
  21. a ühtse pindalatoetuse määramisel aluseks võetud toetuskõlblikuks tunnistatud põllumajandusmaa pindala hektari kohta. Kui Maksu- ja Tolliameti andmebaasis sisalduvatest andmetest nähtuv ostetud eriotstarbelise diislikütuse kogus on väiksem taotlusel näidatust, võetakse see aluseks hüvitise määra arvestamisel. Kaebaja viide VÕS § 233 lg 1 on asjakohatu. Kohus nõustus vastustajaga, et vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda aktsiisitoetuse eesmärgist hüvitada põllumajandustootjatele maksusoodustusena
  22. a aktsiisitõusuga lisandunud kulutused. Lähtuda tuleb
  23. aasta riigieelarve seaduse § 20 sätestatust. Nimetatud paragrahvi kohaselt rakendatakse põllumajandustootjatele maksusoodustust ehk hüvitatakse põllumajandusministri 08.08.2006 määruse nr 88 alusel osa alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 66 lg 6 alusel makstud aktsiisist. Vastavalt eelnimetatud seaduse § 66 lg 6 redaktsioonile, mis hakkas kehtima
  24. jaanuarist 2005, on eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 690 krooni 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta. Kuni 01.01.2005 kehtis aktsiisimäär 420 krooni 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta. Kuna kaebajale oli 3000 liitri kütuse osas koostatud arve 30.12.2004, siis nimetatud kütuse hinnas sisaldub aktsiis
  25. a määras ja selles määras on kütuse müüja ka riigile aktsiisimaksu tasunud. Kui kaebaja maksis 3000 liitri kütuse eest
  26. a arve alusel, siis ei saanud ta teha suuremaid kulutusi seoses
  27. a tõusnud aktsiisiga, mida põllumajandustootjatele osaliselt hüvitati. Seega maksaks riik 3000 liitri kütuse eest hüvitust alusetult, kuna
  28. a arve alusel makstava kütuse aktsiis on madalama määraga kui see, mida
  29. a osaliselt hüvitatakse. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  30. Angerja-Sillaotsa talu taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole põllumajandusministri määruses nr 88,
  31. aasta riigieelarve seaduses ja vedelkütuse erimärgistamise seaduses
  32. a kütuseaktsiisi osalist hüvitamist põllumajandustootjatele seatud sõltuvusse kütuse eest tasumise ajast. Nimetatud seaduste kohaselt makstakse toetusi sõltuvalt toetuskõlblikuks tunnistatud põllumajandusmaa kogupinnast hektarites ning
  33. a ostetud ja põllumajanduslikus masinas, traktoris või liikurmasinas kasutatud eriotstarbelise diislikütuse kogusest liitrites. Kaebaja esitas kütuseaktsiisi osaliseks hüvitamiseks vormikohase taotluse, kõik nõuded temale hüvituse maksmiseks olid täidetud. Kohus ei arvestanud kõigi kaebuses toodud asjaoludega. Arve nr 1638 3000 liitri diislikütuse eest tasumiseks saatis OÜ Alexela Trade kaebajale posti teel
  34. a jaanuaris ja tasumine toimus 11.01.
  35. Arve kohaselt kuulus diislikütus kuni selle eest tasumiseni OÜ-le Alexela Trade. Kohus pidanuks arvestama VÕS § 233 lg 1, mille kohaselt, kui müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 66 lg 6 redaktsioon võeti vastu 01.01.
  36. Aktsiisi muutus 01.01.2005 jäi kaebajale varjatuks, kuna müüja ei näita arvetel eraldi kauba hinnas sisalduvat aktsiisi. Aktsiisikohustus tekib kas kauba Eestisse toomisel või aktsiisilaost väljastamisel. Hilisematel müügietappidel ei toimu täiendavat maksustamist ega varem makstud aktsiisi mahaarvamist. Kaebajale
  37. a kütuseaktsiisi osaline hüvitamine tema poolt näidatud ulatuses ei ole vastuolus aktsiisitoetuse maksmise eesmärgiga. 3
  38. PRIA taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt oli vastavalt põllumajandusministri 08.08.2006 määruse nr 88 §-le 2 hüvituse saamise õigus tootjal, kes vedelkütuse erimärgistamise seaduse vastavate sätete alusel ostis
  39. a eriotstarbelist diislikütust ning kelle ostu tõendavad kogutud andmed ja kellele määrati
  40. a ühtne pindalatoetus. Määruse nr 88 § 5 lg 3 järgi esitab PRIA hüvitise taotlejate nimekirja koos taotluses märgitud ostetud eriotstarbelise diislikütuse kogustega Maksu- ja Tolliametile vedelkütuse erimärgistamise seaduse alusel kogutud kütuse müügiaruannete alusel teostatavaks ristkontrolliks eriotstarbelise diislikütuse ostukoguste osas. Lähtudes Maksu- ja Tolliametist saadud andmetest tegi PRIA taotlejate suhtes otsused. Määruse nr 88 mõtteks on hüvitada põllumajandustootjale osaliselt
  41. a makstud eriotstarbelise diislikütuse aktsiis, kuna
  42. a tõusis antud kütuseliigi aktsiisimäär 27 senti liitri kohta. Nimetatud põhimõte on fikseeritud ka määruse nr 88 seletuskirjas. Kuna kaebajale oli 3000 liitri kütuse osas koostatud arve 30.12.2004, siis on selge, et nimetatud kütuse hinnas sisaldub aktsiis
  43. a määras ja selles määras on kütuse müüja ka riigile aktsiisimaksu tasunud. Kui kaebaja maksis 3000 liitri kütuse eest
  44. a arve alusel, siis ei saanud ta teha suuremaid kulutusi seoses
  45. a tõusnud aktsiisiga, mida põllumajandustootjatele osaliselt hüvitati. Samale seisukohale on jõudnud halduskohus, kes on ka välja toonud, et kuni 01.01.2005 kehtis aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele 420 krooni 1000 liitri kohta ja pärast 01.01.2005 690 krooni 1000 liitri kohta. Kaebaja ei ole aru saanud määruse nr 88 mõttest, milleks oli seoses aktsiisitõusuga
  46. aastast põllumajandustootjatele teatud hüvituse maksmine. Kuna taotleja pole 3000 liitri osas kõrgemat aktsiisi maksnud, on selle eest hüvituse nõudmine alusetu. Alusetu on apellandi väide, et aktsiisi muutus jäi talle varjatuks. Nimetatud muutus fikseeriti alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis seaduses, mis oli kõigile avalikult kättesaadav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  47. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  48. oktoobri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et põllumajandusministri määruses nr 88,
  49. aasta riigieelarve seaduses ja vedelkütuse erimärgistamise seaduses
  50. aasta kütuseaktsiisi osaline hüvitamine põllumajandustootjatele ei ole seatud sõltuvusse kütuse eest tasumise ajast. Põllumajandusministri
  51. augusti 2006 määruse nr 88 § 2 kohaselt on hüvitise saamise õigus tootjal, kes vedelkütuse erimärgistamise seaduse vastavate sätete alusel ostis
  52. a eriotstarbelist diislikütust ning kellel on selle ostu tõendavad andmed ja kellele
  53. a määrati ühtne pindalatoetus. Määruse nr 88 mõtteks oli hüvitada põllumajandustootjatele osaliselt
  54. a makstud eriotstarbelise diislikütuse aktsiis, kuna siis tõusis selle kütuseliigi aktsiis 27 senti liitri kohta. Kuni
  55. jaanuarini 2005 kehtis aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele 420 krooni 1000 liitri kohta ja alates sellest oli aktsiisimäär 690 krooni 1000 liitri kohta. Asjas puudub vaidlus selle üle, et apellant ostis 3000 liitrit eriotstarbelist diislikütust
  56. a. Lähetuslehe nr 001086 kohaselt on apellant kütuse vastu võtnud
  57. detsembril
  58. Samal päeval on apellandile väljastatud ka arve nr
  59. Kuna kütus on apellandile müüdud 2004.a, 4 siis puudus kütuse müüjal õigus kasutada selle müügil aktsiisimäära, mis hakkas kehtima alles
  60. jaanuarist
  61. Kuna apellant ei ole 3000 liitri eriotstarbelise diislikütuse eest kõrgemat aktsiisimäära tasunud, siis puudub tal õigus ka selle osalisele hüvitamisele määruse nr 88 alusel. Ringkonnakohus peab asjakohatuks apellandi viiteid VÕS §-e 233 lg
  62. Kuna kütus anti apellandile üle
  63. detsembril 2004, siis sellest momendist oli tal võimalus seda kasutada ja käsutada. Mingit tähendust ei oma asjaolu, et tal oli kütuse eest tasumiseks aega 7 päeva. Samuti ei nähtu ka mingitest dokumentidest, et kaup oleks kuni selle eest tasumiseni olnud müüja omandis. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 5 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.