3-07-1416/17

3-07-1416 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1416 Haldusasi N.L. kaebus Narva Linnavalitsuse kohustamiseks tunnistada kehtetuks 14.08.2001 ehitusluba nr 167 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 01.11.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus N.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2008 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – N.L. , esindaja Vladimir Leontjev Vastustaja (haldusorgan) – Narva Linnavalitsus, esindaja Aili Kala Kolmas isik – Korteriühistu Tallinna mnt. 42, esindaja Jelena Matušs RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. novembri 2007 otsus muutmata. Mõista N.L. lt Korteriühistu Tallinna mnt. 42 (reg.kood 80054903) kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud summas 1638 (üks tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 80 senti. Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 29.01.
4. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED N.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse kohustamiseks tunnistada kehtetuks 14.08.2001 ehitusluba nr
5. Kaebuse kohaselt palus N.L. 05.06.2007 ja 16.07.2007 Narva Linnavalitsusele esitatud taotlustes tühistada Tallinna mnt. 42 asuvasse elamusse gaasikatlamaja rajamiseks antud ehitusluba. Narva Linnavalitsus teatas 22.05.2007 ja 21.06.2007 kirjadega, et ei rahulda taotlusi ning viitas oma 03.05.2007 korraldusele nr 599-k ja Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2007 otsusele nr 3-05-1226 seoses sama nõudega. Kaebuse esitaja leidis, et novembris
6. a tema elukohas Tallinna mnt. 42 tööle hakanud gaasikatlamajale 25.07.2006 antud kasutusluba nr 978 on kohtus tühistatud ja linnavalitsuse poolt kehtetuks tunnistatud, kuid katlamaja jätkab ebaseaduslikult töötamist. Katlamaja ohustab elu ja tervist. Narva Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt lahendatakse enne kasutusloa väljaandmist tekkinud puudused ehitusjärelevalve käigus. Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve osakond on ehitusseaduse (EhS) §-st 61 lg 1 p 8 lähtudes algatanud ettekirjutuse tegemise menetluse kõigi Tallinna 42 omanike, sealhulgas kaebuse esitaja suhtes. Kaebuse esitaja keeldub KÜ Tallinna 42 esindajat müra mõõtmiseks tuppa laskmast. Kolmas isik KÜ Tallinna mnt. 42 vaidles samuti kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on katlamaja ehitus ja ekspluatatsiooni andmine teostatud järgides kõiki nõudeid ja norme. Teistelt kaasomanikelt ei ole laekunud ühtegi kaebust. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
7. novembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on EhS §-s 61 lg 1 loetletud juhtumid, millistel on linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik õigustatud tegema ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse. Käesolevas asjas on tõendatud, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelevalve osakonna peaspetsialist Ellen Uusküla on KÜ Tallinna mnt. 42 osas teinud EhS § 61 lg 1 p 8 alusel ettekirjutuse katlamaja kasutamise kohta ilma kasutusloata 30.07.
8. Seejuures ei ole esitatud nõuet katlamaja tegevuse peatamiseks, vaid on piirdutud kohustusega esitada hiljemalt 01.11.2007 kasutusloa taotlus. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et KÜ Tallinna mnt. 42 asuva elamu katlamaja ehitamiseks antud ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks esineb ka mõni teine EhS §-s 28 lg 1 nimetatud alus. Seega ei olnud Narva Linnavalitsusel kaebuse esitaja taotluste saamisel õiguslikku alust ehitusluba kehtetuks tunnistada, sest ettekirjutuse täitmise tähtaeg 01.11.2007 ei olnud veel saabunud. Eelnevast tulenevalt on N.L. poolt esitatud kaebus alusetu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2 N.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
9. novembri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega kohustada Narva Linnavalitsust tunnistama kehtetuks 14.08.2001 ehitusluba nr
10. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Narva Linnavalitsuse 21.07.2007 protokollis nr 2 märgitud, et kuna ehitustööd on lõpetatud kuus aastat tagasi, ei ole võimalik visuaalselt kindlaks teha, kas soojasõlmes teostati ehitustööd projekti järgi ning, kas ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. N.L. korteris nr 166 keelduti läbi viimast tehnilist ekspertiisi müra kõrvaldamiseks. Samuti ei ole Narva Linnavalitsus midagi ette võtnud gaasikatlamaja ebaseadusliku töö lõpetamiseks. Narva Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei eksisteeri õiguslikku alust katlamaja ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Esinevad puudused on võimalik lahendada ehitusjärelevalve käigus. Apellatsioonkaebusest ei selgu, mida apellant taotleb märkides, et ehitise ülevaatuse käigus ja protokollis sätestatud järeldusest ei ole võimalik visuaalselt kindlaks teha, kas soojussõlmes on teostatud ehitustööd projekti järgi. Kolmas isik KÜ Tallinna mnt 42 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt võeti Tallinna mnt 42 korteriühistu korteriomanike üldkoosolekul vastu otsus ehitada gaasikatlamaja. Apellant ei kaevanud üldkoosoleku otsust edasi korteriühistu seaduse (KÜS) §-s 13 lg 3 ettenähtud korras, milleks on kolme kuuline tähtaeg. Apellandi poolt on ka mööda lastud haldusakti edasikaebamise 30 päevane tähtaeg vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le
11. Järelikult puudub apellandil seaduslik alus esitada kaebus nõudega annulleerida kohaliku omavalitsuse poolt välja antud ehitusluba. Apellant tasus ajavahemikul 01.11.2001 kuni 30.09.2003 täies ulatuses talle arvestatud summa 5629.25 krooni gaasikatlamaja ehitamise eest. Nimetatud asjaolu viitab samuti sellele, et apellandi poolt ei olnud pretensioone gaasikatlamaja ehitamise suhtes. Gaasikatlamaja ehitus ja ekspluatatsiooni andmine on teostatud vajalikke nõudeid ja norme järgides, olemas on kõik kooskõlastused. Majas on paigaldatud kaheksa soojussõlme, kuid ühelgi nende kohal asetsevate eluruumide omanikul ei ole pretensioone nende töö suhtes, välja arvatud apellant. Apellant ei ole oma kaebuses märkinud milliseid tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud nimetatud ehitusloa väljaandmisega ega oma väiteid dokumentaalselt tõendanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
12. novembri 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: 3 Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et jättis olemasolevad tõendid hindamata või hindas neid vääralt. Lähtudes halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustest leiab ringkonnakohus, et halduskohus on arvestanud ja hinnanud õigesti kõiki asjakohaseid tõendeid ning teinud nende pinnalt õige otsuse. Samuti on halduskohus, lähtudes algse kaebuse täiendustest (halduskohtu toimik, lk 19), milles oli kaebuse alusena viidatud EhS §-le 28 lg 1 p 2, käsitlenud esitatud nõuet õigesti kohustamiskaebusena HKMS § 6 lg 2 p 2 järgi ning nähtuvalt 16.10.2007 toimunud halduskohtu istungi protokollist (halduskohtu toimik, lk 108), nõustus kaebuse esitaja esindaja sellega, kuidas halduskohus kaebuse nõuet käsitles. Seega võttis halduskohus põhjendatult arvesse ka Narva Linnavalitsuse 30.07.2007 ettekirjutuse nr 1-12-657/07/16 olemasolu ning õige ei ole apellandi väide, et ettekirjutuse olemasoluga ei oleks tulnud arvestada, kuna see on välja antud pärast halduskohtule kaebuse esitamist. Asja materjalidest nähtuvalt (halduskohtu toimik, lk 12) on linnavalitsus juba 21.06.2007 kirjaga kaebajat teavitanud sellest, et linnavalitsus ei tunnista ehitusluba nr 167 kehtetuks, vaid alustab EhS § 61 alusel ettekirjutuse tegemise protsessi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuna ei olnud tõendatud ühegi EhS §-s 28 lg 1 nimetatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse olemasolu, siis ei olnud vastustajal ka kohustust kaebuse esitaja taotluste alusel ehitusluba nr 167 kehtetuks tunnistada. Samuti on olnud põhjendatud vastustaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-23-06, milles on märgitud, et: „ /…/ ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Siinjuures peavad puuduma või olema ammendatud leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine võib olla välditav selle peatamisega, puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega, ehitusloa muutmisega ja muude leebemate vahendite kasutamisega“. Nagu juba eelpool märgitud, on vastustaja teinud KÜ-le Tallinna mnt 42 EhS § 61 lg 1 p 8 alusel ettekirjutuse, kohustades KÜ-d esitama kohalikule omavalitsusele katlamaja kasutusloa taotluse ning ka kontrollinud ettekirjutuse täitmist ja rakendanud ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu sunnivahendit (sunniraha). Õige on vastustaja seisukoht, et 21.07.2007 ehitise ülevaatuse protokoll on olnud aluseks 30.07.2007 ettekirjutuse tegemisele, kuna protokollist nähtuvalt viidi 21.07.2007 läbi EhS täitmise kontroll seoses KÜ Tallinna mnt 42 katlamajaga ning tuvastati, et katlamaja kasutatakse kasutusloata ja protokollis märgitu, et visuaalselt ei ole võimalik kindlaks teha, kas soojasõlmes on ehitustööd teostatud projekti järgi, sest ehitustööd lõpetati 6 aastat tagasi, ei saa iseenesest olla ehitusloa tühistamise alus ega tõend selle kohta, et ehitis (katlamaja) on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, nagu leiab apellant esitatud apellatsioonkaebuses. Samuti ei anna halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks alust apellandi väide, et kohus võttis seadusevastaselt KÜ Tallinna mnt 42 esindajalt vastu dokumente, mille esitamise tähtaeg oli 01.10.
13. Asja materjalidest nähtuvalt (halduskohtu toimik, lk 23) on halduskohus HKMS § 12 lg 2 nõuete täitmiseks teinud 31.07.2007 määruse, milles nõudis kolmandalt isikult kaebusele kirjalikku vastust 01.10.2007 ning määras ka kaebuse esitajale võimalike taotluste ja tõendite esitamise tähtpäevaks 01.10.
14. Kolmanda isiku KÜ Tallinna mnt 42 vastus kaebusele on koostatud 10.10.2007 ja halduskohtusse on see jõudnud 15.10.2007, s. o hiljem, kui 31.07.2007 määruses antud tähtaeg, kuid HKMS ega ka TsMS ei näe ette, et vastuse hilisemal, kuid selle siiski enne kohtuistungit esitamisel, võib või peab halduskohus jätma esitatud vastuse tähelepanuta. Halduskohtu vaidlustatud otsuse 4 tühistamise aluseks ei ole ka see asjaolu, et halduskohus võttis veel 16.10.2007 kohtuistungil vastu nii kaebaja enda kui ka kolmanda isiku esindaja poolt esitatud tõendeid. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik KÜ Tallinna mnt 42 on esitanud ringkonnakohtule taotluse mõista apellandilt tema kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludena õigusabikulu 1000 krooni ja seadusliku esindaja sõidukulu 638.80 krooni, kokku seega 1638.80 krooni. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku poolt seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega ja ringkonnakohtu istungile sõitmisega kantud menetluskulud tuleb lugeda vajalikeks ning põhjendatud kuludeks ning need kuuluvad apellandilt KÜ Tallinna mnt 42 kasuks väljamõistmisele HKMS § 92 lg 1 ja lg 7 alusel. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk