Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast 1 põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.08.2005.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Samal päeval allkirjastasid pooled ka lepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 6170. Telefoni eest kohustus kostja alates 18.09.2005.a. tasuma 18 kuu jooksul osamakseid 175 krooni kuus. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 11 769 krooni ja 69 senti. Hagi esitamise seisuga on osamakseid tasumata kümne kuu eest kokku summas 1 718 krooni ja 28 senti. Lepingus on pooled leppinud viivise määraks 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist summas 8 295 krooni ja 05 senti ja palub jätkuvalt alates 10.11.2007.a. kostjalt välja mõista viivis 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on tasunud riigilõivu 1 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 5, 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid pooltevaheline liitumisleping, Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirjad, järelmaksuga müügileping, arved. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 20.11.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja teatatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus kontrollis kostja elukohta rahvastikuregistris ning saatis kohtukordniku kaasabil kostjale hagimaterjali uuesti tema registrijärgsel aadressil. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 13.12.2007.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri väljastusteatel. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. 20 päeva täitus 02.01.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid 2 täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 10.11.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 0,15% päevas.
4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 5, 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 113 lg. 1 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 04. märtsil 2008.a Nooremreferent /allkiri/ S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.