Obsah (5)
§ 34§ 115§ 117§ 118§ 129ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2008.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-07-1630 Haldusasi OÜ Sfinks KN k
) § 118 kohaldamisala, kuna peab volituse andmiseks ainult kirjaliku volikirja väljastamist. Volituse võib anda ka konkludentselt, mida ka käesoleval juhul tehti. Kaebaja märgib, et maksuhaldur kohustas Olaf Karin`it kui füüsilist isikut tasuma tulumaksu, kuna ta kasutas OÜ Verhagen tegevust korraldanud isikuna osaühingu kontodele laekunud raha. Maksuotsusega nõuti sisse käibemaks 28 440.00 krooni, mille arvestamise baas on juba maksustatud tulumaksuga ehk suuremat maksumäära omava maksuga. Seega tekib topeltmaksustamine, sest ühe maksubaasi põhjal on arvestatud nii tulumaks, mis nõutakse sisse Olaf Karin`ilt, kui ka käibemaks, mis nõutakse sisse kaebajalt. Eeltoodu on vastuolus nii käibemaksuseaduse kui tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) üldpõhimõttega. Samuti viitab kaebaja asjaolule, et maksuhalduri järeldused tehingu mittetoimumise kohta tuginevad Andres Urgas`e seletusele, milliste kohaselt ta ei ole kunagi taotlenud metsateatist ega raieluba talle kuulunud kinnistul asukohaga Vaivara vald Laanemetsa MÜ ning ta ei ole seal teostanud raiet. Samuti ei tunne Andres Urgas kedagi OÜ-st Verhagen ega ole nendega kohtunud. Kuna samas maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ Verhagen müüs AS-le Stora Enso Mets Andres Urgas`elt soetatud metsamaterjali, mis pärineb kinnistult „Laanemetsa“, siis Andres Urgas`e seletused ei ole usaldusväärsed. Kuna OÜ Verhagen tegeles aastatel 2004-2005 metsamaterjali müügiga, siis nimetatud asjaoluga on tõendatud, et metsamaterjalide müüjaks oli OÜ Verhagen, sõltumata sellest, kelle käest ja millisel viisil on metsamaterjal selle osaühingu omandusse sattunud. Tehingute osas AS-ga Betox Group ei ole kaebajale arusaadav, miks maksuhaldur eelistas teistele tõenditele Vladimir Životnikov`i poolt kriminaalasjas nr.04930000184 kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et mõnede tema kontrolli all olevate äriühingute baasil korraldas ta nõndanimetatud „arvevabriku“ ja tehinguid reaalselt ei teostatud. Kaebaja leiab, et Vladimir Životnikov`i poolt kriminaalmenetluses antud ütlustega ei saa arvestada. Ka kriminaalmenetluse käigus ülekuulatud teised isikud (Arkadi Lutsar, Ants Vaik) tunnistasid üksnes seda, et OÜ Tailers, OÜ Carmenta ja OÜ Recotrade majandusetegevust juhtis tegelikult Vladimir Životnikov, mitte aga isikud, kes olid nende osaühingute juhatuse liikmetena registrisse kantud. Samas ei anna eeltoodu vastust küsimusele, kas AS Betox Group müüs kaebajale kaupu ja teenuseid või mitte. Kaebusest nähtuvalt on käibemaksukohustuse suurendamisel tuginetud põhiliselt kriminaalasjas nr.04930000184 antud ütlustele, kuid Põhja Ringkonnaprokuratuur ei andnud kaebajale luba kriminaalasja nr.04930000184 toimikuga tutvumiseks. Kaebaja väidab, et maksurevisjoni käigus väljaselgitatud asjaolud on äärmiselt vastuolulised. Samuti esineb maksukohustuslase kahjuks tunnistavate tõendite ja muu teabe ületähtsustamist. Maksuhaldur on maksurevisjoni algusest peale näidanud üles erapoolikut suhtumist kaebajasse. Eeltoodu tõttu soovib kaebaja tutvuda täies mahus andmetega, milliste põhjal tegi maksuhaldur kindlaks maksukohustuse suuruse. Kuna sellist võimalust kaebajale ei ole antud, siis polnud alust maksusumma määramiseks haldusmenetluses. Maksuhaldur jättis teadvalt käsitlemata teabe, mis kaudselt kinnitasid tehingute toimumist. Näiteks AS-i Betox Group puudutavas maksumenetluses andis Vladimir Životnikov seletusi temaga seotud äriühingutes töötavate isikute arvu kohta (OÜ-s Tailers 2932 töötajat), kuid maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et tegelikku majandustegevust OÜ-s Tailers ei ole toimunud ning nimetatud äriühing ei ole midagi ostnud ega edasi müünud. Kaebaja väidab, et ülalmärgitud töötajate arv on liiga suur üksnes nn „arvevabriku“ tegevuse korraldamiseks. Isegi, kui AS Betox Group ja OÜ Tailers ja teiste äriühingute kõrvaltegevusena praktiseeriti tühjade arvete väljastamist, teostasid nimetatud äriühingud ka reaalset majandustegevust. Maksuhalduri väide, mille kohaselt AS Betox Group ja OÜ Tailers 3
(17)3-07-1630 ei olnud üldse võimelised müüma kaebajale kaupu ja osutama ehitus- ja vahendusteenuseid, ei pea paika. Kaebaja tegi maksumenetluse käigus AS-le Betox Group järelpärimise, milles palus teavet nimetatud aktsiaseltsiga teostatud tehingute toimumise kohta. Vladimir Životnikov kinnitas 16.08.2006 kirjas nr.8/1-T, et „kõik tehingud OÜ Sfinks KN ja AS Betox Group vahel on tegelikult toimunud ajavahemikul jaanuar 2004 kuni veebruar
- Arvete nimekiri lisatakse“. Maksuhaldur jättis tõendi tähelepanuta, mistõttu kaebaja ei pea vaidlustatud maksuotsust MKS § 95 lg 2 mõttes põhjendatuks. Kaebaja väidab, et AS Betox Group ja OÜ Verhagen ei ole korralikult täitnud käibemaksukohustust ning vaidlustatava maksuotsusega püüab maksuhaldur saamata jäänud maksutulu sisse nõuda kaebajalt. Mis puutub OÜ-sse Refaim, siis läbiviidud revisjoni tulemusena tuvastas maksuhaldur, et nimetatud äriühing on õigeaegselt deklareerinud ja tasunud riigieelarvesse käibemaksu summas 37 224.00 krooni vastavalt OÜ-le Sfinks KN esitatud arvetele nr.1, nr.2, nr.3 ja nr.
- Eelnimetatud arvete alusel on OÜ Sfinks KN maha arvanud sisendkäibemaksu. Eeltoodu alusel kaebaja leiab, et OÜ Refaim ja OÜ Sfinks KN vahelistest tehingutest tuleneva käibemaksu osas avalik huvi puudub, sest äritegevuse käigus ühel äriühingul vähenes käibemaksukohustus riigi ees ning teisel äriühingul see suurenes samas ulatuses. Seega tulemus on võrdne nulliga, mis vastab käibemaksu kui lisandunud väärtuse olemusele, st riik ei kaotanud mitte midagi käibemaksu osas, sõltumata sellest, kuidas need äriühingud omavahelisi tehinguid korraldasid ja vormistasid. Kuna avalik huvi puudub, siis maksuhalduri sekkumine kahe erasubjekti vahelistesse suhetesse on lubamatu, st käibemaksu nõude esitamine OÜ-le Sfinks KN olukorras, kus sama käibemaks on juba OÜ Refaim poolt tasutud, toob endaga kaasa topeltmaksustamise, mis on käibemaksuseaduse üldpõhimõttega vastuolus. Ükski õigusnorm ei anna maksuhaldurile alust hinnata kaebaja ja OÜ Refaim vaheliste tehingute otstarbekust. Lepingute nr.1-054, nr.2-0701, nr.3-0801, nr.4-0901 punkti 5.3 alusel võtab OÜ Refaim endale vastutuse Ukraina äripartneri poolt kohustuste täitmata jätmise eest, millised tulenevad OÜ Sfinks KN ja OOO Ukrželtrans vahel sõlmitud rattapaaride ostumüügilepingust. Vastavalt 08.04.2004 rattapaaride ostu-müügilepingu tingimustele tegi kaebaja OOO-le Ukrželtrans kaupade eest ettemaksu, millega võib kaasneda rahaliste vahendite kaotamise risk (arvestades Ukraina majanduspoliitikat). Enne ettemaksu tegemist sõlmis kaebaja iga konkreetse kaubapartii osas OÜ-ga Refaim lepingu, millega viimane võttis riski enda kanda. Asjaolu, kas kaupade tegelikeks hankijateks ja teenuste tegelikeks osutajateks olid AS Betox Group, OÜ Verhagen, OÜ Refaim või teised isikud, ei oma tähtsust käibemaksukohustuse kindlakstegemisel. Kaebaja viitab MKS § 11 (uurimispõhimõte) lg-le 1, mille kohaselt peab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui vähendavaid, asjaolusid. KMS § 31 lg-test 8 ja 9 tuleneb, et õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks võib maksukohustuslasel tekkida ka sõltumata kauba või teenuse kättesaamisest juhul, kui maksukohustuslane on saanud teiselt maksukohustuslaselt KMS §-s 37 sätestatud vorminõuetele vastava arve ning on selle tasunud (ettemaksust käibemaksu mahaarvamise õigus). Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et AS Betox Group, OÜ Verhagen ja OÜ Refaim olid ajavahemikul 2004 jaanuar kuni 2005 veebruar registreeritud maksukohustuslastena. Samuti olid nimetatud äriühingute poolt väljastatud arved kooskõlas KMS §-s 37 esitatud nõuetega. OÜ Sfinks KN tasus talle nimetatud äriühingute poolt esitatud arved. Seega olid sisendkäibemaksu mahaarvamise alused olemas. Eeltoodut ignoreerides rikkus maksuhaldur käesoleva maksuasja menetlemisel uurimispõhimõtet. Kaebaja leiab, et võttes aluseks nii käibemaksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, siis võib teha järelduse, et tal ei teki täiendavat maksukohustust (v.a intressi osas). Kohtuistungil jäi OÜ Sfinks KN esindaja Petr Kiselev kaebuses toodu juurde ja leidis, et maksuhaldur on vääralt hinnanud tõendeid ja selle tulemusena jõudnud ebaõigetele järeldustele. Maksuhalduri väitel polnud müüjateks mitte AS Betox Group, OÜ Verhagen ja OÜ Refaim, vaid 4
(17)3-07-1630 tuvastamata jäänud isikud. Samas on olemas otsesed tõendid selle kohta, et kaebaja tehingupartneriteks olid AS Betox Group ja OÜ Verhagen. Ka arvete tasumisega seotud aspektid on jäetud tõenditena maksuotsuses arvestamata ning maksuhalduri poolt motiveerimata. Eeltoodu alusel ei saa pidada tulenevalt MKS-st vaidlustatud otsust põhjendatuks. Maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Maksukohustuslase poolt esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Maksuhaldur on teadvalt jätnud käsitlemata teabe, mis kinnitab tehingute toimumist. Asjaolu, kas kaupade tegelikeks hankijateks ja teenuste tegelikeks osutajateks olid AS Betox Group ja OÜ Verhagen, ei oma tähtsust käibemaksukohustuse kindlakstegemisel. Vladimir Životnikov andis ütlusi kriminaalmenetluse käigus, kui ta oli võetud vahi alla kahtlustatavana ning tal ei olnud kohustust rääkida tõtt. Seega pole tema kriminaalmenetluse käigus antud ütlused arvestatavad, vaid arvestatavad on maksumenetluse käigus antud ütlused. Kaebaja esindaja leiab, et kaebaja õigus käibemaksu mahaarvamiseks tuleneb antud juhul KMS § 31 lg-st 8. Kui seadusejärgne esindaja kinnitab, et kaupa müüdi, siis järelikult seda ka müüdi. OÜ Sfinks KN esindaja Petr Kiselev esitas kohtuistungil taotluse kohtukulude väljamõistmiseks summas 23 255.00 (kakskümmend kolm tuhat kakssada viiskümmend viis) krooni. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Aivar Haava palus kohtuistungil jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. Aivar Haava leidis, et maksuotsus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud. Motiveeritud maksuotsuse korral läheb tõendamiskohustus üle kaebajale, mida aga kaebaja teinud ei ole. Maksu- ja Tolliameti Ida MTK seisukoht on järgmine: kaebaja väide maksuotsuses tõendite ebaõige hindamise ning ebaõigete järelduste tegemise kohta on alusetu. Maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid ja maksusumma määramist maksuotsuses põhjalikult motiveerinud. Maksuhaldur on erinevalt kaebaja poolt väidetust põhjendanud ka seda, millised maksukohustuslase poolt esitatud tõendid ja mis põhjusel, on jäetud arvestamata. Kaebaja arvates on maksuotsuses toodud maksuhalduri järeldus rajatud põhiliselt kaudsetele tõenditele, kuid jäetud arvestamata tõendid selle kohta, kes sai vastuhüve müüdud kaupade ja teenuste eest ja kas AS Betox Group ja OÜ Verhagen suhetes kaebajaga olid esindatud pädeva isiku poolt. Võttes aluseks kriminaalasjas kogutud tõendid kui ka maksumenetluses kogutud tõendid, tegi maksuhaldur kindlaks, et OÜ Sfinks KN poolt AS-le Betox Group ülekantud raha oli osaliselt samal päeval sularahas välja võetud, osaliselt üle kantud OÜ Carmenta arveldusarvele, kust need summad olid samal päeval sularahas välja võetud. Kriminaalasjas Vladimir Životnikov`ilt saadud ütluste kohaselt andis ta sularahas väljavõetud raha OÜ Sfinks KN esindajale tagasi, kusjuures AS-le Betox Group jäi umbes 3-5 % summast fiktiivsete arvete eest. Maksuhaldur hindas asjas kogutud tõendeid kogumis ja jõudis järeldusele, et AS-ga Betox Group väidetavalt teostatud tehingute puhul ei ole majandustehinguid arvetel näidatud isikuga toimunud ning kaebaja teostas makseid fiktiivsete arvete alusel, kusjuures lõppkokkuvõttes jõudis see raha tagasi OÜ Sfinks KN käsutusse. Seega tegemist oli teeseldud tehinguga, sest tegelikkuses majandustehingut AS Betox Group ning kaebaja vahel ei toimunud. Vastustaja viitab asjaolule, et kaebaja on ekslikult kaebuses nimetanud OÜ-t Gerdox, kuid nimetatud äriühingut pole maksumenetluses käsitletud. Kaebuses toodud põhjendustest võib järeldada, et kaebaja peab silmas OÜ-t Verhagen. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et AS Betox Group oli suhetes OÜ-ga Sfinks KN esindatud pädeva isiku juhatuse liikme Vladimir Životnikov`i poolt. Tehingute osas OÜ-ga Verhagen jõudis maksuhaldur järeldusele, et Olaf Karin`il, kellega kaebaja väidetavalt tehinguid tegi, puudus esindusõigus, et tegutseda ning sõlmida tehinguid OÜ Verhagen nimel. Kaebaja väitel tuleb Tarmo Kremer`i poolt allkirja andmist valgele paberile ning teiste vahendite üleandmist äriühingu tegevuse korraldamiseks käsitleda volituse andmisena isikule, kelle kätte need allkirjastatud valged paberid ja teised vahendid satuvad, st 5
(17)3-07-1630 Olaf Karin`ile. Vastustaja märgib, et
§ 34
lg 1 kohaselt loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ.
§ 115lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu.
Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kooskõlas
§ 117
lg-ga 1 on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).
§ 118
lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellele tehingu tegemiseks volitus antakse või avalikkusele. Seega saab juriidilise isiku nimel kehtivaid tehinguid teha üksnes selle juriidilise isiku seaduslik esindaja (juhatuse liige) või isik, kellele viimane on andnud volituse esindusõiguse teostamiseks. Vastustaja märgib, et ta ei ole maksuotsuses, erinevalt kaebaja poolt väljaöeldust väitnud, et volitust saab anda üksnes kirjaliku volikirja väljastamisega. Samas on kaebaja maksumenetluse käigus viidanud Olaf Karin`ile väljastatud volikirjale, kuid ei ole seda maksuhaldurile esitanud.
§ 118
lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. OÜ Verhagen juhatuse liige Tarmo Kremer eitab volituse andmist Olaf Karin`ile ning seega polnud ta teadlik viimase tegutsemisest kõnealuses tehingus OÜ Verhagen nimel. Vastustaja märgib, et Olaf Karin`i 06.05.2005 seletustest nähtub, et ta ei tea, mida OÜ Verhagen OÜ-le Sfinks KN müüs ning tal ei olnud OÜ-s Verhagen allkirjaõigust. Seega juhul, kui OÜ Sfinks KN ning OÜ Verhagen vahel väidetavalt teostatud tehing leidis tegelikkuses aset, siis oli see sõlmitud esindusõigust mitteomava isiku poolt. OÜ Verhagen ei ole ka hiljem antud tehingu toimumist kinnitanud ega heaks kiitnud. Tulenevalt
§ 129
lg-st 1 teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, v.a juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Vastustaja märgib, et antud asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et OÜ Verhagen ei saanud arvel näidatud kaupa müüa. Vastupidiselt kaebaja seisukohale ei ole maksumenetluses tuvastatud, et OÜ Verhagen müüs AS-le Stora Enso Mets Andres Urgas`elt soetatud metsamaterjali, mis pärineb kinnistult „Laanemetsa“. Maksuotsuses maksuhaldur ainult konstateeris, et selline tehing oli kajastatud AS-lt Stora Enso Mets saadud dokumentides. Sellise tehingu toimumist pole maksuhaldur kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et Andres Urgas`e seletused oleksid mitteusaldusväärsed. Maksuhaldur tugineb peale Andres Urgas`e seletuse ka muudele maksumenetluses kogutud tõenditele, sh asjaolule, et OÜ-l Verhagen ei olnud võimalik müüa metsamaterjali, mille raieõiguse ta teiste OÜ Verhagen nimel koostatud dokumentide alusel oli juba eelnevalt võõrandanud. Maksuhaldur leiab, et tema poolt kogutud tõendid annavad alust järeldada, OÜ Verhagen kui varifirma ei teostanud üldse metsa ostu- ega müügitehinguid ning tehingute vormistamine OÜ Verhagen nimel oli vajalik kauba legaliseerimiseks ning kaebajale käibemaksu mahaarvamise õiguse loomiseks. Maksuhaldur tuvastas, et maksuotsuses käsitletud tehingud olid tehtud OÜ Verhagen nimel, kuid tuvastamata on asjaolu, et tehingute tegelikeks teostajaks oli OÜ Verhagen. Kuna maksumenetluses on tuvastatud, et metsamaterjali ostu-müügitehingut OÜ SFinks KN ning OÜ Verhagen vahel ei ole toimunud, siis puudub OÜ-l Sfinks KN OÜ Verhagen nimel väljastatud arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud ühtki tõendit peale OÜ Verhagen rekvisiitidega arve ning metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti, mis kinnitaksid kaebaja väiteid selle kohta, et tehing oli sõlmitud OÜ-ga Verhagen ning et Olaf Karin`il oleks olnud volitus tegutsemiseks nimetatud äriühingu nimel. 6
(17)3-07-1630 Maksuhaldur peab ekslikuks kaebaja väidet, nagu oleks tegemist topeltmaksustamisega, kuna Olaf Karin`ilt nõutakse samaaegselt OÜ Verhagen pangakontodele laekunud summadelt tulumaksu tasumist. OÜ Sfinks KN puhul on maksuotsusega määratud täiendavalt tasumisele käibemaks selle tõttu, et OÜ Sfinks KN on OÜ Verhagen arvete alusel maha arvanud sisendkäibemaksu, mille mahaarvamiseks tal õigus puudus. Olaf Karin`ile maksu määramise aluseks oli tulu, mida ta OÜ Verhagen pangakontole laekunud summadest sai. Järelikult on tegemist erinevate maksude ning maksustamise alusega ja kaebaja väide KMS ning TMS üldpõhimõtetega vastusolus oleva topeltmaksustamise kohta on alusetu. Tehingute osas AS-ga Betox Group leiab maksuhaldur, et ta on maksuotsuse tegemisel põhjendatult tuginenud Vladimir Životnikov`i poolt kriminaalasjas antud ütlustele, sest maksumenetluses on Vladimir Životnikov esitanud paljasõnalised väited tehingute tegeliku toimumise kohta, kusjuures ta ei esitanud maksuhaldurile mingeid andmeid kaupade ja teenuste päritolu ega isikute kohta, kelle kaupu ja teenuseid AS Betox Group edasi müüs. Kuna Vladimir Životnikov`i poolt maksumenetluses antud seletused kaupade ja teenuste müümise kohta OÜ-le Sfinks KN on paljasõnalised ja vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega (mitte ainult tema enda poolt kriminaalmenetluse käigus antud ütlustega), siis peab maksuhaldur Vladimir Životnikov`i poolt maksumenetluses antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Kriminaalmenetluses antud ütlused ühilduvad teiste asjas kogutud tõenditega ning on seda usutavamad, et Vladimir Životnikov`i ütlused kriminaalmenetluses viitavad ka tema enda õigusrikkumisele, kuigi tal oli seaduslik õigus keelduda selliste ütluste andmisest. Vastustaja ei nõutu kaebaja väitega, mille kohaselt takistas maksumenetlust võimaluse puudumine tutvuda kõikide kriminaalasjas kogutud materjalidega. Maksuhaldur võimaldas kaebajal tutvuda kõigi maksuotsuse aluseks olevate materjalidega, sh kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalidega, millised olid kriminaalasja toimikust eraldatud ning antud vastustaja käsutusse maksumenetluse läbiviimiseks. Muudele kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele vastustajal ligipääs puudub ning nendega saab kaebaja tutvuda ainult prokuratuuri loal. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja huvi tutvuda kogu kriminaalasja toimikuga, et eesmärgiga selgitada välja, kas kriminaalasja toimikus ei ole teisi tõendeid, mis lükkaksid maksuotsuses toodu ümber. Isegi kui kriminaalasja toimikus sisalduksid sellised tõendid, saaksid need puudutada ainult väidetavaid AS-ga Betox Group tehtud tehinguid. Samuti ei tugine ka maksuotsus üksnes Vladimir Životnikov`i poolt kriminaalmenetluses antud ütlustele, vaid nii kriminaal- kui haldusmenetluse käigus kogutud tõenditele kogumis. Antud asjas ei oma tähtsust ka see, kas ja milliste tehingutega seoses on kõnealuses kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi. Kuna antud juhul viiakse kriminaalmenetlust läbi Vladimir Životnikov`i suhtes, siis on tsiviilhagi esitamise kaudu võimalik nõuda sisse üksnes ainult neid maksuvõlgu, mille on jätnud tasumata AS Betox Group poolt juhitud äriühingud. Järelikult saab maksusummade sissenõudmine Vladimir Životnikov`ilt kriminaalasjas vähendada talle kuuluvate äriühingute maksukohustust, mitte aga kaebaja oma. Maksuhaldur leiab, et juhul, kui kriminaalmenetluse käigus peaksid ilmnema tõendid selle kohta, et mingid tehingud, mille puhul käesoleva vaidluse objektiks oleva maksuotsusega on piiratud OÜ Sfinks KN sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, on AS Betox Group ja OÜ Sfinks KN vahel siiski reaalselt toimunud või selguma AS Betox Group rekvisiitidega arvetel näidatud kauba või teenuse tegelikud müüjad või teenuse osutajad, siis on OÜ-l Sfinks KN õigus taoliste asjaolude ilmnemisel taotleda maksuotsuse muutmist kooskõlas MKS § 102 lgtega 1 ja 2. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt ta suhtub tendentslikult kaudsete tõendite hindamisse. Kuna AS-i Betox Group suhtes viis maksumenetluse läbi Põhja MTK, siis erinevalt kaebajast ei ole Ida MTK-le teada, milliseid ütlusi andis Vladimir Životnikov maksumenetluses. Nimetatud ütlused ei oma vastustaja arvates ka mingit tähendust käesolevas maksumenetluses, sest töötajate arv mingis äriühingus ei saa tõendada tehingute tegelikku toimumist. Vastutaja leiab, et tõenduslikku tähtsust ei oma ka AS Betox 7
(17)3-07-1630 Group 16.08.2006 kiri nr.8/1-T. Nimetatu sisaldab Vladimir Životnikov`i kinnitust tehingute tegeliku toimumise kohta. Maksuhaldur leiab, et poole kinnitus tehingu toimumise kohta olukorras, kus tehingu teine pool ei ole käivet deklareerinud, ei ole usaldusväärne. Kaebaja ega ka AS Betox Group ei ole esitanud maksuhaldurile muid tõendeid peale lepingute ja arvete, mis kinnitaksid tehingute tegelikku toimumist. Samas viitavad teised maksuhalduri poolt asjas kogutud tõendid sellele, et kaupade ja teenuste tegelikuks müüjaks ei saanud olla AS Betox Group ning maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et OÜ Sfinks KN osales maksupettuses. Vastustaja viitab Riigikohtu Halduskolleegiumi otsuse nr.3-3-1-50-03 punktile 10 „niisuguse kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud osaühinguga siiski toimunud. Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus“. Vastutaja leiab, et AS Betox Group juhatuse liikme paljasõnaline väide ei saa olla selliseks tõendiks, mis kinnitaks kaupade müüki ning teenuste osutamise tegelikku toimumist AS-i Betox Group ja kaebaja vahel. Vastustaja peab vääraks kaebaja käsitlust avaliku huvi puudumise kohta tehingute osas OÜ Sfinks KN ning OÜ Refaim vahel, sest avalik huvi seisneb mitte ainult käibemaksu tasumises, vaid ka maksuseaduste korrektses täitmises. Maksumenetluse käigus tuvastati, et OÜ Refaim ei osutanud tegelikult arvetel näidatud teenuseid OÜ-le Sfinks KN. KMS § 8 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Kuna OÜ Sfinks KN ei ole saanud teenust, milline on kajastatud OÜ Refaim ning OÜ Sfinks KN vahel sõlmitud lepingutes ning OÜ Refaim poolt väljastatud arvetel, siis puudus tal ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur ei ole ühegi õigusnormiga volitatud hindama OÜ Sfinks KN ja OÜ Refaim vaheliste tehingute otstarbekust. MKS § 84 kohaselt kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Käsitletavatel arvetel ei ole näidatud osutatava teenuse sisu, vaid on olemas ainult viited vastavatele lepingutele. Nimetatud lepingu objektiks ei ole finantsgarantii andmine, nagu seda püüab väita kaebaja, vaid lepingute punkt 1.1 järgi turu-uuringud, (mille sisu on täpsustatud lepingute punktis 2) ning punktis 1.2 näidatud kauba soetamine. Selliseid teenuseid ei ole OÜ Refaim OÜ-le Sfinks KN osutanud. Vaatamata sellele, et lepingu punktides 5.3 sisaldub säte, et OÜ Refaim on finantsgarandiks kõikide OÜ Sfinks KN ning OOO Ukrželtrans vahel sõlmitud ostu-müügilepingust tulenevate kohustuste osas, ei ole tegemist garantiilepinguga. Maksumenetluses on tuvastatud, et kahel juhul OÜ Sfinks KN sõlmis lepingu OÜ-ga Refaim pärast seda, kui kauba müüja OOO Ukrželtrans oli oma kohustused OÜ Sfinks KN ees täitnud, st kaup oli tarnitud ostjale ning juba deklareeritud OÜ Sfinks KN poolt vabasse ringlusse. Seega ei vasta kaebaja väited ettemaksuna tehtud raha kaotamise riski osas tõele. Maksuhaldur järeldab eeltoodust, et vastavatel arvetel ning lepingutes näidatud tehingutel puudus tegelik majanduslik sisu ning nimetatud arvete koostamise eesmärgiks oli OÜ-le Sfinks KN võimaluste loomine suuremate kulutuste näitamiseks ning kauba hinda olematu teenusena kunstlikult suurendades käibevahendite varjatult ettevõtlusest väljaviimine. Taolisele kunstlikule hinnatõstmisele on kaudselt viidanud OÜ Sfinks KN juhatuse liige Leonid Kordas 19.05.2006 koostatud protokollis „OOO Ukrželtrans toodete hinda kujundas OÜ Refaim, kuna need olid vastuvõetavad OÜ-le Sfinks KN, sellepärast hakkas OÜ Sfinks KN ka tegema koostööd OÜ-ga Refaim“. Põhjusel, et maksuotsuses on tuvastatud kaebaja poolt esitatud andmete ebaõigsus, on õigustatud ka maksuhalduri sekkumine ning maksusumma määramine OÜ-le Sfinks KN põhjusel, et viimane oli ebaseaduslikult maha arvanud sisendkäibemaksu arvete alusel, millistel näidatud teenust ei olnud OÜ Sfinks KN tegelikult 8
(17)3-07-1630 saanud. Kooskõlas KMS § 29 lg-ga 9, kui müüjale on ostjalt raha laekunud, kuid kaupa ei ole võõrandatud või teenust osutatud, võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemaksu arvestamata juhul, kui ta on summa ostjale tagastanud. Kooskõlas KMS § 29 lg-ga 7 kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab krediitarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevalt muudatused arve tühistamise või krediitarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Maksuhaldur leiab, et OÜ-l Refaim on kaebajale osutamata jäetud teenuse eest talle krediitarve esitamisel võimalik topeltmaksustamise vältimiseks esitada muudatused käibedeklaratsioonis ning taotleda tasutud käibemaksu tagastamist. Maksuhaldur ei nõustu kaebajaga seisukohaga, et käibemaksukohustuse kindlakstegemisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kaupade tegelikeks hankijateks (saajateks) ja teenuste tegelikeks osutajateks olid AS Betox Group, OÜ Verhagen, OÜ Refaim või teised isikud. Viidates Riigikohtu Halduskolleegiumi lahendite nr.3-3-1-40-03 punktile 9 ja nr.3-3-1-21-04 punktile 15 (käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine) leiab maksuhaldur, et kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käbemaksu maha arvata. KOHTU PÕHJENDUSED Maksu- ja Tolliameti Ida MTK 30.04.2007 maksuotsusega nr.12-5/69 kohustati OÜ-t Sfinks KN tasuma riigieelarvesse käibemaksu 342 807.00 krooni. Maksu määramisel tugines maksuhaldur Ida MTK 20.07.2006 revisjoniaktile nr.12-3/94. Revisjoni käigus kogutud tõendeid analüüsides ja neid kogumis hinnates tegi maksuhaldur põhjendatult järelduse, et OÜ Sfinks KN ei ole soetanud kontrollitaval ajavahemikul, s.o alates 01.01.2004 kuni 28.02.2005 AS-lt Betox Group ning OÜ-delt Verhagen ja Refaim kaupu ega teenuseid ning tegemist on teeseldud tehingutega, st, et tegelikkuses majandustehinguid eelnimetatud firmade ning OÜ Sfinks KN vahel ei toimunud ning kaebuse esitaja käibedeklaratsioonides on kajastatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Seoses eeltooduga eiras OÜ Sfinks KN KMS § 24 lg-t 1, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sh lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS § 29-s sätestatud korras, tasuma käibemaksu KMS §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust KMS §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama KMS §-s 37 nõuetele vastavaid arveid. RPS § 7 lg-st 1 tulenevalt peab raamatupidamise algdokument sisaldama muuhulgas tehingu majanduslikku sisu. Arvet, mille taga puudub reaalne majandustehing ei saa lugeda raamatupidamise algdokumendiks ning algdokumendi formaalne vastavus raamatupidamise seadusele ei tõenda kauba soetamist tegelikkuses. Kohus leiab, et vaidlustatud maksuotsuses on analüüsitud kõiki maksumenetluse käigus kogutud tõendeid ning antud neile õiguslik hinnang. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis kooskõlas MKS § 150 lg-ga 1 lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Antud juhul kaebaja seda teinud ei ole. Nõustuda ei saa kaebaja väitega selle kohta, et talle ei antud võimalust tutvuda kõigi maksuotsuse koostamise aluseks olevate materjalidega. Vaidlustatud otsusest nähtub, et 14.02.2007 võimaldas maksuhaldur OÜ Sfinks KN volitatud esindajal Petr Kiselev`il tutvuda ja teha ärakirju maksuhalduri käsutuses olevatest materjalidest, mis olid eraldatud kriminaalasja nr.04930000184 toimikust ja antud maksuhaldurile maksumenetluses kasutamiseks 9
(17)3-07-1630 (maksuotsus lk.2). Samuti võimaldati kaebaja esindajal tutvuda maksurevisjoni toimikuga. 20.04.2007 esitas kaebaja esindaja Petr Kiselev omapoolse arvamuse eelnimetatud dokumentidega tutvumise kohta ja leidis, et alles pärast kõigi kriminaalasja nr.04930000184 materjalidega tutvumist saab ta oma õigusi maksumenetluses efektiivselt kaitsta. Maksuotsusest nähtuvalt jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur 02.04.2007 kirjaga nr.PRP11/07/1700 kaebaja esindaja taotluse kriminaalasja nr.04930000184 toimikuga tutvumiseks rahuldamata. Kaebaja peab keeldumist oma õiguste rikkumiseks. Nagu juba eespool antud otsuses on märgitud, oli kaebajal võimalus tutvuda kõigi maksuotsuse aluseks olevate materjalidega, sh ka kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalidega, millised olid kriminaalasja toimikust eraldatud ning antud vastustaja käsutusse maksumenetluse läbiviimiseks. Kaebaja põhjendab oma soovi tutvuda kogu kriminaalasja toimikuga sellega, et saada teada, kas kriminaalasja toimikus ei ole teisi tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses tuvastatu. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isegi kui kriminaalasja toimikus sellised tõendid sisalduksid, saaksid need puudutada üksnes AS-i Betox Group poolt tehtud tehinguid. Ka ei oma antud asjas tähtsust, kas ja milliste tehingutega seoses on esitatud kriminaalhagi kõnealuses kriminaalasjas, sest kriminaalhagi esitamise ning väljamõistmise kaudu on võimalik nõuda üksnes neid maksuvõlgu, millised on tasumata jätnud kas AS Betox Group või teised Vladimir Životnikov`i juhitud äriühingud ja järelikult saab maksusummade sissenõudmine Vladimir Zivotnikov`ilt kriminaalasjas vähendada otseselt vaid antud äriühingu maksukohustust, mitte aga kaebaja oma (t.lk.105,106). Kaebaja esitas kohtule taotluse nõuda välja kriminaalasja nr.04930000184 toimik Põhja Ringkonnaprokuratuurilt, kuid kohus taotlust ei rahuldanud, sest maksuhaldur võimaldas kaebajal tutvuda kõigi maksuotsuse aluseks olevate materjalidega, mis olid eraldatud kriminaalasja nr.04930000184 toimikust ja antud maksuhaldurile maksumenetluses kasutamiseks. Kaebaja esindaja tutvus kohtus ka käesoleva haldusasja toimikuga (t.lk.65 II toimik). Samuti ei tugine maksuotsus üksnes Vladimir Životnikov`i poolt kriminaalmenetluses antud ütlustele, vaid nii kriminaalmenetluses kui haldusmenetluses kogutud tõenditele kogumis. Kohus rahuldas kaebaja esindaja taotluse tunnistajate Vladimir Životnikov`i, Olaf Karin`i ja Leonid Rozanov`i kohtusse kutsumise kohta, kuid kohtuistungile ilmus ainult Olaf Karin. Kaebaja esindaja ei taotlenud kohtuistungil istungi edasilükkamist nimetatud tunnistajate mitteilmumise tõttu. Kuna nii Vladimir Životnikov`i kui ka Leonid Rozanov`i ütlused kajastuvad nii maksutoimikus kui ka kohtule esitatud kriminaalasja nr.04930000184 materjalides, siis on võimalik asja menetlemine ilma nende kohalolekuta. Kaebaja viitab AS Betox Group 16.08.2006 kirjale nr.8/1-T, mis on adresseeritud OÜ-le Sfinks KN ja milles Vladimir Životnikov kinnitab, et „kõik tehingud OÜ Sfinks KN ja AS Betox Group vahel on tegelikult toimunud ajavahemikul jaanuar 2004 kuni veebruar 2005. Arvete nimekiri lisatakse“ ja leiab, et seda kirja tuleb käsitada kui tõendit tehingute toimumise kohta. Kuna kaebaja ega ka AS Betox Group ei ole esitanud maksuhaldurile muid tehingute tegelikku toimumist tõendavaid tõendeid peale lepingute ja arvete ning kuna tehingu teine pool ei ole käivet deklareerinud, siis ei saa teise poole kinnitus tehingu toimumise kohta olla usaldusväärne. Maksuhaldur selgitas maksumenetluse käigus välja, et kaupade ja teenuste tegelikuks müüjaks ei saanud olla AS Betox Group ning maksuhaldur kahtlustab, et OÜ Sfinks KN osales maksupettuses. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis nr.3-3-1-5003 leidnud, alljärgmist „niisuguse kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud OÜ-ga siiski toimunud. Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses, ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus“. Antud juhul ei esitanud kaebaja täiendavaid tõendeid tehingute tegeliku toimumise kohta maksumenetluse ega ka kohtumenetluse käigus. 10
(17)3-07-1630 Kaebaja ja AS Betox Group vaheliste tehingutega seoses maksuhaldur tuvastas, tuginedes nii kriminaalasjas kogutud tõenditele kui ka maksumenetluses kogutud tõenditele, et kaebaja poolt AS-le Betox Group ülekantud raha ajavahemikul jaanuar 2004 kuni veebruar 2005 summas 1 816 823.20 krooni (sh käibemaks 277 142.54 krooni) oli osaliselt samal päeval sularahas välja võetud, osaliselt üle kantud OÜ Carmenta arvele ja samuti samal päeval sularahas välja võetud. Tasumine toimus nii ülekannetega, sularahas ja ka tasaarvelduse teel. Kaebaja arvates jättis maksuhaldur maksuotsuses arvestamata otseste tõenditena asjaolu, kes sai vastuhüve müüdud kaupade ja teenuste eest ja kas AS Betox Group suhetes kaebajaga oli esindatud pädeva isiku poolt. Maksuhaldur ei ole maksumenetluse käigus seadnud kahtluse alla, et AS Betox Group oli esindatud pädeva isiku poolt, kuid asjas kogutud tõendid kogumis võimaldavad teha järelduse, et tegelikkuses majandustehinguid AS Betox Group ja OÜ Sfinks KN vahel ei ole toimunud. AS Betox Group juhatuse liige Vladimir Životnikov andis 14.02.2005 kriminaalasja nr.04930000184 uurimise käigus järgmise seletuse: „teiste firmade osas, kes kandsid raha AS-le Betox Group (muuhulgas viide AS-le Sfinks KN), võin öelda järgmist: nende firmade ülekantud raha võtsin ma edaspidi välja sularahas ja andsin nende firmade esindajatele. Samuti AS Betox Group väljastas nendele firmadele fiktiivseid arveid. Protsent minu teenuste eest sularaha saamisel nende firmade esindajatele oli ca 3-5 %. Kõige lihtsam on AS Betox Group fiktiivseid arveid eraldada reaalsest järgmiselt: kui peale raha ülekannet mingi firma poolt on tehtud makse OÜ Carmeta või OÜ Recotrade kontodele, siis see ülekanne on fiktiivne ja raha oli järgnevalt minu poolt sularahas üle antud selle firma esindajale, milline tegi esialgse ülekande AS Betox Group kontole“ (t.lk.145). 20.01.2005, 14.02.2005 ja 02.09.2005 antud seletustes sama kriminaalasja raames Vladimir Životnikov kinnitas, et OÜ Carmeta ja OÜ Recotrade on varifirmad, mille majandustegevust ta juhtis ja esitas nende nimel fiktiivseid arveid soetamiste kohta, mida tegelikult ei toimunud (t.lk.141151). Samuti väidab 20.01.2005 antud seletuses Vladimir Životnikov, et ta on OÜ Carmenta ja OÜ Recotrade majandustegevuse eest vastutav isik, kes korraldas nimetatud fiktiivsete äriühingute kaudu sularaha väljavõtmise pangakontodelt. 02.09.2005 seletusest nähtub, et arved esitati eesmärgiga kaupade ja teenuste legaliseerimiseks arve saajate jaoks. Seega AS Betox Group juhatuse liige kinnitab, et ostjad ei ole saanud tegelikult arvetel näidatud kaupu ja teenuseid. AS Betox Group ei nimetanud maksumenetluse käigus konkreetseid ettevõtteid, kellelt AS Betox Group soetas OÜ Sfinks KN raamatupidamises AS Betox Group rekvisiitidega arvetel kajastatud kaubad. Samuti ei teatanud ta AS Betox Group poolt OÜ-le Sfinks KN vormistatud arvetel märgitud kaupade päritolu. 09.11.2005 korraldusega nr.122.2/18/5986 kohustas maksuhaldur esitama AS-i Betox Group nende arvete kinnitatud koopiad, kellelt AS Betox Group soetas OÜ-le Sfinks KN müüdud kaubad. 18.11.2005 AS Betox Group vastas, et ei ole võimalik esitada ostuarvete koopiad, sest ostuarved võeti 2005 aasta jaanuaris uurimiseks ära ning on siiani tagastamata. Samuti on Vladimir Životnikov vastanud maksuhalduri 17.03.2006 korraldusele nr.12-2.2/1707, et vastavad ostuarved on MTA uurijate poolt AS Betox Group ruumidest 17.01.2005 ära viidud (t.lk.110,115). Revisjoni käigus 02.12.2005 ja 19.05.2006 andis OÜ Sfinks KN juhatuse liige Leonid Kordas maksuhaldurile seletusi, mille kohaselt ta ei tea, kellelt soetas AS Betox Group kaupa. AS-lt Betox GRoup ostetud kaubad olid ilma serfikaatideta ja garantiideta. Need toimetas kohale põhiliselt Leonid Kordas´e OÜ-le le kuuluval transpordil või OÜ töötaja Vladimir Sobsnik oma isiklikul transpordil. Leonid Kordas ei nimetanud oma seletuses täpselt, kus kaup üle anti, st ei nimetanud aadresse ega ettevõtete nimesid, kellele kaup kuulub (t.lk.218). Kohtuistungil vastas Sfinks KN esindaja Petr Kiselev kohtu nõudele esitada tõendid selle kohta, kelle käest OÜ Sfinks KN ostis kaupa ja kes osutas talle teenuseid ajavahemikul 01.01.2004 kuni 28.02.2005, et selliseid dokumente tal ei ole. Kaebaja esindaja on seisukohal, et asjaolu, kas kaupade tegelikeks hankijateks ja teenuste tegelikeks osutajateks olid AS Betox Group, OÜ Verhagen, OÜ Refaim või teised isikud, ei oma tähtsust käibemaksukohustuse 11
(17)3-07-1630 kindlakstegemisel (t.lk.5). Kuna AS Betox Group ei nimetanud konkreetseid ettevõtteid, kellelt ta soetas OÜ Sfinks KN raamatupidamises AS Betox Group rekvisiitidega arvetel kajastatud kaubad ja ka kaebajal puuduvad tõendid kaupade päritolu kohta, siis võib teha ühese järelduse, et tegemist oli teeseldud tehingutega. Tehinguid kaebaja ja AS Betox Group vahel ei ole tegelikult toimunud ning kaebaja käibedeklaratsioonides on kajastatud valeandmed. Maksuhaldur on põhjendatult jõudnud järeldusele, et OÜ Sfinks KN sai kaupa mitte AS-lt Betox Group, vaid teistelt tundmatutelt isikutelt. Vastupidist ei ole kaebaja maksumenetluse käigus tõendanud. Kaebaja väidab, et AS Betox Group juhatuse liikme Vladimir Životnikov`i poolt maksumenetluses antud ütlused ja kriminaalmenetluses antud ütlused on vastuolulised ning seetõttu tuleb võtta aluseks maksumenetluses antud ütlused. Kohus leiab, et maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel põhjendatult tuginenud Vladimir Životnikov`i poolt kriminaalasjas antud ütlustele, kuna maksumenetluses on Vladimir Životnikov esitanud üksnes paljasõnalise väite tehingute tegeliku toimumise kohta (t.lk.80 II toimik), kusjuures pole esitanud maksuhaldurile andmeid kaupade ja teenuste päritolu ega isikute kohta, kelle kaupu ja teenuseid AS Betox Group edasi müüs. Maksumenetluse käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et OÜ Aasva, OÜ Maxcell ja AS Betox Group juhatuse liikmed Ants Vaik ja Vladimir Životnikov ning nende äriühingute raamatupidajad Serafima Životnikova ja Aili Vaik on omavahel seotud isikud. OÜ Aasva juhatuse liiga Ants Vaik on AS Betox Group nõukogu liige, tema töölaud asub samas ruumis Vladimir Životnikov`i töölauaga, abikaasa Aili Vaik on OÜ Maxcell ja OÜ Betox Group raamatupidaja. OÜ Maxcell ja OÜ Betox Group juhatuse liige Vladimir Životnikov juhtis varifirmade OÜ Carmeta ja OÜ Recotrade majandustegevust ja esitas fiktiivseid arveid soetamiste kohta, mida tegelikult ei toimunud. Fiktiivsete arvete esitamise eesmärgiks oli kaupade ja teenuste legaliseerimine. 16.02.2005 andis OÜ Aasva juhatuse liige Ants Vaik MTA uurimisosakonnale kriminaalasjas nr.04930000184 järgmised ütlused: „OÜ-s Aasva on 2 töötajat - raamatupidaja Serafima Životnikova ja tema ise. Reaalselt omab äriühing staatust „puffer“. Teenuseid ja kaupu, mida soetasime AS-lt Betox Group, me reaalselt ei saanud ega ka edasi ei vahendanud. Teadsin, et AS-lt Betox Group ja varifirmadelt, millistelt AS Betox Group näitas soetamist, kaupasid ja teenuseid reaalselt ei saadud. Tegelikkuses sooritasid tegevused, millised kajastusid OÜ Aasva arvetel hoopiski kolmandad isikud, st „must“ tööjõud. Ülekantud rahasummad, millised kanti mulle, kandsin omakorda edasi AS-le Betox Group ja sealt kandis Vladimir Životnikov rahasummad edasi varifirmadesse. Varifirmade arveldusarvetelt ja pangast võeti raha sularahas välja ning tagastati arvatavasti Vladimir Životnikov`i poolt vahendustasu maha arvates raha esialgsele omanikule. Minu kasu selles tegevuses seisnes kuni 3 % mahaarvamises ülekantud summast, mis läks palkade maksmiseks. Ülekandeid OÜ-s Aasva sooritasin mina ja ka Vladimir Životnikov. AS Betox Group poolt pakutavaid teenuseid ja kaupasid, milliseid temalt reaalselt ei tulnud, hakkasin vahendama selleks, et hajutada riske nende äriühingute jaoks, kes teenuseid lõpptarbijana näilikult soetasid.“ Küsimusele, kas olite teadlik, kuidas käesolevas kriminaalasjas käibemaksupettus ellu viidi, vastas Ants Vaik: „Olin sellest teadlik. Sularaha üleandmist ja vastuvõtmist ma ei näinud. Kuid jah, aimasin, mis toimub. Teadsin ka seda, et Ilja Levkov, kes on OÜ Carmenta juhatuse liige, oli ilmselt tankist. OÜ Aasva arved koostasin mina. Summad ja tegevused, milliseid arvetel kajastasin, olin hinnapakkumiste käigus välja arvestanud. Kui hinnapakkumine teenust soetavale äriühingule ei sobinud, saatis ta oma hinnad ja teenused, mida arvetel kajastada. AS Betox Group arved koostati vastavalt sellele, millised olid summad OÜ Aasva arvetel. Erinevus tuli täpselt nii palju, kui suur oli OÜ Aasva vahendusprotsent. AS Betox Group arved koostasin samuti mina. Need äriühingud, kelledele olematuid teenuseid vahendasime, üldjuhul helistasid, kui olid ülekande sooritanud. Arved, millised nendele koostasin, edastasin posti teel või tuldi ise järele (t.lk.55 II toimik). Kohus leiab, et maksuotsuses on põhjendatult tuginetud Vladimir Životnikov`i poolt kriminaalmenetluses nr.04930000184 antud ütlustele, 12
(17)3-07-1630 kuna need sisaldavad konkreetseid selgitusi AS Betox Group poolt teostatud tehingute kohta. Maksumenetluse käigus antud seletustes Vladimir Životnikov detailidesse ei lasku ning nende alusel on võimatu teha konkreetseid järeldusi. Vladimir Životnikov`i, Ants Vaik`i ja ka teiste isikute poolt kriminaalmenetluse käigus antud ütlused ning OÜ Sfinks KN esindaja Petr Kiselev`i poolt kohtuistungil antud seletus, mille kohaselt tal puuduvad tõendid selle kohta, kellelt Vladimir Životnikov väidetavalt kaebajale müüdud kaubad soetas ja kes tegelikult kaebajale teenuseid osutas, võimaldavad teha ühese järelduse, et kõneallolevaid tehinguid AS Betox Group ja OÜ Sfinks KN vahel ei ole tegelikult toimunud. Maksuotsusest nähtuvalt on kajastatud OÜ Sfinks KN raamatupidamises 03.05.2004 arve nr. 03504/1 OÜ Verhagen rekvisiitidega summas 186 440.00 krooni, sh käibemaks 28 440.00 krooni. Maksumenetluse käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et OÜ Verhagen registreeriti käibemaksukohustuslaseks 09.12.
- Vastavalt 2003 aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonile ning bilansile ei olnud OÜ-l Verhagen 2003 aastal majandustegevust ega töötajaid. Tulenevalt maksudeklaratsioonidest ei olnud ka 2004 aastal majandustegevust ega väljamakseid. Alates veebruarist 2004 OÜ Verhagen ei esitanud MTA-le maksudeklaratsioone. 23.12.2004 kustutati OÜ Verhagen käibemaksukohustuslaste registrist käibedeklaratsioonide esitamata jätmise eest. OÜ Verhagen 03.05.2004 arve nr.03504/1 alusel soetas OÜ Sfinks KN OÜ-lt Verhagen puitu vastavalt 03.05.2004 metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktile nr.17/
- Akt on allkirjastatud OÜ Verhagen juhatuse liikme Tarmo Kremer`i kui metsamaterjali üleandja ja OÜ Sfinks KN juhatuse liikme Leonid Kordas`e kui metsamaterjali vastuvõtja poolt. Samas aktis on märge, et metsamaterjali üleandja soetas eelnimetatud metsamaterjali Andres Urgas`elt 20.02.2004 üleandmise-vastuvõtmise akti nr.01 alusel. Metsamaterjali valdamise alusena on märgitud raieluba nr.10208 Andres Urgas „Laanemetsa“ kinnistu nr.719 kuupäev 20.02.
- Akti allkirjastasid Andres Urgas kui metsamaterjali üleandja ja Tarmo Kremer kui metsamaterjali vastuvõtja. Alates 15.10.2003 kuni 11.03.2004 oli OÜ Verhagen juhatuse liige Ivo Valvet ning alates 01.03.2004 oli OÜ Verhagen juhatuse liige Tarmo Kremer. Tarmo Kremer on OÜ Verhagen osanik alates 12.02.
- 06.04.2005 andis OÜ Verhagen juhatuse liige Tarmo Kremer Ida MTK-le seletuse selle kohta, et tema allkirjastas tühje arveid ja arvete sisust ei teadnud ta midagi. OÜ Verhagen nimel ei ole ta ühtegi kaupa ostnud ega mingit kaupa ka müünud, notariaalseid tehinguid kauba ostmiseks ei teinud, OÜ Sfinks KN esindajaid ei tunne ja tehinguid teinud ei ole (t.lk.61,62 II toimik). Revisjoni käigus maksuhaldur tuvastas, et Leonid Kordas ega Konstantin Zinin (OÜ Sfinks KN metsanduse osakonna juhataja) ei ole tuttavad OÜ Verhagen juhatuse liikme Tarmo Kremer`iga ega ole temaga kohtunud ning ei ole viibinud OÜ Verhagen kontoris aadressil Rohuaia 20 Rakvere. 16.01.2006 tutvustas Ida MTK Tarmo Kremer`it metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise 03.05.2004 aktiga nr.17/2004, mille kohta Tarmo Kremer andis maksuhaldurile kirjaliku seletuse akti koopia kohta, väites, et siin ei ole tema allkiri (t.lk 68). Maksuhaldur märgib, et akti nr.17/2004 seletuse all olev allkiri ja Tarmo Kremer`i allkiri 06.04.2005 protokollil maksukohustuslase suuliste seletuste kohta on visuaalselt erinevad (t.lk.68). 13.04.2006 andis revisjoni käigus OÜ Sfinks KN metsanduse osakonna juhataja Konstantin Zinin järgmise seletuse: 2004 aprilli lõpus kohtas ta Auvere kandis metsateel oma tuttavat Olaf Karin`it, kes tegi ettepaneku osta metsas olevast laost metsamaterjali; metsamaterjali hinna ja koguse määras Konstantin Zinin; Olaf Karin esitas metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti firmale OÜ Verhagen ning palus saata OÜ Verhagen ja OÜ Sfinks KN vahelise üleandmise-vastuvõtmise akti OÜ Sfinks KN pitseri ja allkirjadega, aga pärast allkirjastamist saadab akti posti teel OÜ Sfinks KN aadressil; pärast OÜ Verhagen andmete kontrollimist (kas OÜ Verhagen on maksukohustuslane) kannab OÜ Sfinks KN raha üle OÜ Verhagen arvele (t.lk.200-202). Maksuhaldur tuvastas, et Olaf Karin`i allkirju ei ole ühelgi OÜ Verhagen rekvisiitidega dokumendil. Äriregistri andmetel ei ole Olaf Karin OÜ Verhagen juhatuse liige, asutaja ega osanik. Vastavalt vormidele TSD koos lisaga 1 13
(17)3-07-1630 ei olnud ta OÜ Verhagen palgaline töötaja. 31.08.2006 kirjas nr.623/1 väidab OÜ Sfinks KN maksuhaldurile, et Olaf Karin esitas volikirja OÜ Verhagen esindamiseks, kuid volikirja OÜ Sfinks KN ei ole säilitanud, kuna tal puudus kohustus säilitada peale tehingute lõppemist OÜ Verhagen esindamisõigust tõendavaid dokumente. Kuna 06.04.2006 protokollist, mis oli koostatud OÜ Verhagen juhatuse ainuliikme Tarmo Kremer`i poolt antud seletuste kohta, tuleneb, et ta ei ole andnud volitust Olaf Karin`ile OÜ Verhagen nimel tegutsemiseks ja arvete väljastamiseks, siis on õige maksuhalduri järeldus, et OÜ Sfinks KN väited, mille kohaselt Olaf Karin tegutses OÜ Verhagen esindajana volikirja alusel, on kaebaja poolt tõendamata. Samuti peab tulenevalt RPS § 12 lg-st 2 raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. 06.05.2005 Olaf Karin´i seletustest Ida MTK-le nähtub järgnev: OÜ-t Sfinks KN ta teab, aga tema arvates oli OÜ Sfinks KN vist raudteerestide OÜ-le Verhagen müüja, aga mida OÜ Verhagen talle müüs, ta ei tea. OÜ-s Verhagen allkirjaõigust tal ei olnud (t.lk.70). Kohtuistungil tunnistaja Olaf Karin kinnitas, et volikirja tal ei olnud, aga juhataja Tarmo Kremer`iga oli kokkulepe, et tema s.o Olaf Karin, tegeleb metsa ostmise-müügiga OÜ-s Verhagen töötamise ajal. Tema käest keegi volitust ei küsinud ning ta tegutses Tarmo Kremer`i suusõnalise korralduse alusel. Ta töötas osaühingus asejuhatajana ning tegi tehinguid ilma volituseta. OÜ Verhagen ja Sfinks KN vahel teostatud tehinguid ta ei mäleta, kuid arvab, et müüdav mets asus kuskil Ida-Virumaal. Osa tehinguid käis telefoni teel. Tarmo Kremer on eitanud tehingute toimumist ja teda tahetakse süüdlaseks lavastada. Tunnistaja väitel oli tal õigus esindada firmat ka ilma volituseta, kuna tal oli olemas firma maksekaart (t.lk 76 II toimik). Viidates
§ 34
lg-le 1, § 115 lg-le 1, § 117 lg-tele 1 ja 2 ja § 118 lg-le 1 leiab vastustaja põhjendatult, et juriidilise isiku nimel kehtivaid tehinguid saab teha üksnes kas seaduslik esindaja (juhatuse liige) või isik, kellele viimane on andnud volituse esindusõiguse teostamiseks ning ekslik on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur kitsendas alusetult
§ 118
lg 1 kohaldamisala, seostades volituse andmist üksnes kirjaliku volikirja väljastamisega. Ei maksuotsuses ega ka vaideotsuses, erinevalt kaebaja poolt esitatust, ei ole maksuhaldur seda väitnud. Kaebaja on väitnud maksumenetluse käigus, et Olaf Karin`ile oli volikiri väljastatud, kuid maksuhaldurile seda esitatud ei ole. Seega OÜ Sfinks KN ja OÜ Verhagen vahel väidetavalt teostatud tehing (isegi kui see tegelikkuses aset leidis) oli sõlmitud esindusõigust mitteomava isiku poolt.
§ 129
lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, v.a juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ Verhagen oleks antud tehingu toimumist kinnitanud või heaks kiitnud. Maksumenetluse käigus sai maksuhaldur teavet kolmandalt isikult AS-lt Stora Enso Mets, kes esitas Ida MKT 26.10.2005 korralduse nr.12-2.2/5614 alusel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu 18.03.2004 nr.001564051, mis on sõlmitud OÜ Verhagen kui kasvava metsa raieõiguse võõrandaja ja AS Stora Enso Mets kui kasvava metsa raieõiguse omandaja vahel. Lepingu objektiks on kasvav mets asukohaga Laanemetsa kinnistu nr.719 Vaivara vald Ida-Virumaa. AS Stora Enso Mets esitas maksuhaldurile ka kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu (numbriteta, kuupäeva ei ole), mis on sõlmitud Andres Urgas`e kui kasvava metsa raieõiguse võõrandaja ja OÜ Verhagen kui kasvava metsa raieõiguse omandaja vahel. Lepingu allkirjastas OÜ Verhagen poolt Tarmo Kremer. Samas vastavalt OÜ Sfinks KN raamatupidamises kajastatud dokumentidele müüs OÜ Verhagen sama päritoluga puitu 03.05.2004 OÜ-le Sfinks KN. Andres Urgas esitas maksuhaldurile seoses kõnealloleva tehinguga järgmise teabe: ta ei ole kunagi taotlenud metsateatist ega raieluba temale kuulunud kinnistule asukohaga Vaivara vald Laanemetsa MÜ ning ei ole seal ka teostanud raiet; samuti ei ole ta kohtunud ega tunne kedagi OÜ-st Verhagen; seega ei ole ta ka kellegagi kokku leppinud metsamaterjalide müügi ja üleandmise suhtes; samuti ei ole ta ka 14
(17)3-07-1630 saanud mingeid rahasummasid (t.lk.71). Kuna OÜ Verhagen juhatuse ainuliige Tarmo Kremer ei teostanud mingeid tehinguid OÜ Verhagen nimel OÜ-ga Sfinks KN, Olaf Karin`il puudus õigus tehingute tegemiseks OÜ Verhagen nimel, Andres Urgas ei müünud OÜ-le Verhagen metsa ning Andres Urgas`ele kuulunud mets Laanemetsa kinnistul nr.719 oli juba müüdud eelnevalt 18.03.2004 AS-le Stora Enso Mets, siis ei saanud OÜ Verhagen müüa seda metsamaterjali OÜ-le Sfinks KN ning viimane soetas metsamaterjali teiselt tuvastamata isikult. Järelikult on tõendamata ka asjaolu, kas kauba tegelik müüja oli käibemaksukohustuslane. Eelpooltoodud tõendeid aluseks võttes nõustub kohus maksuhalduri järeldusega, et OÜ Verhagen kui varifirma ei teostanud üldse metsa ostu- ega müügitehinguid ning tehingute vormistamine OÜ Verhagen nimel oli vajalik üksnes kauba legaliseerimiseks ning kaebajale käibemaksu mahaarvamise õiguse loomiseks. Maksuotsusest nähtuvalt on OÜ Sfinks KN raamatupidamises kajastatud järgmised arved OÜ Refaim rekvisiitidega: 08.06.2004 arve nr.1 summa 86 376.00 krooni, 24.05.2004 leping nr.1-054 14.07.2004 arve nr.2 summa 62 776.00 krooni, 01.07.2004 leping nr.2-0701 30.08.2004 arve nr.3 summa 42 096.00 krooni , 01.08.2004 leping nr.3-0801 01.10.2004 arve nr.4 summa 62 776.00 krooni, september 2004 leping nr.4-0901 Eelpoolloetletud lepingud on sõlmitud OÜ Sfinks KN ja OÜ Refaim vahel ja need on allkirjastanud OÜ Sfinks KN juhatuse liige Leonid Kordas ja OÜ Refaim juhatuse liige Leonid Rozanov. Arvetel ei ole näidatud osutatava teenuse sisu, on ainult viide lepingutele (t.lk.16, 19, 21). Lepingute objektiks ei olnud finantsgarantii andmine (nagu väidab kaebaja), vaid vastavalt lepingu punktile 1.1 turu-uuringud, mille sisu ja tööde teostamise kord on sätestatud sama lepingu punktis 2. Lepingu punktis 5.3 sisaldub säte, et teostaja (OÜ Refaim) on finantsgarandiks kõikide kohustuste täitmise osas, mis tulenevad OOO Ukrželtrans ja OÜ Sfinks KN vahel sõlmitud ostu- müügilepingust ning ta kannab täielikku vastutust kauba tarnija poolt käesoleva lepingu tingimuste ausameelse täitmise eest. Vastustaja tuvastas maksumenetluse käigus, et kahel juhul OÜ Sfinks KN sõlmis lepingud OÜ-ga Refaim pärast seda, kui OOO Ukrželtrans oli juba oma kohustused OÜ Sfinks KN ees täitnud, st kaup oli tarnitud ostjale ning juba deklareeritud OÜ Sfinks KN poolt vabasse ringlusse. Järelikult on kaebaja väited ettemaksuna tehtud raha kaotamise riski osas põhjendamatud ja õige on maksuhalduri järeldus, et käsitletavatel arvetel ning lepingutes näidatud tehingutel puudus tegelik majanduslik sisu ning nende arvete koostamise eesmärgiks oli OÜ-le Sfinks KN võimaluste loomine suuremate kulutuste näitamiseks ning kauba hinda olematu teenusega kunstlikult suurendades käibevahendite varjatult ettevõtlusest väljaviimiseks. Kaebuses kaebaja märkis, et OÜ Refaim on korralikult deklareerinud ja tasunud eelarvesse käibemaksu 37 224.00 krooni, mis kajastub OÜ-le Sfinks KN esitatud arvetel nr.1, nr.2, nr.3 ja nr.4 ning mille on OÜ Sfinks KN nende arvete alusel maha arvanud. Eeltoodu alusel järeldab kaebaja, et nimetatud äriühingute vahelistest tehingutest tuleneva käibemaksu osas avalik huvi puudub, mistõttu on maksuhalduri sekkumine kahe erasubjekti vahelistesse suhetesse ebaseaduslik. Käibemaksunõude esitamine OÜ-le Sfinks KN olukorras, kus käibemaks on juba OÜ Refaim poolt tasutud, toob kaasa topeltmaksustamise. Samuti märgib kaebaja, et ühegi õigusnormiga ei ole maksuhaldur volitatud hindama OÜ Sfinks KN ja OÜ Refaim vaheliste tehingute otstarbekust. Käesolevas maksuasjas on tuvastatud, et OÜ Refaim ei osutanud tegelikult arvetel nr.1, nr.2, nr.3 ja nr.4 näidatud teenuseid OÜ-le Sfinks KN ning vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Kuna OÜ Sfinks KN ei ole saanud teenust, milline on märgitud kõneallolevates OÜ Refaim ning OÜ Sfinks KN vahel sõlmitud lepingutes ning OÜ Refaim poolt väljastatud arvetel, siis puudus tal sisendkäibemaksu mahaarvaamise õigus. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väide avaliku huvi puudumise kohta OÜ Sfinks KN ning OÜ Refaim tehingute osas on väär. Seda sellepärast, et avalik huvi ei seisne mitte ainult käibemaksu tasumises, vaid ka maksuseaduste korrektses täitmises. 15
(17)3-07-1630 MKS § 84 kohaselt kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kuna eelpoolloetletud arvetel ning lepingutes näidatud tehingutel puudus tegelik majanduslik sisu ja maksuhaldur tuvastas kaebaja poolt esitatud andmete ebaõigsuse, siis maksuhalduri sekkumine ning maksusumma määramine OÜ-le Sfinks KN selle tõttu, et ta ebaseaduslikult arvas maha sisendkäibemaksu arvete alusel, millistel näidatud teenust OÜ Sfinks KN ei olnud tegelikult saanud, on põhjendatud. Seoses tehingutega OÜ-ga Refaim selgitas revisjoni käigus Leonid Kordas, et OÜ Refaim osutas OÜ-le Sfinks KN turu-uuringu teenuseid ning OÜ Refaim poolt loodud sidemed OOO-ga Ukrželtrans olid OÜ Sfinks KN ja OÜ Refaim vaheliste lepingute koostamise aluseks. 19.05.2006 protokollis väidab Leonid Kordas, et OÜ Refaim esindab OOO-t Ukrželtrans Balti riikides ja ta sai raha OÜ-lt Sfinks KN osutatud turundusteenuste eest; OOO Ukrželtrans toodete hindu kujundas OÜ Refaim, kuna need olid vastuvõetavad OÜ-le Sfinks KN ja sellepärast hakkas OÜ Sfinks KN tegema koostööd OÜ-ga Refaim (t.lk.210-214). Samas nähtub käesoleva haldusasja materjalidest, et leping OÜ Sfinks KN ja OOO Ukrželtrans vahel allkirjastati 08.04.2004. Seega eelpoolloetletud lepingud OÜ Sfinks KN ja OÜ Refaim vahel sõlmiti ajaliselt hiljem kui OÜ Sfinks KN oli allkirjastanud OOO-ga Ukrželtrans sõlmitud lepingu. Samuti allkirjastati eelpoolloetletud lepingud hiljem, kui OOO Ukrželtrans esitas OÜ-le Sfinks KN arved. Turu-uuringute tegeliku osutamise korral on loogiline, et teenuse osutajal on olemas dokumentaalsed tõendid turu-uuringute läbiviimisel kantud kulutuste kohta. Kuna väidetavalt uuriti Ukraina turgu, siis tuleb eeldada, et on olemas ka vastavad kuludokumendid (sõidupiletid, arved, kviitungid, jms), kuid antud juhul neid esitatud ei ole. Seda, et tegelikult turu-uuringuid läbi ei viidud, tõendab ka asjaolu, et Eesti Piirivalve infosüsteemi andmete kohaselt OÜ Refaim juhatuse ainuliige Leonid Rozanov (ka ainus töötaja) 2004 aastal Eesti Vabariigi riigipiiri ei ületanud. Nõustuda ei saa kaebaja esindaja 08.09.2006 eriarvamuses tooduga, mille kohaselt, kuna tegemist on turuuuringute ning soetamise ja abistava tegevusega, siis ei pea ühestki õigusaktist tulenevalt selline tegevus olema materialiseeritud dokumentaalselt. Samuti tõendab tehingu toimumist arve ja selle eest tasumine ning poolte kinnitus tehingu toimumise kohta (t.lk.50-53 II toimik). Põhjendatud on maksuhalduri väide, et need kaubad, mida OÜ Refaim kohustus soetama OÜ Sfinks KN jaoks, on tegelikult ostnud OÜ Sfinks KN ise Ukrainast OOO-lt Ukrželtrans 08.04.2004 müügilepingu nr.13/2004 alusel. Maksumenetluse käigus tehti kindlaks, et peale eelpoolloetletud arvete ja lepingute muid OÜ Refaim nimel vormistatud dokumente OÜ Sfinks KN maksuhaldurile maksumenetluse käigus ei esitanud. Seega ei ole esitatud tellimusi, hinnapakkumisi, jms, mis tõendaksid tehingute tegelikku toimumist.. Õige on maksuhalduri järeldus, et OÜ Refaim ei ole tegelikkuses arvetel näidatud teenuseid OÜ-le Sfinks KN osutanud ning kuna OÜ Sfinks KN ei ole teenust, milline on märgitud vastavatel OÜ Refaim ning OÜ Sfinks KN vahel sõlmitud lepingutes ning OÜ Refaim poolt väljastatud arvetel saanud, puudus tal ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Seda sellepärast, et KMS § 1 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. 08.09.2006 OÜ Sfinks KN volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Kaspar Lind`i eriarvamusest revisjoniaktile nähtub, et ta ei nõustu Ida MTK seisukohtadega tehingute mittetoimumise kohta OÜ-ga Refaim, OÜ-ga Verhagen ja AS-ga Betox Group, kuid eriarvamuse esitaja ei esitanud maksuhaldurile täiendavaid dokumente ega tõendeid tehingute toimumise kohta, mistõttu on ta väide paljasõnaline. 16
(17)3-07-1630 Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Kuna kaebust ei rahuldata, siis jäävad kohtukulud 23 255.00 (kakskümmend kolm tuhat kakssada viiskümmend viis ) krooni kaebaja enda kanda. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 28.02.2008 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 17
(17)