3-07-2458/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Eelmenetluses läbivaadatud kaebetähtaja küsimuse ning menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-07-2458 Määruse kuupäev 09.01.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.T. kaebus Tartu Vangla direktori 08.07.2003 käskkirja nr. 14/2004 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 09.01.2008 , kirjalik eelmenetlus Resolutsioon Lõpetada menetlus haldusasjas 3-07-2458 J.T.´ kaebuses Tartu Vangla direktori 08.07.2003 käskkirjale nr. 1-4/2004 kaebetähtaja rikkumise tõttu. Saata kaebuse esitajale kohtumäärus koos vastustaja kirjaliku seisukohaga. Saata Tartu Vanglale käesolev kohtumäärus. Määruskaebuse kaebetähtaja lahendamise ja menetluse lõpetamise peale võib esitada 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule , arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 12 lg 3) . Edasikaebe kord J.T. on esitanud Tartu Halduskohtule 05.12.2007 halduskaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla direktori 08.07.2003 käskkirja nr. 1-4/2004 haldusakti tühistamise nõudes. Asja materjalide kohaselt on 08.07.2003 Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr. 14/2004 distsiplinaarkorras karistatud vahistatut J.T. noomitusega Vangistusseaduse § 67 p. 1 ja 2 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt on J.T. toime pannud distsipliinirikkumise, mis väljendus 21.06.2003 kella 23.00-07.00 ajal , mil J.T. oli välja lülitanud öötule. Oma tegevusega on J.T. raskendanud järelvalvetoimkonna tööd. Kaebuses on kaebuse esitaja väitnud, et vaidlustatud käskkirjaga on kaebaja lähemalt tutvunud 23.11.2007 seoses talle haldusasjas 3-07-2004 materjalide edastamisega. Kaebaja väidab, et oli küll varasemalt teadlik , et tal on noomitus tule väljalülitamise eest, kuid peale kohtu poolt saadetud materjale, meenus kaebajale olukord üksikasjalikumalt, mistõttu kaebaja on kohtule 05.12.2007 ka kaebuse koostanud. . Kaebaja väidab ka , et käskkirjal puudub tema allkiri. Kaebuses ei ole otseselt taotletud kaebetähtaja ennistamist, kaebaja leiab, et ta on tähtaegselt kaebuse esitanud. Kohus on teinud kaebuse käiguta jätmise määruse 10.12.2007 ning juhtinud kaebaja tähelepanu kaebetähtajale. Kaebaja on vastanud kohtule 17.12.2007, et on kaevatava käskkirjaga lähemalt tutvunud 23.11.2007 ning lisab, et on mõistnud alles siis, et talle pole seda käskkirja kunagi esitatud. Kaebaja on märkinud täiendavalt, et kui tema poolt esitatud materjalidest ei piisa, määrata talle õigusabi riigi kulul. Kohus on asja menetlusse võtnud kohtumäärusega 21.12.2007 ning asunud seisukohale, et kaebetähtaja küsimus vajab läbivaatamist, kuna haldusakti väljaandmisest on möödunud üle nelja aasta. Kohus nõudis vastustajalt kaebetähtaja osas kirjalikku seletust ning Tartu Vangla vastusest 07.01.2008 nähtuvalt on kaebus esitatud Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 sätestatud haldusakti tühistamise 30- päevast ja lõikes 5 sätestatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise 3-aastast kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg on mööda lastud mittemõjuvatel põhjustel. Samas on märgitud, et kaebaja tunnistab ise, et ta oli teadlik oma varasemast karistusloeteludest, et temale on määratud karistus noomitusena, kuid alles nüüd meenusid talle juhtunu üksikasjad. Seega on kaebaja olnud varasemalt teadlik temale noomituse määramisest ning kaebaja on kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua viivitanud ning pole toonud ühtki mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus ei pea usutavaks asjaolu, et kaebaja sai alles 23.11.2007 teada haldusakti olemasolust. Kaebaja oli teadlik ja pidi olema teadlik asjaolust, et haldusakt, mida ta vaidlustab, oli olemas 2003.aastal, kuna kaebaja ise kaebuses möönab, et oli teadlik talle määratud noomitusest tule väljalülitamise eest ning hiljem meenusid üksikasjad. Kohus asub seisukohale, et antud asjas saab seisukoha võtta kaebetähtaja osas esitatud materjalide alusel ning seega puudub vajadus menetleda eraldi kaebaja õigusabitaotlust. Kaebaja on varasemalt , so. 2003.aastast, teadlik temale karistuse määramisest ning kaebaja on kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua viivitanud ning pole toonud ühtki mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebus on esitatud haldusakti tühistamise nõudes. Tulenevalt HKMS § 9 lg 1 võib kaebuse haldusakti tühistamise nõudes esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Riigikohus on asunud seisukohale (RT III osa nr. 2, 8.01.2002 A.11), et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul moel üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt ning isikul on alust arvata, et see haldusakt võib rikkuda tema õigusi ja seda võiks vaidlustada, peab isik ise astuma mõistliku aja jooksul koheseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehakse. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei saa lugeda kohus kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus on pidanud mõistlikuks kaebetähtaja läbivaatamist ilma menetlusosaliste väljakutsumiseta kohtuistungile lähtudes protsessiökonoomsusest ning HKMS § 12. Kohtunik Mare Priks