3-07-1426/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1426 Otsuse kuupäev 20.09.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Aleksandr Streltsov´i kaebus (toidujagamise korraldamine). 06.09.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Streltsov. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Vangla toimingule ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksandr Streltsov on vahistatu ja viibib Tartu Vanglas. 08.07.2007 hommikul toimus Tartu Vanglas kinnipeetavate menüüs ettenähtud pühapäeviti hommikusöögiks riisipudru koos keedisega ja kohvi piimaga serveerimine. Majandustööle määratud kinnipeetavast toidujagaja pani 08.07.2007 hommikusöögi serveerimise ajal A.Streltsovile keedise ja pudru ühte kaussi vaatamata sellele, et viimane soovis neid eraldi kaussides. 11.07.2007 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Streltsov´i kaebus Tartu Vangla toimingule, so toidujagaja käitumine 08.07.2007 hommikusöögi jagamise ajal (tl 1-2), mille tagajärjel (kaebuse kohaselt ) jäi kaebuse esitaja ilma hommikusöögist. Kuna esitatud kaebuses esinesid puudused, jättis halduskohus HKMS § 11 lg 2 alusel 02.08.2007 määrusega kaebuse käiguta, andes määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 17.08.2007 (tl 6-7). 02.08.2007 määrusega vabastati kaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest tema maksejõuetuse tõttu (tl 8). 13.08.2007 A.Streltsov lähtudes halduskohtu käiguta jätmise määrusest saatis kaebuse täpsustuse (tl 16). 16.08.2007 määrusega võttis halduskohus A.Streltsovi kaebuse menetlusse ja määras kohtuistungi toimumise ajaks 06.09.2007 (tl 18). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja Aleksandr Streltsov kaebab selle peale, et Tartu Vangla majandustööle määratud kinnipeetavast toidujagaja pani 08.07.2007 (pühapäeval) hommikusöögi serveerimise ajal temale ettenähtud keedise ja pudru ühte kaussi vaatamata sellele, et ta palus neid eraldi kaussidesse panna. Kaebuse esitaja andis toidujagajale kaks kaussi – ühe pudru jaoks ja teise keedise jaoks, kuid puder ja keedis pandi siiski ühte kaussi. Kaebuse esitaja keeldumise peale taolisel kujul putru serveerida, hakkas toidujagaja tema peale karjuma. Kaebuse esitaja leiab, et Tadeki nimeline vanglateenistuja ei peaks kinnipeetavatele toitu jagama, kuna ta kiirustab alati, karjub, et andke kausid kiiremini ja koputab jalaga uksele. Toidujagaja pani pudru koos keedisega ühte kaussi ja asetas selle kambri toiduluugi lauale. Kaebuse esitaja ei võtnud taoliselt serveeritud putru vastu ja jäi ilma hommikusöögita. Puder oli toiduluugil kuni hommikuse toidujagamise lõpetamiseni, misjärel pandi see põrandale. Järgmisel söögikorral oli puder ära viidud. Samuti märgib kaebuse esitaja, et hommikusöögil oli putru vähem ettenähtud normist. Kaebuse esitaja leiab, et sellise käitumisega on toidujagaja rikkunud tema õigusi ja palub toidujagajat sellise käitumise eest karistada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kohtule esitatud kirjalikus vastuses leiab vastustaja, et kaebus kuulub kaebuse esitajale tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust eeldusel, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 10 lg 2 sätestab, et kaebuses toimingu peale märgitakse ka põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et toiming on õigusvastane, milliseid kaebaja õigusi vaidlusalune toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Viimasest nõudest lähtuvalt on kaebuse esitaja kaebus puudustega. Kaebuse esitaja ei ole märkinud, milliseid tema õigusi rikub keedise ja pudru serveerimine ühes nõus. Tartu Vangla kinnipeetavate menüüs oli juulikuu pühapäeviti hommikusöögiks ette nähtud riisipuder keedisega ja kohv piimaga. Riisipuder on kalkuleeritud koos keedisega, st need tulebki koos serveerida ning toidujagaja talitas igati nõuetekohaselt, kui andis kaebuse esitajale pudru ühes keedisega. Kaebusest nähtub, et 08.07.2007 hommikusöögi ajal toitlustatigi kaebuse esitajat ettenähtud korras, seega ei saanud keedise ja pudru samas nõus serveerimine kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi või piirata tema vabadusi. Vastustaja märgib lisaks, et kui kaebuse esitajale ei meeldi putru koos keedisega süüa, oleks ta võinud ise keedise pudrult ära tõsta ja mõlemad eraldi manustada. Seega oli kaebuse esitaja võimuses väidetav õiguserikkumine iseseisvalt kõrvaldada. 2 Ülejäänud osas on kaebus üldsõnaline: kaebuse esitaja seletused selle kohta, et toidujagaja „alati kiirustab“ ja käsib kiiresti kausid anda, on umbmäärased ja pealiskaudsed, ega saa seetõttu olla halduskohtusse pöördumise õiguslikuks ega faktiliseks aluseks. Tartu Vanglas jagavad kinnipeetavatele isikutele toitu vangla majandustööle määratud kinnipeetavad. Toidujagaja töötab vanglaametnike vahetu järelevalve all, kes vajadusel õigusrikkumistesse sekkub. Oma kaebuses nõuab kaebuse esitaja toidujagaja karistamist, ent ei ole nimetanud ühtki põhjust, milliste konkreetsete õigusrikkumiste eest toidujagajat karistada tuleks. Pelgalt kaebuse esitaja väite alusel, nagu koputaks toidujagaja jalaga uksele, ei ole võimalik toidujagajat karistada, kuna kaebuse esitaja ja toidujagaja asuvad alati teine teisel pool ust ja seega ei võinud kaebuse esitaja näha, millega toidujagaja uksele koputab. Vastustaja juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et tal puudub õigus nõuda halduskohtult teise isiku karistamist ja seega puudub kaebamiseks põhjendatud huvi. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS A. Streltsovi kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Kaebuse sisust ja kohtuistungil antud kaebuse esitaja seletustest nähtuvalt vaidlustab kaebuse esitaja Tartu Vangla toidujagaja (kes on kinnipeetav ja on määratud vangla majandustööle ning kes töötab vangla ametnike järelevalve all) toimingu 08.07.2007 hommikusöögi jagamisel, mille tagajärjel jäi kaebuse esitaja ilma hommikusöögita. VangS § 90 lg 1 kohaselt eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja

1. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. VangS § 47 lg 1 ja 2 sätestavad, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst. Vangla Sisekorraeeskirja (VSKE) § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad. Tartu Vangla kodukorra (edaspidi: Kodukord) punkti 22.1 kohaselt toitlustatakse vanglas kinni peetavaid isikuid kolm korda päevas päevakavas ettenähtud ajal. Kodukorra punkti 22.2 kohaselt koostatakse menüü sotsiaalministri 31.12.2002 a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ järgi, mille kinnitab direktori asetäitja halduse alal. Kodukorra punkti 22.7 kohaselt kinni peetava isiku poolt vangla toidust keeldumisel hoitakse toitu toidujagamise lõpuni ning antakse juurde soovijatele või tagastatakse kööki. Kodukorra punkt 22.12.3 sätestab, et toidunõud asuvad kinni peetavate isikute käes (2 kaussi, kruus, lusikas). Ülaltoodust lähtuvalt annab söögiaegadel vahistatu toidujagajale kausi ja kruusi toidu panemiseks ja toidujagaja jagab vastava toidu selleks ettenähtud normidel ja menüüle. 08.07.2007 (tl 30 ja 31) pühapäeval, oli menüüs ette nähtud riisipuder keedisega, kohv piimaga. Kaebuse esitaja andis toidujagajale kaks kaussi, paludes ühte kaussi panna puder ja teisse keedis. Toidujagaja võttis kaebuse esitajalt ühe kausi ja pani sinna sisse pudru koos 3 keedisega ning asetas selle kambri toiduluugile. Kaebuse esitaja ei olnud sellega rahul, mistõttu ei võtnud ta temale antud sööki kambrisse ning söök jäi toiduluugile seisma kuni hommikuse söögiaja lõppemiseni. Seejärel asetas valvur söömata pudru põrandale selleks, et kambri söögiluuk kinni panna. Kohus leiab, et vastustaja ei ole ülanimetatud toiminguga rikkunud kaebuse esitaja õigusi ega piiranud tema vabadusi. Toidujagaja pani menüüs ettenähtud toidu, mis oli riisipuder koos keedisega kaussi, mille andis talle kaebuse esitaja. Kui kaebuse esitaja andis toidujagajale väikese kausi, kuhu kaebuse esitaja väitel ei mahtunud menüüs ettenähtud koguse norm, on ta selles ise süüdi. Vastustaja ei ole rikkunud kaebuse esitaja õigusi, kui toidujagaja asetas ühte kaussi menüüs ettenähtud riisipudru koos keedisega. Kaebuse esitajal oli reaalne võimalus keedis pudrult ära tõsta teisse nõusse ning süüa neid seejärel eraldi. Miski ei takistanud kaebuse esitajal tarbida eraldi putru ja keedist. Kaebuse esitaja viibib Tartu Vanglas alates novembrist
2. Sellest ajast alates on kaebuse esitaja saanud hommikusöökidel putru koos keedisega ja enne 08.07.2007 ei olnud tal taolise serveerimisega probleeme. Kaebuse esitaja seletas kohtus: „Kui ma oleksin võtnud selle kausi kambrisse toidujagamise ava pealt, siis oleks loetud, nagu ma oleksin söögi vastu võtnud“ (tl 40). Kaebuse esitaja seletas kohtus, et söömiseks antakse piisavalt aega ja tal oli kuni lõunasöögini aega moos pudrult eemaldada, kuid ta ei teinud seda põhimõtte pärast (tl 40). Kaebuse esitaja leidis, et korrapidaja peab jälgima, et kõik saaksid söönuks ja joonuks. Kaebuse esitaja leidis, et toidujagaja solvas teda ülalnimetatud viisil toidu jagamisega ning sellega, et hiljem asetati temale jagatud puder põrandale. Kohus leiab, et tuvastamist ei ole leidnud kaebuse esitaja õiguste rikkumine. Tuvastatud ei ole, et vastustaja alandas süüliselt kaebuse esitaja väärikust või kahjustas tema tervist. Kaebuse esitaja peab HKMS § 16 lg 2 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebuse esitaja ei ole aga tõendanud, et talle jagati vaidlusalusel hommikul putru ettenähtud normist vähem. Kui kaebuse esitaja andis ise toidujagajale väiksema kausi, võis ta taolise käitumisega viia toidujagaja eksitusse, mistõttu viimane võis arvata, et kaebuse esitaja tahtiski vähem putru. Kohus ei nõustu vastustaja poolt esitatud kirjalikus seisukohas märgituga, et kohus on käesoleva kaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal puudus käesoleva kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi ning vastustaja leiab seetõttu, et kaebus kuulub kaebuse esitajale tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust eeldusel, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi käesoleva kaebuse esitamiseks tulenev Riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg 1, mille kohaselt on süülise väärikuse alandamisel võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga ka selles osas, et kohus pidi käesoleva kaebuse tagastama HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Esitatud kaebuses seisnes probleem selles, et kaebuse esitaja jäeti väidetavalt ilma hommikusöögita. Enne asja menetlusse võtmist ja kohtuistungil asja arutamist ei olnud võimalik kohtul võtta seisukohta, kas kaebuse esitaja väited leiavad 4 tõendamist. Toidust ilmajätmine on inimese oluline õiguste rikkumine ning sellest lähtudes võttis kohus asja menetlusse. Käesolevat kaebust menetledes, uurinud kogutud tõendeid leiab kohus, et leidnud ei ole tõendamist, et vastustaja on kaebuse esitaja õigusi rikkunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A. Streltsovi kaebus tuleb jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik . 5