3-07-584/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-584 Otsuse kuupäev 24.september 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 16.02.2007 maksuotsuse nr 12-5/58 peale Asja läbivaatamise kuupäev 4.september 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja esindaja advokaat Marko Paabumets ja vastustaja Maksu- ja Tolliameti esindaja Anne Palusoo Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakonna II kontrollitalituse vanemrevident H.Malõševa kontrollis Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 26.10.2006 korralduse nr 12-2.1/10690 alusel Tiit Kuusiku poolt tulumaksu arvutamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2002 kuni detsember 2005 seoses Jaan Mugra poolt XXX 03.07.2002 laenulepingu alusel 2002.,

1. ja 2004.aastal kokku 150 000 krooni intresside ning 2005.aastal 359 000 viivise tasumisega. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kohustas oma 16.02.2007 maksuotsusega nr 12-5/58 XXX tasuma tulumaksu 109 656 krooni, kuna maksukohustuslane jättis Jaan Mugrale antud laenult saadud intressid ja viivised deklareerimata ning tulumaksu tasumata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esindaja advokaat Marko Paabumtes esitas kohtule kaebuse, milles palub Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 16.02.2007 maksuotsuse nr 12-5/58 tühistada osas, millega kaebajale määrati 2005.aasta eest tasumisele tulumaksu summas 81 264 krooni. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on ebaõigesti lugenud XXX 2005.aastal laekunud viivise summas 395 000 krooni tulumaksuga maksustatavaks tuluks tulumaksuseaduse § 12 lg 1 mõttes. Kaebaja on seisukohal, et tulumaksuseaduse § 17 lg 1 teise lause kohaselt makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata, seetõttu pole viivis tulumaksuga maksustatav summa. 04.09.2007 toimunud kohtuistungil esitab kaebuse esitaja esindaja kohtule uue tõendi 03.06.2002 Tallinnas Deiders Julijs ja XXX vahel sõlmitud laenulepingu ning palub sellele tõendile tuginedes vaidlustatud maksuotsus täielikult tühistada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja esindaja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata, kuna vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et XXX maksustamine tulumaksuga on põhjendatud. Tulumaks on arvestatud maksustamisperioodide 2002-2005 eest põhjusel, et maksukohustuslane jättis Jaan Mugrale antud laenult saadud intressid ja viivised deklareerimata ning tulumaksu tasumata. Vastustaja väidab, et tulumaksuseaduse § 17 lg 1 teine lause ei tähenda mitte seda, et kohustuse rikkumise eest makstavaid summasid (näiteks viivis) tulumaksuga ei maksustata, vaid seda, et sellised summad maksustatakse mitte intressina, vaid muu tuluna tulumaksuseaduse § 12 lg 1 alusel. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Õige on vastustaja seisukoht, et kohtuistungil kaebaja esindaja poolt esitatud uus tõend –XXX ja Deiders Julijse vahel 03.06.2002 sõlmitud laenuleping on ebausaldusväärne ja majanduslikult mõttetu, kuna ei kontrolli ajal ega selle käigus, samuti maksuotsuse vaidlustamise ajal ei ole kordagi mainitud, et selline tõend on olemas, see esitati alles kohtumenetluse käigus kolmandal istungil. Kohus ei võta arvesse kaebuse esitaja esindaja poolt 04.09.2007 toimunud kohtuistungil esitatud kaebaja XXX ja Läti kodaniku Deiders Julijsi vahel 03.06.2002 sõlmitud laenulepingut (tl 53), kuna see ei ole kohtu jaoks usaldusväärne, sest sellise laenulepingu olemasolust ei ole varem kordagi mainitud, samuti ei ole seda laenulepingut maksuhaldurile kogu maksumenetluse ajal esitatud – ei kontrollimise käigus, kontrollaktile eriarvamuse esitamise käigus ega ka kohtule kaebuse esitamisel, mistõttu kohus ei arvesta ka kaebuse esitaja esindaja paljasõnalise taotlusega, tuginedes uuele tõendile ja paludes seetõttu maksuotsuse täies ulatuses tühistamist. Vaidlus on selle üle, kas maksuhaldur on lugenud XXX 2005.aastal laekunud viivise summas 395 000 krooni tulumaksuga maksustatavaks tuluks tulumaksuseaduse § 12 lg 1 mõttes õigesti või mitte. 2 Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 tähenduses tähendab tulu sissetulekut. Tulu on tagastamatu sissetulek, mille tulemusel isiku vara suureneb (näiteks töötasu, rendi, laenuintressi jms saamisel) ning tulu peab olema rahaliselt hinnatav ja realiseeritav. Tulu hulka ei kuulu tagastatavad sissetulekud või tagastatavate väljaminekute tagastamine (laenud, võõra vara hoidmine, teise isiku tulude või kulude vahendamine jne). TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, renditulu ja litsentsitasud, intressid, dividendid, elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud, kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist ning madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (lg 1 punktid 1-9). TuMS § 17 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga laenult, väärtpaberilt, liisingult või muult võlakohustuselt saadud intress, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata. Kuigi TuMS § 17 ei sätesta, et kohustuse rikkumise eest makstavaid summasid tulumaksuga ei maksustata, näeb seadusandja ette nii intressi kui ka kohustuse rikkumise korral makstava summa maksustamise tulumaksuga, kuid mitte sama sätte alusel. Järelikult ei tähenda TuMS § 17 lg 1 teine lause mitte seda, et kohustuse rikkumise eest makstavaid summasid (näiteks viivis) tulumaksuga ei maksustata, vaid seda, et sellised summad maksustatakse mitte intressina, vaid muut tuluna TuMS § 12 lg 1 alusel. Nii maksuhaldurile kui ka kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt sõlmisid XXX ja Jaan Mugra 03.06.2002 laenulepingu summas 500 000 krooni lõpptähtajaga 27.05.2004 (tl 36). Laenuprotsentideks leppisid pooled kokku 15% aastas. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja tasuma tähtaegselt tagastamata summalt viivist 0,2% iga viivitatud päeva eest. Põhivõlasumma tagastas laenusaaja laenuandjale 24.05.
2. Jaan Mugra kinnitas 24.05.2006 maksuhaldurile, et ta maksis XXX laenualepingu alusel ajavahemikus 2002-2004 intresse kokku 150 000 krooni ning 2005.aasta viivist 359 000 krooni (tl 38). XXX kinnitas oma 02.06.2005 seletuses maksuhaldurile, et on Jaan Mugralt 03.06.2002 laenulepingu alusel saanud intressi kokku 150 000 krooni ja viivist 359 000 krooni (tl 37). Kontrolliga kindlakstehtud asjaolude alusel asus maksuhaldur seisukohale, et XXX pidi intressina ja viivisena saadud tulu deklareerima ja tasuma sellelt tulumaksu alljärgnevalt: 2002.aasta eest summas 8255 krooni, 2003.aasta eest summas 16 380 krooni, 2004.aasta eest 3757 krooni ja 2005.aasta eest 81 264 krooni, seega tulenes kaebaja 2005.aasta tulumaksukohustus saadud viivise maksustamiselt tulumaksuga. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et saadud viivised on XXX tulu ning selle maksustamine on õige ja seaduslik, mistõttu jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud maksuotsuse jõusse. Maare Aloe kohtunik 3 . 4