TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1779 Otsuse kuupäev 19 detsember 2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Sergei Jastrebov´i kaebus Justiitsministeeriumi 28.08.2007.a otsuse „Kinnipeetava ümberpaigutamine“ nr 4-1-04/8175 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 06.12.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Sergei Jastrebov Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Margot Olesk Resolutsioon Jätta Sergei Jastrebovi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
- Murru Vangla direktori 01.08.2007.a taotlusega nr 5-4/5057 paluti Justiitsministeeriumil paigutada Murru Vangla kinnipeetav Sergei Jastrebov edasise karistuse kandmiseks teise kinnisesse vanglasse põhjusel, et isik on negatiivselt meelestatud ning süstemaatiliselt rikub kinnipidamise režiimi ja ei allu vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Samuti on isik loonud pingestatud õhkkonna ja suhted ka teiste kinnipeetavatega, mistõttu võib S. Jastrebov olla ohustatud kaaskinnipeetavate poolt kui ka ise olla ohtlik teiste kinnipeetavate suhtes.
- Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse juhataja P.Posti 28.08.2007.a otsusega nr 4-1-04/8175 „Kinnipeetava ümberpaigutamine“ paigutati kaebuse esitaja Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 13 alusel julgeoleku kaalutlustel (oht kaaskinnipeetavate poolt) edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. 1 10.10.2007.a saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tallinna Halduskohtust Sergei Jastrebov´i kaebus Justiitsministeeriumi 28.08.2007.a otsuse „Kinnipeetava ümberpaigutamine“ nr 4-1-04/8175 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused
- Sergei Jastrebov ei nõustu Justiitsministeeriumi otsusega tema üleviimise kohta Murru Vanglast Tartu Vanglasse alljärgnevatel põhjustel. S. Jastrebov märgib kaebuses, et Tartu Vanglas ähvardab tema elu ja julgeolekut tõsine ja reaalne oht, sest kaebuse esitajal on osade Tartu Vangla kinnipeetavatega vaenulikud ja konfliktsed suhted ning teda on juba ähvardatud. Esimesel päeval, kui ta Tartu Vanglasse saabus, sai ta juba mitu kirja ja sedelit väga tõsiste ja julmade ähvardustega, milledes lubati temaga arveid klaarida. Kaebuse esitaja soovib käia kursustel ja tööl, kuid selle ohu tõttu, mis teda Tartu Vanglas ähvardab, ei saa ta seda teha. Samuti ei ole Sergei Jastrebov´i sugulastel võimalik teda külastada, sest nad elavad Tallinnas. Üleviimisega Tartu Vanglasse rikuti jämedalt Euroopa karistusseadustikku, kus öeldakse, et kinnipeetavale tehakse eelnevalt teatavaks tema üleviimine teise vanglasse ja võimalusel lahendatakse küsimus kokkuleppel. Kaebuse esitaja palub end üle viia Tallinna Vanglasse. Vastustaja vastuväited
- Vastustaja leiab, et Sergei Jastrebov´i kaebus ei ole põhjendatud ja vaidleb sellele vastu. Justiitsministeerium on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. Õigusaktidega on antud üldine raamistik kinnipeetava paigutamise otsustamiseks ja otsuse tegemise õigus täitevvõimule, antud juhul siis Justiitsministeeriumile. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust viibida või valida paigutamist mingisse konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse. Kinnipeetava paigutamine ja ümberpaigutamine otsustatakse lähtuvalt kinnipeetava ja vanglasüsteemi, vajadustest ning seda teostatakse äärmiselt ulatusliku kaalutlusõiguse kaudu. Paigutamise otsustamisel ei ole keelatud arvestada ka kinnipeetava eelistustega, kuid lõpliku valiku tegemisel on otsustav siiski täitevvõimu seisukoht. Kinnipeetaval puudub õigus kanda karistust konkreetses vanglas, mistõttu ei saa isik väita, et tema ümberpaigutamisega on rikutud kinnipeetava subjektiivseid õigusi.. Kuna kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, ei pea haldusaktis toodud motivatsioon olema mahukas ega detailne. Piisab sellest, kui otsuses esitatud kaalutluste alusel on võimalik kontrollida, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ning ei ole meelevaldne.
- Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus „Euroopa vanglareeglistik“ sätestab punktides 17.2 ja 17.3, et kinnipeetava suunamisel tuleb arvesse võtta ka nõudeid, mis on seotud jätkuva eeluurimise, ohutuse ja turvalisusega ning vajadust tagada asjakohased režiimid kõikidele vangidele ning vangide soovidega tuleb võimaluse korral arvestada. Rõhutatakse ka asjaolu, et vangla võiks asuda võimalikult lähedal kodule. Küll aga ei saa seda kriteeriumit Eesti kontekstis arvestada, kuna tulenevalt territoriaalsest eripärast ei ole raskendatud ligipääs ühestki Eesti piirkonnast vanglatele. 2
- Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja Raini Jõks selgituste kohaselt on kinnipeetav S. Jastrebov korduvalt esitanud Tartu Vanglale märgukirjasid, et tema turvalisus Tartu Vanglas on ohus. Märgukirjade lahendamise käigus on kinnipeetav keeldunud avaldamast, millised ohud kaasnevad tema Tartu Vanglas viibimisega, samuti on ta keeldunud avaldamast isikuid, kes teda Tartu Vanglas ohustavad. Tartu Vangla julgeolekuosakonnal puuduvad andmed, et teda oleks kaaskinnipeetavate poolt Tartu Vanglas ähvardatud. Kinnipeetav Jastrebov viibib hetkel eraldi kahekohalises kinnises kambris ning nagu kõikide kinni peetavate puhul on temagi kambrikaaslaste suhtes teostatud eelnev taustkontroll välistamaks võimalikke ohtusid kinnipeetav Jastrebov´i turvalisusele. Vastuolulised on kaebaja väited, justkui oleks Tartu Vanglas viibimine temale ohtlikum. Kambertüüpi vanglates, milleks on ka Tartu Vangla, paigutatakse kinnipeetav talle eraldatud kambrisse, mis välistab kinnipeetavate omavahelise suhtlemise ning kindlustab kõige efektiivsemalt vangla julgeoleku. Kaebaja subjektiivne hinnang selle kohta, et Tartu Vanglas ei ole tagatud tema turvalisus, ei muuda vastupidiseks vanglate hinnangut ega ka Justiitsministeeriumi otsust, mis põhineb süsteemi tunnetamisel ning isikute hinnangul, kes on oma ala eksperdid, õigusvastaseks. Kohtu põhjendused ja otsus
- Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. S.Jastrebovi selgituste kohaselt soovis ta Murru Vanglast üleviimist, kuid mitte Tartu Vanglasse, vaid Tallinna Vanglasse, kuid tema vastava sooviga ei arvestatud.
- Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist või ümberpaigutamist konkreetsesse vanglasse. Nii sätestab VangS § 11 lg 1, et kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ja iseloomuomadusi. Ei Vangistusseadus ega justiitsministri 29.11.2000.a määrusega kinnitatud „Täitmisplaan“ sätesta, et kinnipeetava vanglasse paigutamine või ümberpaigutamine saaks sõltuda kinnipeetava eelistusest, ega kinnipeetava endisest elukohast või tema perekonnaliikmete elukohast. Kinnipeetava ümberpaigutamise otsustamine on täitevvõimu pädevuses, kelle üheks kohustuseks on tagada vanglate julgeolek, sealhulgas ka kinnipeetavate julgeolek.
- Antud juhul on S.Jastrebov paigutatud Murru Vanglast üle Tartu Vanglasse just tema enda julgeoleku kaalutlustel. Murru Vangla direktori taotluses on märgitud, et S. Jastrebov on negatiivselt meelestatud kinnipeetav, kes süstemaatiliselt rikub kinnipidamise režiimi ning ei allu vanglaametnike seaduslikele korraldustele, samuti on S. Jastrebov loonud pingestatud õhkkonna ja suhted teiste kinnipeetavatega, mistõttu võib S. Jastrebov olla ohustatud kaaskinnipeetavate poolt. Seetõttu pidas Murru Vangla direktor oma taotluses vajalikuks S. Jastrebov üle viia teise kinnisesse vanglasse. S. Jastrebov ei ole väitnud, et tema üleviimine Murru Vanglast oleks olnud õigusvastane. Vastupidi, S. Jastrebov on nii kaebuses kui kohtuistungil väitnud, et ka ta ise taotles Murru Vanglast julgeoleku kaalutlustel üleviimist, kuid Tallinna Vanglasse. Seega saab lugeda, et vaidlusalune ümberpaigutamine oli kooskõlas ka kaebuse esitaja enda sooviga ning tema enda julgeoleku huvidega. 3 Otsus on kooskõlas ka kaebuse esitaja poolt osundatud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega Rec
(2006)2 kinnitatud „Euroopa Vanglareeglistiku“ punktidega 17.2 ja 17.3, mille kohaselt tuleb kinnipeetava suunamisel arvesse võtta ka ohutuse ja turvalisuse nõudeid ning tuleb tagada asjakohased režiimid kõikidel vangidele. Vangide soovidega tuleb arvestada võimalusel. Nagu märgitud, ei ole antud juhul kaebaja soov, et teda oleks pidanud üle viima just Tallinna Vanglasse, millegagi põhjendatud.
- Kaebuse esitaja poolt kohtule korduvalt esitatud väited, et teda on Tartu Vanglas ähvardatud nii kaaskinnipeetavate kui vanglatöötajate poolt, ei saa olla aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks ega ole otsuse läbivaatamisel asjassepuutuvad, kuna need väidetavad asjaolud on tekkinud peale vaidlustatud otsuse väljaandmist. Kohus saab hinnata vastustaja kaalutlusotsuse õiguspärasust nende asjaolude pinnalt, millised olid olemas otsuse vastuvõtmise ajal ning mis olid, või pidid vastustajale olema sel ajal ka teada. Samas ei ole kaebuse esitaja aga ei kohtule ega Tartu Vangla töötajatele mingilgi viisil põhjendanud, milles ja kelle poolt on tema julgeolek Tartu Vanglas ohustatud. Tartu Vangla vastuses kohtule on teatatud, et Tartu Vangla kodukorra rikkumisi S.Jastrebovi poolt Tartu Vanglas viibimise ajal ei ole toimunud ning neil puudub info reaalse ohu osas tema elule ja tervisele, samuti ei ole registreeritud ühtegi juhtumist, mis annaksid alust arvamuseks, et S.Jasterbovi elu ja tervis on ohus. Täiendavaid julgeolekuabinõusid tema suhtes kohaldatud ei ole. Ka kohtuistungil kaebuse esitaja oma kahtlusi ei põhjendanud, väites ainult, et on tal vaenlased nii Murru kui Tartu Vanglas.
- S.Jastrebovi taotlust, et kohus viiks teda kindlasti Tartu Vanglast üle Tallinna Vanglasse, ei ole võimalik kohtul rahuldada. Nagu eelpool märgitud, on kinnipeetava paigutamine vanglasse ja ümberpaigutamine ühest vanglast teise vanglasse täitevvõimu, so Justiitsministeeriumi pädevuses, mitte halduskohtu pädevuses. Kui kaebuse esitaja taotleb enda üleviimist teise vanglasse, on tal võimalik esitada vastav taotlus kas Tartu Vangla administratsioonile või Justiitsministeeriumile. Kaebuse esitaja väitel ta seda siiani teinud ei ole. Kui kas vangla või ministeerium keeldub taotluse rahuldamisest, on vastavat keeldumist võimalik vaidlustada halduskohtus.
- HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Justiitsministeeriumi otsus S.Jastrebovi üleviimiseks julgeolekukaalutlustel vastab HMS § 54 nõuetele, vastustaja poolt ei ole rikutud ettenähtud menetluskorda ega esine kaalutlusvigu. Otsus ei riku kaebuse esitaja õigusi, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 4