TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1686 Otsuse kuupäev 09. jaanuar 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Baltgrupp kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20.07.2007.a käskkirja nr 1-3.8/710 ja 27.07.2007.a ettekirjutuse nr 10-5.12/18 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.12.2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Baltgrupp, esindajad Erki Eismann ja Oleg Nišajev Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Kaie Roots Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik OÜ Baltgrupp esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) taotluse impordilitsentsi väljastamiseks. PRIA väljastas 10.05.2007 käskkirja nr 1-3.8/499 alusel impordilitsentsi AGRIM EE10055262 kehtivusajaga kuni 31.07.2007 riisi (CN koodiga 1006 30 67) importimiseks. Litsentsi kasutamise tagamiseks tasus kaebaja PRIA-le tagatise summas 11 265,55 krooni. 1 04.06.2007 tagastas OÜ Baltgrupp impordilitsentsi PRIAle. PRIA saatis 11.06.2007 kirjaga OÜ Baltgruppile litsentsi tagasi, märkides, et võetud impordikohustust on võimalik täita kuni 31.07.2007. OÜ Baltgrupp esitas 14.06.2007 PRIA-le avalduse, milles teatas, et kuna tehnilistel põhjustel ei saanud importida India aurutatud riisi siis nad tagastavad impordilitsentsi. Samas kirjas taotles OÜ Baltgrupp ka tagatissumma 11 265,55 krooni tagasimaksmist. 09.07.2007 esitas OÜ Baltgrupp PRIA-le uue avalduse, milles märkis, et tagastab litsentsi seoses ostu ärajäämisega ning palus tagasi maksta tasutud tagatissumma 11 265,55 kr. 20.07.2007.a andis PRIA peadirektor välja käskkirja nr 1-3.8/710, milles anti korraldus kinni pidada OÜ Baltgrupp tagatis summas 11 265,55 kr seoses impordilitsentsi kasutamata jätmisega ning teha ettekirjutus antud summa tasumiseks 30 päeva jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest. 27.07.2007.a tegi PRIA OÜ Baltgruppile ettekirjutuse nr 10-5.12/18 tasuda 11 265,55 krooni 30 päeva jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest rahandusministeeriumi arveldusarvele. 04 09.2007 käskkirjaga nr 1-3.8/777 käskis PRIA kinni pidada OÜ Baltgrupp deposiittagatisest 11 265,55 krooni, kuna ettekirjutuses nr 10-5.12/18 toodud summat ei tasutud ettenähtud tähtajaks. 28.09.2007 esitas OÜ Baltgrupp kaebuse Tartu Halduskohtule PRIA 20.07.2007.a käskkirja nr 13.8/710 ja 27.07.2007.a ettekirjutuse nr 10-5.12/18 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused Kaebaja märgib, et ta taotles ja sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt import AGRIM litsentsi riisi importimiseks. Litsentsi kasutamise tagamiseks tasus kaebaja PRIA-le nõutud tagatise summas 11 265,55 krooni. Seejärel jäi kaebaja ootama kaupa (riisi), mis pidi laekuma Läti Vabariigi tolli lattu. Kui kaup saabus, ostis enne kaebajat Leedu äriühing samast partiist kaks treilerit riisi, mis lahtitollimisel osutusid söömiskõlbmatuks, kuna toode sisaldas üle normi afladoksiini ning oli ka kahjustatud aidakahjuritega. Kuna kaebaja sai nimetatud Leedu partnerilt sellekohase info, oli kaebaja sunnitud loobuma selle partii ostust, sest sellist toodet ei ole lubatud Eesti Vabariigis realiseerida. Kaebaja üritas Indiast leida teist tarnijat, kuid nende müügitingimused ja tooted ei olnud vastuvõetavad ning sellest tulenevalt kaebaja loobus väljastpoolt EU riisi ostust ning tagastas PRIA-le kasutamata litsentsi, teavitades vastustajat kirjeldatud vääramatu jõu asjaolust. Kaebaja ei nõustu ei PRIA 20.07.2007. a. käskkirjaga nr 1-3.8/710 ettekirjutusega nr 10-5.12/18. ega 27.07.2007. a. 2 Kaebuse esitaja märgib, et ettekirjutuse eesmärk ja sisu on talle arusaamatud ning ei ole kontrollitavad. Ettekirjutusest tulenevalt peab kaebaja tasuma vastustajale tagatisega võrdse rahasumma selleks, et saada tasutud tagatis tagasi, mis on absurd. Ettekirjutus ei ole õiguslikult motiveeritud, kuna ettekirjutuse tekstist ei selgu selle tegemise õiguslik alus. Ettekirjutuses viidatakse üksnes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 64 lg 1 p 4 ja § 65, kus on sätestatud ettekirjutuse tegemise üldreeglid. Viidatud sätted ei reguleeri kaebaja arvates antud juhtumit. Vaidlustatud käskkiri põhineb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikkel 35 lg 2, mille kohaselt kui importimise või eksportimise kohustust ei ole täidetud ja kui artiklite 40, 41 või 49 kohaldamisest ei tulene teisiti, ei tagastata tagatist summa osas, mis on võrdne:
- a)95 % litsentsil või sertifikaadil märgitud koguse ja
- b)tegelikult imporditud või eksporditud koguse vahega. Samas on nimetatud käskkiri vastuolus Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikkel 40 lg 1 sätestatuga, mille järgi kui ettevõtja arvab, et vääramatu jõu tagajärjel ei saa litsentsi või sertifikaadi kehtivusaja jooksul importida või eksportida, taotleb litsentsi või sertifikaadi omanik liikmesriigi pädevalt asutuselt, kes litsentsi või sertifikaadi välja andis, selle litsentsi või sertifikaadi kehtivuse pikendamist või litsentsi või sertifikaadi tühistamist. Kaebaja leiab, et OÜ Baltgrupp tegutses vastavuses nimetatud sättega. Tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikkel 41 lg 1, pidi vastustaja käesoleval juhul tühistama kaebaja importimise kohustuse ja tagastama makstud tagatise. Vastustaja vastuväited Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb vastu. PRIA väljastas 10.05.2007 osaühingule Baltgrupp impordilitsentsi EE10055262 kehtivusajaga kuni 31.07.2007 riisi importimiseks. Seejuures sai kõnesolevat litsentsi kasutada riisi importimiseks mitte ainult Indiast, vaid ka teistest riikidest, kuna litsentsi 7. lahtris toodud andmete kohaselt ei ole ekspordiriik kohustuslik. Samuti võis imporditav riis olla toodetud ka mujal kui Indias, kuna litsentsi 8. lahtris toodud andmete kohaselt ei ole toote päritoluriik kohustuslik. Et tagada kõnesolevast impordilitsentsist tuleneva kohustuse võimaliku täitmatajätmise korral sanktsioonina ettenähtud summa maksmine OÜ Baltgrupp poolt, seoti selle kohustusega OÜ Baltgrupp poolt esitatud tagatis summas 11 265,55 kr. OÜ Baltgrupp tagastas impordilitsentsi PRIA-le juba 04.06.2007. Vale on kaebaja väide, et käskkiri nr 1-3.8/710 on vastuolus Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 40 lg1 sätestatuga. Kõnesolev säte reguleerib juhtumit, kui ettevõte arvab, et ta ei saa litsentsi kehtivusaja jooksul vääramatu jõu tagajärjel importida. Osutatud sätte kohaselt taotleb litsentsi omanik sellisel juhul litsentsi väljaandjalt (antud juhul PRIA-
- lt)kas selle litsentsi kehtivusaja pikendamist või litsentsi tühistamist. Seejuures lasub ettevõttel nende asjaolude tõendamise koormis, mis ettevõtte arvates on vääramatuks jõuks. Artikli 40 lg 4 kohaselt on pädeva asutuse (antud juhul PRIA) otsustada, kas ettevõtte poolt esitatud asjaolu saab käsitleda vääramatu jõuna või mitte. 3 OÜ Baltgrupp ei taotlenud ei litsentsi kehtivusaja pikendamist ega litsentsi tühistamist seoses vääramatu jõuga. OÜ Baltgrupp lihtsalt tagastas täitmata litsentsi esimest korda juba 04.06.2007. Seejuures ei esitanud kaebaja mitte mingeid põhjendusi importimise kohustuse täitmatajätmise kohta. PRIA oma 11.06.2007. a kirjas selgitas kaebuse esitajale litsentsist tuleneva impordikohustuse täitmatajätmise tagajärge - tagatis peetakse kinni. Ettevõte, kes taotleb endale impordilitsentsi, saab koos litsentsiga mitte ainult õiguse importida, vaid ka kohustuse importida, millega omakorda võtab endale ettevõtlusriski ja vastutuse kohustuse täitmatajätmise korral. Litsentsi omav ettevõte peab tegema kõik selleks, et importimise kohustus täies koguses ja ettenähtud ajal täidetud saaks. Seetõttu on importimise kohustuse täitmatajätmist vabandavateks asjaoludeks üksnes väga erakordsed asjaolud, mis väljuvad tavalise ettevõtlusriski piiridest, mis ei sõltu taotleja tahtest ja mida PRIA saab seepärast lugeda vääramatuks jõuks. Et vääramatuks jõuks võib lugeda üksnes väga erakorralisi asjaolusid, järeldub ka artikli 41 lõikest 6, mille kohaselt peab liikmesriik, kuhu pädev asutus kuulub, teatama vääramatust jõust komisjonile, mispeale komisjon teatab sellest edasi ka teistele liikmesriikidele. Eeltoodut arvesse võttes on selge, et OÜ Baltgrupp poolt esitatud põhjused (sh kaebuses märgitud) ei kujuta endast vääramatut jõudu ja seetõttu ei saanud need asjaolud olla aluseks litsentsi tühistamiseks ja tagatise vabastamiseks vastavalt artiklitele 40 ja 41. Vaidlustatud ettekirjutuse nr 10-5.12/18 aluseks ei ole üksnes “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 64 lg 1 p 4 ja § 65, nagu väidab kaebaja, vaid ettekirjutuse alusena on märgitud ka peadirektori 20.07.2007. a käskkiri nr 1-3.8/710. Kaebaja väide, et ettekirjutuse eesmärk ja sisu on arusaamatud ja ei ole kontrollitavad, on põhjendamatu. Ettekirjutuse aluseks olevas käskkirjas nr 1-3.8/710 on viidatud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2220/85 artikli 22 lg 1 ja 2 ning artikli 29 lg 1. Artikli 22 lg 1 sätestab, et tagatis peetakse täies ulatuses kinni selle koguse osas, millega esmanõuet on rikutud. OÜ Baltgrupp jättis kogu litsentsiga lubatud riisikoguse importimata ja selle koguse kohta oli ta eelnevalt esitanud tagatise summas 11 265,55 kr. Tagatise eesmärgiks on vastavalt artiklile 3 (
- a)kindlustada rahasumma maksmine pädevale asutusele juhul, kui konkreetset kohustust ei täideta. Artikli 22 lg 2 kohaselt käsitletakse esmanõude rikkumisena tõendite esitamata jätmist selleks ettenähtud aja jooksul, v.a. juhul, kui vääramatu jõud takistas tõendite esitamist tähtaja jooksul. (Määruse nr 1291/2000 artikli 32 lg 1 (
- a)ja sellega seotud artikli 33 lg 1 (
- a)kohaselt on selliseks tõendiks litsentsi esimese eksemplari esitamine, mille kannetest nähtub litsentsi täielik või osaline kasutamine, või litsentsi täielikult kasutamatajätmine. Edasi nähakse määruse nr 2220/85 artikli 22 lg 2 ette, et kinnipeetud summa taastamiseks (s.t. et selleks, et OÜ Baltgrupp saaks oma PRIA poolt kinnipeetud tagatissummat 11 265,55 kr. jälle kasutada tagatisena võimalike tulevaste kohustuste puhul) tuleb viivitamatult järgida artiklis 29 ettenähtud korda. 4 Artikli 29 lg 1 kohaselt peab pädev asutus (PRIA) viivitamatult peale seda, kui talle on saanud teatavaks tagatise kinnipidamist põhjustavad asjaolud (antud juhul impordilitsentsi kasutamata jätmine ja vääramatu jõu puudumine), nõudma kohustust täitma pidanud isikult (kinnipeetud summaga võrdse) summa maksmist 30 päeva jooksul alates selle summa maksmise nõude kättesaamisest. Kui seda summat ettenähtud ajal ära ei maksta, võtab pädev asutus selle summa maha (deposiit) tagatisest (s.o. tagatiste kontolt) ja kannab vastavale kontole. Viimast võiks summa tasumise eesmärgi tõttu nimetada tinglikult trahvikontoks, kuna sellele kantakse summad, mida tuleb maksta sanktsioonina juhul, kui importimise kohustust ei täidetud. Summa 11 265,55 kr. äravõtmine (kinnipidamine) OÜ Baltgrupp deposiittagatisest kajastub deposiittagatise krediteerimise käskkirjas nr 1-3.8/777 04.09.2007. Vastustaja selgitas lisaks, et juhul, kui summa tasumise nõude saanud ettevõte maksab 30 päeva jooksul selle (trahvi)summa ära, siis tema PRIA poolt kinnipeetud tagatis vabastatakse (jääb endiselt nn tagatiste kontole, kuid ei ole veel seotud mingi konkreetse kohustusega) ja ettevõte saab seda jälle kasutada teiste oma kohustuste tagamiseks. Kui ettevõte aga ei soovi seda tagatist enam hoida, võib ta jätta nõutud summa maksmata ja sellisel juhul kannab PRIA (maksmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel) selle summa tagatiste kontolt (trahvi)kontole (toimub deposiittagatise krediteerimine - käskkiri nr 1-3.8/777 04.09.2007). Sellega ongi impordikohustuse täitmatajätmise eest sanktsioon kohaldatud. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et vaidlustatud käskkiri ja selle alusel tehtud ettekirjutus on õiguspärased, mistõttu puudub alus nende tühistamiseks. Kaebaja mittearusaamine vaidlustatud haldusaktide sisust võib olla tingitud mittearusaamisest vastavast seadusandlusest, mille eest aga PRIA ei saa vastutada. PRIA on vaidlustatud haldusaktides viidanud kõikidele asjakohastele õigusaktidele ja nende konkreetsetele sätetele, samuti esitanud lühidalt kohaldatavate sätete sisu. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vaidlustatud käskkirjaga otsustas PRIA kinni pidada OÜ Baltgrupp poolt tasutud tagatise seoses impordilitsentsi kasutamata jätmisega. Sama käskkirjaga otsustati teha osaühingule ettekirjutus tagatisega võrdse summa tasumiseks 30 päeva jooksul. Vastav ettekirjutus tehti 27.07.2007. Kohus on seisukohal, et sisuliselt vajab lahendamist just PRIA peadirektori 20.07.2007 käskkirja õiguspärasus, kuna selles on otsustatud ka ettekirjutuse tegemine, ettekirjutus on lihtsalt vormistatud käskkirja alusel hiljem, see on 27.07.2007.a. Kaebuse esitaja leiab, et PRIA-l oli kohustus nende poolt esitatud avalduste alusel tühistada importimise kohustus ning kohustus makstud tagatis tagastada, kuna nad ei saanud riisi importimise litsentsi kasutada vääramatu jõu tõttu. Vastustaja leiab, et kaebuse esitajal litsentsi kasutamata jätmine ei ole põhjustatud vääramatust jõust. Vaidlust selle üle, et OÜ Baltgrupp taotles PRIA-lt riisi importimiseks litsentsi saamist, et teda kohustati litsentsi saamiseks tasuma tagatise ning et ta tagatise summas 11 265,55 krooni tasus, ei ole. Vaidlust ei ole ka selles osas, et kaebuse esitajal jäi impordilitsents kasutamata. Vaidlus on selles osas, kas kaebuse esitajal on õigus saada tagasi tema poolt makstud tagatis või mitte. 5 Kaebuse esitaja eesmärgiks on saada tagatiseks makstud summa tagasi ja seda põhjusel, et impordilitsents jäi kasutamata vääramatu jõu tõttu. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 55 lg 4 kohaselt kehtestab tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise täpsema korra põllumajandusminister. Põllumajandusministri 20.04.2004 a. määruse nr 46 § 3 lg 1 sätestab, et tagatisi kasutatakse ja vabastatakse Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ettenähtud korras. Põllumajandusministri määrus ise täpsemalt tagatiste kasutamist ja vabastamist ei reguleeri, seega tuleb lähtuda ainult Euroopa Komisjoni määrustest. Põllumajandussaaduste ja –toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad on kehtestatud Euroopa Komisjoni (EÜ) määruses nr 1291 /2000 ning põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakendussätted on kehtestatud Euroopa Komisjoni määruses (EMÜ) nr 2220/85. Määruses nr 2220/85 on märgitud, et põllumajandusmääruste mitmete sätete kohaselt on tarvis anda tagatis, mis on vajalik, et tagada kohustuse täitmata jätmise korral ettenähtud summa maksmine. Selle määruse artikkel 3 kohaselt on tagatis kinnitus rahasumma pädevale asutusele maksmise või pädevalt asutuselt kinnipidamise kohta, kui teatavat konkreetset kohustust ei täideta. Artikkel 4 sätestab, et tagatise annab isik, või see antakse isiku kasuks, kes vastustab kohustuse täitmata jätmise puhul rahasumma maksmise eest. Seega, kui impordilitsentsi saanud isik ei täida oma litsentsijärgset kohustust, tuleb tal kohutuse täitmata jätmise eest tasuda vastav rahasumma. Kui isik vastavat rahasummat ei maksa, on litsentsi välja andnud asutusel õigus ja kohustus see summa kinni pidada tagatisrahast. Seega tuleb tagatis maksta kohustuse täimata jätmisel nö. sanktsioonina makstava summa garantiina. Kui aga tagatise maksnud isik tasub nõutud summa, vabastatakse varem makstud tagatis, isikul on õigus see summa tagasi saada või jätta teiste kohustuste tagatiseks. Määruse nr 1291/2000 artikkel 31 (
- a)sätestab, et litsents loetakse täidetuks ja õigus litsentsi alusel importida kasutatuks artikli 24 lõike 1 punktis a nimetatud deklaratsiooni ( vabasse ringlusse suunamise deklaratsioon) tolliasutuse poolt vastuvõtmise päeval. Antud juhul kaebuse esitaja litsentsijärgset kohustust ei täitnud, mida tõendab ka kohtutoimikus olev litsentsi koopia, kus puudub tolliasutuse vastav kinnitus (määruse nr 1291/2000 artikkel 33 lg 1(a)). Seega, kui puuduvad tõendid litsentsi alusel imporditud kauba tolliasutuse poolt vastuvõtmise kohta ehk sisuliselt kauba importimise kohta, siis puuduvad ka õiguslikud alused tagatise vabastamiseks ehk tagatise tagasimaksmiseks. Määruse 1291/2000 artikli 35 lg 6 kohaselt tuleb impordilitsentside puhul tõendid litsentsi kasutamise kohta esitada 45 päeva jooksul alates litsentsi kehtivusaja lõppemisest, välja arvatud juhul, kui see on võimatu vääramatu jõu tõttu. Kaebaja tagastas litsentsi juba selle kehtivuse ajal. Sätted, mis reguleerivad vääramatut jõudu, sisalduvad määruse nr 1291/2000 artiklites 40 ja 41. Nii märgib artikkel 40, et kui ettevõtja arvab, et vääramatu jõu tagajärjel ei saa litsentsi või sertifikaadi kehtivusaja jooksul importida või eksportida, taotleb litsentsi või sertifikaadi omanik liikmesriigi pädevalt asutuselt, kes litsentsi või sertifikaadi välja andis, selle kehtivusaja pikendamist või tühistamist. Ettevõtjad tõendavad asjaolu esinemist, mis nende arvates oli vääramatu jõud, kuue kuu jooksul litsentsi kehtivusaja lõppemisest alates. 6 Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebuse esitaja ei ole järginud määruse nr 1291/2000 nõudeid ega pole taotlenud pädevalt isikult, antud juhul PRIA-lt ei litsentsi pikendamist ega tühistamist ega pole üheski tähtaegselt esitatud avalduses märkinud, et see oleks toimunud vääramatust jõust tingituna. Kaebuse esitaja tagastas litsentsi esmakordselt 04.06.2007 PRIAle ilma mingit selgitust välja toomata. Seetõttu on vastustaja litsentsi 11.06.2007 tagastanud kaebuse esitajale, märkides, et litsentsiga võetud kohustust on võimalik täita 31.juulini 2007 ning kui kaebuse esitaja ei soovi litsentsi kasutada, tuleb see tagastada koos avaldusega. Kirjas on ka selgitus, et täitmata impordikohustuse ning litsentsi tähtaja möödumisel kuulub tagatis kinnipidamisele (tlk.21). Seejärel on OÜ Baltgrupp taotluse tagatise tagasimaksmiseks esitanud 14.06.2007 (tlk.22) ja 09.07.2007 (tlk.23). Esimesel juhul on märgitud, et importida ei olnud võimalik tehnilistel põhjustel, teisel juhul, et seoses ostu ärajäämisega. Kuid ühelgi juhul ei ole kaebuse esitaja taotlenud litsentsi kas pikendamist või tühistamist. Samas, kui ka lugeda et kaebuse esitaja pidas litsentsi tagastamise all silmas taotlust litsentsi tühistamiseks, ei ole kaebuse esitaja märkinud, et tehing oleks ära jäänud kaebajast sõltumatutel asjaoludel, tulenevalt vääramatust jõust. Vastavate asjaolude esinemise tõendamise kohustus on ettevõtjal, mitte litsentsi väljastanud asutusel. Seda, et kaebuse esitaja ei olnud litsentsi tagastamise ajal taotlenud litsentsi tühistamist vääramatust jõust tingituna, tõendavad ka kohtuistungil esitatud materjalid, mille järgi alles 27.08.2007 esitas OÜ Baltgrupp PRIA-le nõuetekohase taotluse litsentsi tühistamiseks. Seega ei olnud kaebuse esitaja esitanud koos litsentsi tagastamisega ei nõuetekohast taotlust ega toonud välja asjaolusid, mida vastustaja oleks vääramatu jõuna saanud hinnata. Määruse nr 2220/85 artikkel 29 kohustab pädevat isikut viivitamata pärast seda, kui talle on saanud teatavaks tagatise kinnipidamist põhjustavad asjaolud, nõudma kohustust täitma pidanud isikult kinnipeetud summaga võrdse summa maksmist 30 päeva jooksul alates selle maksmise nõude kättesaamisest. Vastavalt nendele nõuetele on PRIA ka toiminud. Kuna kaebuse esitaja jättis impordikohustuse täitmata ja tagastas litsentsi, taotlust litsentsi tühistamiseks vääramatu jõu tõttu esitatud ei olnud, oli vastustajal õigus ja kohustus esmalt kinni pidada kaebaja tagatis summas 11 265,55 krooni ning kohustada teda ettekirjutusega tasuma nimetatud summa 30 päeva jooksul eraldi kontole. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri ja ettekirjutus on õiguspärased, vaidlustatud haldusaktidega ei ole kaebuse esitaja õigusi rikutud, mistõttu jääb kaebus rahuldamata. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Eda Muts kohtunik 7