KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-836

) § 40 lg 2 ning § 61 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel ettekirjutus lammutada ehitusloata püstitatud kiosk Vabaduse pst 84b, määrati tähtajaks 01.04.2006 ja hoiatati, et ettekirjutuse mittetäitmisel rakendatakse tema suhtes

§ 61lg 6 alusel sunniraha 4000 krooni.

29.12.2005 ja 05.01.2006 kinnistu paiksel ülevaatusel selgus, et krundile on püstitatud müügikiosk, rajatud seda teenindavad vee- ja kanalisatsioonitrassid ning paigaldatud sillutis, kuid tööde teostamiseks puudub ehitusluba. Sunnivahendi adressaadi seletuse kohaselt ei ole kiosk paigaldatud kohtkindlalt ja seetõttu ei ole tegemist ehitisega ning ehitusloa nõue on alusetu. Ettekirjutuse kohaselt on krundile püstitatud kiosk vee- ja kanalistasioonitrasside läbi maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ja vastab ehitise tunnustele. Ehitist ei saa käsitleda väikeehitisena, sest kioskil on avalikkusele suunatud funktsioon (

§ 15lg 1 p 1).

Sellest tulenevalt on ehitise püstitamiseks vajalik ehitusluba.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu. Tegemist on õigusliku aluseta ehitisega, 3-06-836 mille püstitamise eest on vastutav sunnivahendi adressaat. Müügikioski paigaldamine väikeelamurajooni hoovialale häirib naaberkinnistu valdajaid ja oleks tulevastele klientidele raskelt ligipääsetav autodega, kuna Vabaduse puiesteele on selles osas ettenähtud jalgrattatee. 22.02.2006 koostas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vanemspetsialist A. Kais M. Puusepale väärteoprotokolli, mille järgi on Vabaduse pst 84b krundile enne kioski püstitamist ehitusloa olemasolu tagamata jätmisega eiratud

§ 29lg 1 p-s 1 toodud ehitise omaniku kohustust.

A. Kaisi 24.03.2006 määrusega lõpetati väärteoasja nr 100 menetlus M. Puusepa suhtes väärteo tunnuste puudumise tõttu. Määruse kohaselt ei ilmne menetluse käigus kogutud materjalidest, et menetlusosaline on toime pannud teo

§ 29lg 1 p-s 1 sätestatud tunnustel.

Tallinna Linnavalitsuse 29.03.2006 korraldusega nr 616-k jäeti M. Puusepa Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.01.2006 ettekirjutuse nr 404 peale esitatud vaie rahuldamata.

1. M. Puusepa kaebuses paluti tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.01.2006 ettekirjutus-hoiatus nr
2. Kaebuse väitel on rikutud uurimispõhimõtet ja see on oluline menetlusnormide rikkumine. Vastustaja lähtus poolikust teabest (eeldas kohtkindla ühendamise olemasolu); oli tõendite hindamisel ja valimisel erapoolik (eelistas kaebajale ebasoodsamaid eeldusi); ei kontrollinud kõiki ettekirjutuse väiteid (nt kas väide kohtkindla ühendamise kohta vastab tegelikkusele). Seletuses vastustajale osundas kaebaja asjaolule, et tegemist ei ole ehitisega

mõttes ega kohtkindlalt ühendatud paigaldisega. Seetõttu ei ole menetleja pool kasutatud tõendamise metoodika kooskõlas hea usu põhimõttega. Tõendama oleks pidanud seda, et nimetatud objekt on kohtkindlalt ühendatud, paigaldisel on avalikkusele suunatud funktsioon ja muid ettekirjutuses toodud asjaolusid ning seda, millisest normist tulenevalt on adressaat tegutsenud ebaseaduslikult. Vastavaid materjale kogutud ega ettekirjutust tõendatud ja motiveeritud ei ole. 3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja märkis, et mõiste „paigaldis“ on juriidilises tähenduses tundmatu. Tuginedes Riigikohtu seisukohtadele asjas nr 3-1-1-44-06 pole kahtlust, et Vabaduse pst 84b paigaldatud ehitis on kohtkindlalt ühendatud. Selle asukohta ei ole tema raskuse tõttu võimalik ilma inimese poolt kasutatavate abivahenditeta muuta. Vabaduse pst 84b on püstitatud hoone (sellel on katus, siseruum, välispiirded), mis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud.

§ 12

lg 2 järgi peab ehitamiseks olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamisel.

§ 15

lg 1 p 1 järgi on väikeehitis kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Seega sõltumata ehitusalusest pindalast tuleb taotleda ettenähtud korras ehitusluba, kui ehitisel on avalikkusele suunatud funktsioon. Kaebaja on kinnitanud, et soovib Vabaduse pst 84b püstitatud hoones osutada avalikkusele suunatud teenust - kiirtoitlustust. Hoone asukoht, paigutus ja valgustus kinnitavad ühiselt selle saavutamise võimalikkust. Kuna ehitusprojekti ega ehitusluba ei ole väljastatud, on tegemist ehitusloata püstitatud ehitisega. Seega on tegemist õiguspärase ettekirjutus-hoiatusega. 4. M. Puusepa vastuväidetes leiti, et tegemist on konteineriga, mida saab treileri ja tõsteseadmega sealt eemaldada. See, et tehakse ettevalmistusi konteineri kasutusele võtuks müügikioskina, ei oma antud vaidluses tähendust, sest konteineris ei toimu avalikkusele suunatud tegevust. Väärteoasjas menetleti sama konteineriga seonduvat ja menetlus lõpetati, sest leiti, et tegemist ei ole ehitisega. Kuna sama konteineri puutumatus ehitisega

mõttes on väärteoasjas leidnud kinnitust samade poolte vahelises vaidluses, tuleb kaebus hoolimata vastustaja vastuväidetest rahuldada. Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse aspektist on eelnevaid asjaolusid arvestades vastustaja seletus sisutühi ja põhjendamatu. 2

mõttes. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, kusjuures ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks (

§ 2lg 1).

Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis (

§ 2lg 2).

Asja juurde võetud Tallinna Linnavalitsuse väärteoasja nr 100 materjalidest (sh fotodelt) on selgesti arusaadav, et tegemist on hoonega – sellel on katus, siseruum ja välispiirded ning see on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. Veelgi enam – fotodelt nähtuvalt viitavad paigaldatud tehnosüsteemid ühendusele elektri-, vee- ja kanalisatsioonitrassidega. Seega on ümber lükatud ka kaebaja esindaja kohtuistungil esitatud väide, et tegemist on konteineriga, mis ei ole maaga kohtkindlalt ühendatud. 2) Sõltumata ehitusalusest pindalast tuleb taotleda ettenähtud korras ehitusluba, kui ehitisel on avalikkusele suunatud funktsioon. See, et kõnealune ehitis on ehitatud kiirtoitlustuskioskiks, nähtub kaebaja 27.12.2004 kirjast, milles ta teatas vastustajale, et soovib kinnistule paigutada kiirtoitlustuskioski, samuti 06.03.2005 kirjast, milles muuhulgas mainiti, et mööda Vabaduse pst sõidab Tallinnast välja enamik turiste, kes suunduvad Euroopa poole ja kes hea meelega kinnitaks enne pikemat sõitu keha. Kaebaja kavatsust avada seal kiirtoitlustuskiosk kinnitas kohtus ka tema esindaja. Eeltoodut kinnitab ka fotodelt nähtuv hoone asukoht, paigutus ja valgustus ning hoone sisekujundus ja välisilme. Seega ei ole kaebaja kõnealust hoonet ehitanud enda tarbeks, vaid avalikkusele suunatud teenuse osutamiseks. Kuna vaidlusaluse hoone ehitamiseks ei ole koostatud ehitusprojekti ega väljastatud ehitusluba, on tegemist õigusliku aluseta ehitatud ehitisega. Arvestades ka asjaolu, et Vabaduse pst-le on selles osas ettenähtud jalgrattatee, on kõnealune ehitis nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane.

§ 40

lg 2 järgi peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. 3) Vastustaja ei ole uurimispõhimõtet rikkunud ja kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud. 4)

§ 61

lg 1 p 5 kohaselt teeb linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata.

§ 61

lg 6 alusel võib selle ettekirjutuse täitmata jätmise korral nimetatud ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ASS) sätestatud korras, sunniraha ülemääraks on 10 000 krooni. Hoiatuse sunnivahendi rakendamiseks võib teha koos ettekirjutusega (ASS § 7 lg 2). Kaevatav haldusakt on õiguspärane. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. M. Puusepa apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus. Kohus ei pööranud vajalikku tähelepanu kaebaja väidetele kohtumenetluses ega põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Halduskohtu otsus on motiveerimata ning ei vasta HKMS § 25 lg 2, 3 ja 5 nõuetele. Kohtuotsus tuleb seetõttu tühistada ja teha uus sisuline otsus. Kaebaja leiab jätkuvalt, et tegemist on konteineriga, mis olemuselt ega sisuliselt ei ole ehitis

tähenduses. Seetõttu ei saa ehitusseaduse ega sellega seonduval õiguslikul alusel kaebajat kohustavat haldusakti koostada ega selle alusel teda millekski kohustada. Kuna konteineri puutumatus

-ga on sama haldusorgani poolt menetletud väärteomenetluses kinnitust leidnud (menetlus lõpetati väärteo koosseisu puudumise tõttu), tekkis haldusorganil kohustus vaidlustatud haldusakt ise tühistada. Kohus ei põhjendatud, miks sama eseme suhtes sama haldusorgani poolt menetletud väärteomenetluses tuvastatud asjaolusid haldusmenetluses ei arvestata. Kaebajal on õiguspärane ootus sama vaidluseseme suhtes sama seaduse ühetaolisele kohaldamisele. Kaebaja arvates ei ole tema kunagine pöördumine vastustaja poole kavatsusega saada luba Vabaduse pst 84b müügikioski avamiseks piisav alus haldusakti jõussejätmiseks. 7. Vastustaja jäi vastuses oma seisukohtade juurde ja leidis, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Väärteo- ja haldusmenetlus võivad küll toimuda paralleelselt, kuid on teineteisest sõltumatud. 3

mõttes, täpsemalt hoonega. Asjaolu, et hoone on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud, nähtub veenvalt haldusasja juures olevatelt fotodelt. Kuigi kaebaja esindaja kinnitusel ei ole sõlmitud liitumislepingut ja kinnistul puudub kanalisatsioon, osundavad vee- ja kanalisatsiooni rajamisele hoone põrandas olevad ühenduskohad (foto tl 39), samuti hoone ees olev kanalisatsiooni luuk (foto tl 42). Arvestades hoone lakke ja seintele elektrijuhtmete paigaldamist, valgustuskohtade ja lülitite arvu ning hoones kasutatavaid elektrilisi tööriistu (fotod tl 37, 38, 40,41), ei pea ringkonnakohus usutavaks kaebaja esindaja väidet elektriühenduse puudumisest ja elektri saamiseks pikendusjuhtme kasutamisest. Ainuüksi seetõttu, et kaebaja loobus hoone lõpuniehitamisest, ei lange veel ära hoone avalikkusele suunatud funktsioon. Asjaolu, et kaebaja soovib vaidlusalust objekti ka tulevikus samal – kiirtoitlustamise teenuse osutamise – eesmärgil, kuid teises kohas kasutada, kinnitas kaebaja esindaja ringkonnakohtu istungil. 10. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta ka selles, et haldusorganil tekkis kohustus vaidlustatud haldusakt ise tühistada, kuna konteineri puutumatus

-ga leidis kinnitust sama haldusorgani poolt menetletud väärteomenetluses. HKMS § 17 näeb ette tõendamist vabastamise alused. Ei nimetatud sättest ega ka muudest sätetest ei tulene, et väärteoasjas tehtud lahendil oleks kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Väärteomenetluses tehtud otsus (sh menetluse lõpetamise määrus) ei ole haldusmenetluses ega ka halduskohtumenetluses siduv. Väärteomenetluses tehtud otsust saab nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses hinnata vaid kui ühte tõendit kogumis teiste tõenditega. Kui haldusorgan on ühes menetluses eksinud ja teinud vea, ei pea see organ ega teised organid teises menetluses sama viga kordama. See oleks vastuolus seaduslikkuse põhimõttega. 11. Vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus on kaalutlusotsus, mis allub halduskohtu kontrollile vaid piiratud ulatuses (HKMS § 19 lg 6). Vabaduse pst 84b kinnitu ehitusõigust ei ole määratud kindlaks detailplaneeringuga, samuti puudus ehitusluba. Ringkonnakohus leiab, et lammutamise ettekirjutuse tegemine on antud juhul põhjendatud, sest õiguspärase olukorra taastamine muul vähem drastilisel viisil ei ole võimalik. Hõlpsasti teisaldatava ehitise teisaldamine ei ole nii suure intensiivsusega õiguste piirang, mida haldusorgan oleks pidanud kaaluma põhjalikumalt kui seda antud juhul tehti. Haldusorgan on teinud lisaks ehitusloa puudumisele kindlaks ka ehitise sobimatuse antud asukohta. Vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud ja tugineb seaduslikule alusele, selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ega vormivigu, ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ega tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 4