on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt
lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagiavalduse järgi on hagejale tekkinud mittevaraline ja varaline kahju, seoses kostja poolt hageja aadressiandmete muutmata jätmisega Eesti rahvastikuregistris. Kohtu hinnangul on esitatud kujul hagi perspektiivitu. Rahvastikuregistris seaduse § 39¹ lg 1 sätestab isiku kohustuse hoolitseda enda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris ja lg 2 sätestab, et juhul, kui isik asub püsivalt elama teise elukohta, peab ta esitama uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue 1 2-07-51885/34 elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega tulnuks hagejal aadressi muutumisel kooskõlas rahvastikuregistri seaduse § 45 lg-le 1 sama seaduse §-s 40 sätestatud korras uue elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitada kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. Asjaolu, et hagejal tema sõnul puudub uus elukoht, mistõttu ei ole tal võimalik viidatud viisil aadressi muuta, ei anna õigust järelduseks nagu oleks kostja poolt hageja õigusi rikutud. Rahvastikuregistris seaduse § 45 lg 1 p 2 annab kostjale kui uuele ruumi omanikule üksnes õiguse, mitte kohustuse, nõuda rahvastikuregistrisse kantud hageja elukoha aadressi muutmist.
lg 2 p 1 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus
, § 371 lg 2 p 1 ja § 372 lg 4 ja 5 alusel hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle koos koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei takista teistkordset kohtusse pöördumist samas asjas, kui nimetatud takistused kõrvaldatakse (
Maire Lukk Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.