2-07-50243/3

HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-50243 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2008.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi AS K hagi JK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja – AS K(reg.kood XXX; asukoht: XXX); hageja esindaja – RT (AS XXX); kostja – JK(IK XXX; elukoht: XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
2. Kinnitada AS K ja JK vahel 04.01.2008.a. sõlmitud alljärgnev kompromiss:
3. Kostja JKtunnistab hagetavat võlanõuet summas 28 245 (kakskümmend kaheksa tuhat kakssada nelikümmend viis) krooni ning kohustub selle tasuma hageja AS K arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas vastavalt käesolevale kokkuleppele.
4. Kostja JK ei ole kohustatud hagejale AS K tasuma hagi esitamisega seotud õigusabikulusid ega riigilõivu.
5. Pooled lepivad kokku võlanõude tasumise ajatamises selliselt, et võlanõue tasutakse AS-le K hiljemalt 10.01.
6. Tasumine toimub ositi vastavalt kokkuleppele lisatud maksegraafikule.
7. Esimene makse AS-le K summas vähemalt 2500 (kaks tuhat viissada) krooni peab laekuma hiljemalt 10.02.
8. Pooled lepivad kokku igakuiste maksete kuupäevaks iga kuu
9. kuupäeva.
10. Juhul, kui kostja JK rikub käesoleva kokkuleppe p 3 või p 4 sätteid rohkem kui ühel korral ning ei maksa igakuist kokkulepitud makset õigeaegselt või kokkulepitud suuruses vastavalt lisas 1 toodud maksegraafikule, kaotab käesoleva kokkuleppe p 3 ning p 4 fikseeritud võlanõude tasumise ajatamise kokkulepe kehtivuse ning Juri Kuznetsovil tekib kohustus tasuda kogu tasumata võlasumma jääk hagejale 10 (kümne) päeva jooksul alates hageja AS K sellekohasest esitatud nõudmisest. Maksegraafik Makse võlgnevuse jääk makse tähtaeg EEK EEK 10.02.2008 28245 2500 10.03.2008 25745 2500 10.04.2008 23245 2500 10.05.2008 20745 2500 10.06.2008 18245 2500 10.07.2008 15745 2500 10.08.2008 13245 2500 10.09.2008 10745 2500 10.10.2008 8245 2500 10.11.2008 5745 2500 10.12.2008 3245 2500 10.01.2009 745 745 0
11. Lõpetada menetlus AS K hagis JK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on AS K hagi JK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Eelmenetluses esitas hageja kohtule 04.01.2008.a sõlmitud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et poolte poolt kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromissleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetluseosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Krista Kirspuu Kohtunik