KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1297 Haldusasi N.G. kaebus Narva Linnavalitsuse 15.11.2006 korralduse nr 1447-k „Maa riigi omandisse jätmine hoonestusõiguse seadmise eesmärgil Narva linnas AÜ Oktoober, Lõuna tn 27“, Ida-Viru maavanema 20.12.2006 korralduse nr 1634 „Maa riigi omandisse jätmine Narva linnas hoonestusõiguse seadmise eesmärgil“ ja Ida-Viru maavanema 28.05.2007 korralduse nr 748 „Hoonestusõiguse seadmise tingimuste määramine“ tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus N.G. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – N.G. , esindaja Irina Gromtsev Vastustajad (haldusorganid) – Ida-Viru maavanem, esindaja Milvi Tooming; Narva Linnavalitsus, esindaja Aili Kala RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu
- novembri 2007 otsus muutmata. Tartu N.G. poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- N.G. esitas 27.06.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Narva Linnavalitsuse 15.11.2006 korralduse nr 1447-k, Ida-Viru maavanema 20.12.2006 korralduse nr 1634 ja Ida-Viru maavanema 28.05.2007 korralduse nr
- 18.12.1997 esitas N.G. Narva Linnavalitsusele avalduse, milles soovis AÜ Oktoober, Lõuna 27 asuva 894 m2 suuruse maa erastamist. 11.10.1999 kutsus Narva Linnavalitsuse Maaosakond teda vormistama erastamise dokumente. 04.01.2006 avalduses keeldus N.G. maa erastamisest ja esitas vormikohase hoonestusõiguse seadmise avalduse. 15.11.2006 vastu võetud korraldusega nr 1447-k nõustus Narva Linnavalitsus AÜ Oktoober, Lõuna 27 asuva 894 m2 suuruse maa riigi omandisse jätmisega ja määratles hoonestusõiguse seadmiseks vajalikud tingimused. 20.12.2006 korraldusega nr 1634 jättis Ida-Viru maavanem maa hoonestusõiguse seadmise eesmärgil riigi omandisse. 18.05.2007 on see kantud Eesti Vabariigi omandina kinnistusraamatusse. 28.05.2007 korraldusega nr 748 otsustas Ida-Viru maavanem seada AÜ Oktoober, Lõuna 27 asuva kinnistu suhtes N.G. kasuks hoonestusõiguse ja määratles selleks vajalikud tingimused. Kaebuse kohaselt on rikutud kaebuse esitaja maa erastamise õigust, sest teda ei teavitatud, tema arvamust ei küsitud ja üle aasta kehtinud suuliselt kokku lepitud võimalust mõelda, mida maaga teha, ei järgitud.
- Vastustaja Ida-Viru maavanem vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on riik oma õigused Narva linnas AÜ Oktoober, Lõuna 27 asuva maa riigi omandisse jätmise kohta lõplikult realiseerinud ja maa ostueesõigusega erastamine ei ole enam võimalik.
- Vastustaja Narva Linnavalitsus vaidles samuti kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli kaebajal piisavalt aega hoonestusõiguse seadmise peatamiseks. Vastustaja viitas Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud “Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra” punktis 13 kohalikule omavalitsusele pandud 2-kuulisele otsustamise tähtajale. Kaebaja ja vastustaja vahel ei ole olnud suulist kokkulepet. Kaebajale selgitati nii erinevaid võimalusi kui ka kirjaliku avalduse esitamise vajadust. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- novembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt tuleb N.G. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 26 lg 1 p 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Maareformiseaduse (edaspidi MaaRS) § 6 lg 3 ja § 22 lg 1 kohaselt saab maad ostueesõigusega erastada vaid maapinnaga püsivalt ühendatud ehitise, lõpetamata ehitise või ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusloa olemasolul. AÜ Oktoober, Lõuna 27 kohta koostatud maa hoonestusõiguse seadmise toimikus puudusid dokumendid, mis oleksid kinnitanud, et selles käsitletud maatükil asuks mingi maareformiseadusega sätestatud erastamise õigust andev ehitis. Kohtuistungil tunnistas 2 N. G, et tema poolt kasutatud krundil on vaid vundamendita ajutine hoone ja suvila ehitamine on olnud küll plaanis, kuid vastavat ehitusluba pole seni veel väljastatud. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebajal üldse on õigus AÜ Oktoober, Lõuna 27 asuvat maad erastada. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et AÜ Oktoober, Lõuna 27 paiknev ajutine hoone siiski on maa erastamise õigust andev ehitis, kuulub kohaldamisele MaaRS § 40 lg 1, milles on sätestatud erastamise lõpptähtajad ja kehtestatud, et kui
- juuniks 2006 pole ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise avaldust esitatud, seatakse maavanema otsuse alusel maale hoonestusõigus. Kohtutoimikusse esitatu alusel on N.G. küll 18.12.1997 esitanud avalduse AÜ Oktoober, Lõuna 27 asuva maatüki erastamiseks, kuid loobunud 04.01.2006 sellest ja soovinud hoopis hoonestusõiguse seadmist. Viimatinimetatud soov on vormistatud Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korras” kehtestatu kohaselt ja täiesti üheselt mõistetav. Isegi juhul, kui vastab tõele väide, et ametnik lubas suulises vestluses avaldajale järelemõtlemise aega, ei olnud võimalik seda lõpmatuseni kasutada ja uus erastamise avalduse pidi olema esitatud enne erastamise lõpptähtaja saabumist. Antud juhul nähtub, et N. Gle on maksimaalselt vastu tuldud, sest talle on võimaldatud järelemõtlemise aega juba 1999, kui ta kutsuti erastamise dokumente vormistama. Aega ümbermõtlemiseks oli tal piisavalt veel ka 2006, sest Narva Linnavalitsus ei ole järginud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra” punktis 13 kehtestatud otsustamise kahekuulist tähtaega ja on 04.01.2006 saadud avalduse suhtes langetanud hoonestusõiguse seadmiseks vajaliku otsustuse alles 15.11.
- See asjaolu viitab küll linnavalitsuse õigusvastasele tegevusele, kuid ei anna alust vastava korralduse või selle alusel antud teiste haldusaktide tühistamiseks, sest 30.05.2007, kui kaebaja enda väitel käis maaosakonnas ostusoovi avaldamas, oli eespool nimetatud erastamise lõpptähtaeg juba pöördumatult möödunud. Vaidlusaluste haldusaktide tühistamise alus ei saa tuleneda ka Narva Linnavalitsuse 15.11.2006 korralduse nr 1447-k ja Ida-Viru maavanema 20.12.2006 korralduse nr 1634 „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra” punktide 14 ja 17 kohase kaebajale allkirja vastu teatavaks tegemata jätmises, sest haldusaktist mitteteadmine võib üldjuhul mõjutada üksnes selle vaidlustamise tähtaja küsimust, mitte aga otsustatu sisu. Haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus taotluse esitamisega. Sama põhimõte tuleneb ka „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra” sätetest. Seega algas AÜ Oktoober, Lõuna 27 asuvale maale hoonestusõiguse seadmise menetlus hetkest, kui N.G. esitas 04.01.2006 vastava avalduse ning haldusorganil puudus vajadus ja kohustus teavitada teda menetluse algatamisest. „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra” punkt 3.1 kohaselt ei seata hoonestusõigust maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise omaniku kasuks. See asjaolu aga ei saa anda alust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks kohtu poolt, sest halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud põhimõtted võimaldavad kaebuse rahuldamist vaid kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise korral, talle soodne haldusakt neid aga ei riku. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- N.G. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada apellatsioonkaebus ja 1) tunnistada Narva Linnavalitsuse tegevus õigusvastaseks; 2) tühistada Narva Linnavalitsuse 15.11.2006 korraldus nr 1447-k „Maa riigi omandisse jätmine hoonestusõiguse seadmise eesmärgil Narva linnas AÜ Oktoober, Lõuna tn 27“; 3) tühistada Ida-Viru maavanema 20.12.2006 korraldus nr 1634 „Maa riigi omandisse jätmine Narva linnas hoonestusõiguse seadmise eesmärgil“; 4) tühistada Ida-Viru maavanema 28.05.2007 korraldus nr 748 „Hoonestusõiguse seadmise tingimuste määramine“. 3 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti järeldatud, et Narva Linnavalitsuse tegevus ei ole vastuolus hea halduse tavaga, kuna haldusorganil, antud juhul Narva Linnavalitsusel, puudus vajadus ja kohustus teavitada apellanti maa riigiomandisse jätmise menetluse algatamisest. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse haldustegevus peab vastama hea halduse põhimõtetele. Nimetatud põhimõtted eeldavad muuhulgas ka seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-33-04). Tekkinud olukorras pidi Narva Linnavalitsus teavitama apellanti sellest, et mõtlemisaeg on läbi ning algab menetlus maa riigiomandisse jätmise kohta. Kuna seda ei tehtud, siis ei vasta Narva Linnavalitsuse tegevus hea halduse põhimõtetele. Apellant ei soovinud maa üleandmist riigi omandisse ning hoonestusõiguse seadmist, apellant oli sunnitud kirjutama avalduse maa erastamisest loobumiseks ja hoonestusõiguse seadmiseks, kuna tal puudusid rahalised vahendid maa erastamiseks. Avalduse maa erastamisest loobumiseks ning hoonestusõiguse seadmiseks apellant kirjutas, kuna Narva Linnavalitsuse ametnik selgitas apellandile, et tal on võimalus ümber mõelda ja lubas peatada menetluse maa riigiomandisse jätmise kohta. Suulise kokkuleppe olemasolu Narva Linnavalitsuse ametniku ja apellandi vahel kaudselt tunnistab oma vastuses kaebusele Narva Linnavalitsus. Vastavalt Narva Linnavalitsuse 24.07.2007 vastusele „suulist kokkulepet kaebaja ja vastustaja vahel ei olnud. Kaebajale oli selgitatud, et maad on võimalik erastada või seada sellele hoonestusõigus, mille peale kaebaja esitas hoonestusõiguse seadmise avalduse ning ütles, et võib olla mõtleb ümber ning soovib maad erastada. Selle peale selgitas Narva Linnavalitsuse ametnik, et hoonestusõiguse seadmise protsessi peatamiseks tuleb siiski esitada kirjalik avaldus, kuna suulisel kokkuleppel puudub õiguslik alus“. Apellandil oli veendumus ja õiguspärane ootus, et talle igal juhul teatatakse sellest, et mõtlemisaeg on möödas ja on vaja vastu võtta kindel otsus. Apellant ei mäleta, et ametnik selgitas talle kirjaliku avalduse esitamise kohustust; 2) on jäetud arvestamata, et Narva Linnavalitsuse pikaajaline tegevusetus antud küsimuses andis apellandile aluse õiguspäraseks ootuseks, et apellandil oli aega mõtlemiseks ja teda teavitatakse maa riigiomandisse jätmise menetluse algatamisest. Narva Linnavalitsuse õigusvastane tegevus tõi kaasa ebaõige Narva Linnavalitsuse 15.11.2006 korralduse nr 1447-k ja Ida-Viru maavanema 20.12.2006 korralduse nr 1634 ning 28.05.2007 korralduse nr 748 tegemise. Vaidlustatud korraldused rikuvad apellandi õigusi maa erastamisele.
- Narva Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohalik omavalitsus rikkunud hea halduse põhimõtet ning on, lähtudes kohtutoimikus sisalduvatest materjalidest, andnud piisavalt teavet asja menetlemise käigust. Apellant on esitanud 18.12.1997 avalduse maatüki erastamiseks, kuid loobus sellest 04.01.2006 ning soovis hoonestusõiguse seadmist. Hoonestusõigus seatakse Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra“ alusel ka ehitise omaniku kasuks, kes ei soovinud maad ostueesõigusega erastada. Käesoleval juhul keeldus apellant avaldusega maa ostueesõigusega erastamisest ning avaldas tahet seada maale hoonestusõigus. Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra“ alusel langetab kohalik omavalitsus hiljemalt kahe kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise avalduse registreerimise päevast arvates otsuse. 15.11.2006 võttis Narva Linnavalitsus vastu korralduse nr 1447-k „Maa riigi omandisse jätmine hoonestusõiguse seadmise eesmärgil Narva linnas AÜ Oktoober Lõuna tn 27“. Nagu ka halduskohtu otsuses on märgitud, vaidlusaluste haldusaktide tühistamise alus ei saa tuleneda Narva Linnavalitsuse 15.11.2006 korralduse nr 1447-k ja Ida-Viru maavanema 20.12.2006 korralduse nr 1634 „Riigimaale 4 hoonestusõiguse seadmise korra“ punktide 14 ja 17 kohase kaebaja allkirja vastu teatavaks tegemata jätmises, sest haldusaktist mitteteadmine võib mõjutada üksnes selle vaidlustamise tähtaja küsimust, aga mitte otsustatu sisu; 2) ei pidanud Narva Linnavalitsus teavitama apellanti sellest, et mõtlemisaeg on läbi ning algab menetlus maa riigiomandisse jätmise kohta. Seda kohustust maareformiseadus ega Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise kord“ ei sätesta ning samuti ei toeta seda Narva Linnavalitsuse praktika. Selletõttu ei saa tegu olla hea halduse põhimõtete rikkumisega; 3) ei ole apellant põhistanud oma kaebuses ühegi õigusaktiga väidet, miks oli tegu õiguspärase ootusega.
- Ida-Viru maavanem vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei nähtu apellatsioonkaebusest, et halduskohus oleks ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on kaasa toonud või oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. HKMS § 31 lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
- Nähtuvalt asja materjalidest, on algselt esitatud halduskohtule kaebus Ida-Viru maavanema 28.05.2007 korralduse nr 748 tühistamiseks ja Narva Linnavalitsuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja on oma kaebust täpsustanud
- oktoobri 2007 kohtuistungil ning taotlenud ka Narva Linnavalitsuse 15.11.2006 korralduse nr 1447-k ja Ida-Viru maavanema 20.12.2006 korralduse nr 1634 tühistamist (tl 77). Vastustajad on nõustunud kaebuse taotluse muutmisega. Seega jäi halduskohtu menetlusse N.G. kaebus Narva Linnavalitsuse 15.11.2006 korralduse nr 1447-k, Ida-Viru maavanema 20.12.2006 korralduse nr 1634 ja Ida-Viru maavanema 28.05.2007 korralduse nr 748 tühistamiseks ning selle kohta on tehtud ka halduskohtu vaidlustatud otsus. Kuna kaebaja ei ole menetluse vältel täpsustanud, milles seisneb Narva Linnavalitsuse tegevus, mille õigusvastaseks tunnistamist ta esialgses kaebuses taotles (millal konkreetne toiming teostati ja milles see seisneb), siis ei vasta selles osas kaebus HKMS §-is 10 sätestatud nõuetele ning kaebust Narva Linnavalitsuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ei ole võimalik läbi vaadata. Samas, lähtudes kaebuse eesmärgist, milleks on kaebaja kasuks AÜ Oktoober, Lõuna 27 asuva kinnistu suhtes seatud hoonestusõiguse tühistamine, siis oleks see saavutatav eelnimetatud haldusaktide vaidlustamisega ning puudub vajadus vaidlustada linnavalitsuse toiminguid, mis on teostatud seoses hoonestusõiguse seadmisega. 5
- Apellandi väite kohaselt on Narva Linnavalitsus 15.11.2006 korralduse nr 1447-k tegemisega rikkunud hea halduse tava, sest apellanti ei teavitatud maa riigiomandisse jätmise menetluse algatamisest. Nähtuvalt asja materjalidest, esitas apellant 18.12.1997 avalduse maatüki erastamiseks. 04.01.2006 on apellant esitanud hoonestusõiguse seadmise avalduse (tl 44) ning nimetatud avalduse esitamisega on ta loobunud maa ostueesõigusega erastamise avaldusest. Asjas ei oma tähtsust see, millistel kaalutlustel apellant loobus maa ostueesõigusega erastamisest ja esitas hoonestusõiguse seadmise avalduse. Seetõttu ei ole asjakohane apellandi väide, et ta oli sunnitud kirjutama avalduse maa erastamisest loobumiseks ja hoonestusõiguse seadmiseks, kuna tal puudusid rahalised vahendid maa erastamiseks. Hoonestusõigus seatakse Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra“ alusel ehitise omaniku kasuks, kes ei soovinud maad ostueesõigusega erastada. Käesoleval juhul ongi apellant oma 04.01.2006 avaldusega avaldanud tahet loobuda maa ostueesõigusega erastamisest ning soovinud seada maale hoonestusõigus. Haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Sama põhimõte tuleneb ka Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra” sätetest. Seega algas AÜ Oktoober, Lõuna 27 asuvale maale hoonestusõiguse seadmise menetlus hetkest, kui N.G. esitas 04.01.2006 vastava avalduse ning haldusorganil puudus vajadus ja kohustus teavitada teda menetluse algatamisest. Seega Narva Linnavalitsus, võttes vastu korralduse nr 1447-k, ei rikkunud hea halduse tava.
- Apellandi väite kohaselt esitades 04.01.2006 hoonestusõiguse seadmise avaldust ta selgitas ametnikule, et võib-olla ta mõtleb siiski ümber ja soovib maad ostueesõigusega erastada. Halduskohus on õigesti leidnud, et isegi kui apellant soovis veel mõtlemisaega selleks, et otsustada, kas maa ostueesõigusega erastada või seada hoonestusõigus, oli tal seda piisavalt enne linnavalitsuse vaidlustatud korralduse vastuvõtmist. Narva Linnavalitsus ei ole järginud Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra” punktis 13 kehtestatud otsustamise kahekuulist tähtaega ja on 04.01.2006 esitatud hoonestusõiguse seadmise avalduse suhtes langetanud hoonestusõiguse seadmiseks vajaliku otsustuse alles 15.11.
- Selline linnavalitsuse poolt viivitamine on küll õigusvastane, kuid see ei ole aluseks vaidlustatud haldusakti tühistamisele, sest ei muuda haldusakti õigusvastaseks.
- Vastuoluline on apellandi väide, et Narva Linnavalitsuse pikaajaline tegevusetus andis talle aluse õiguspäraseks ootuseks, et mõtlemiseks on aega. Narva Linnavalitsuse pikaajalise tegevusetuse ajal oligi ju apellandil võimalik otsustada, kas ta soovib maad ostueesõigusega erastada või hoonestusõiguse seadmist tema kasuks.
- Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlustatud haldusaktide tühistamise alus ei saa tuleneda ka sellest, et Narva Linnavalitsuse 15.11.2006 korraldus nr 1447-k ja Ida-Viru maavanema 20.12.2006 korraldus nr 1634 ei ole apellandile Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra” punktide 14 ja 17 kohaselt teatavaks tehtud, sest haldusaktist mitteteadmine võib üldjuhul mõjutada üksnes selle vaidlustamise tähtaja küsimust, mitte aga otsustatu sisu.
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustajad menetluskulude taotlust ei ole esitanud. 6 Maili Lokk Agu Timmi 7 Viivi Tomson