← Eesti

2-06-18539/7

Obsah (5)§ 415§ 317§ 142§ 173§ 162

Tsiviilasi nr. 2-06-18539 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2007.a, Tartu kohtumaja, t

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 06.07.

  1. a. esitas AS EMT Tartu Maakohtusse hagi X vastu 7 550,65 krooni välja mõistmiseks. AS EMT sõlmis 06.03.
  2. a. ja 08.03.
  3. a. kostjaga liitumislepingud ja 06.03.
  4. a. ja 08.03.
  5. a. järelmaksuga müügilepingud, mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 7 483,64 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 17.05.
  6. a. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, vähendab hageja viivise summat ja esitab viivisenõudena 67,01 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 7 550,65 krooni, hageja poolt tasutud riigilõiv summas 550 krooni ja õigusabikulud summas 1 700 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult kuna menetlusosalisele ei olnud võimalik registrisse kantud aadressil dokumente edastada ja kohtule ei olnud kostja aadress muul viisil teada. Kohus avaldas 04.10.2007.a kostja suhtes väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles oli ära näidatud avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 317 lg 3 ja
  7. Muu hulgas hoiatas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded, et kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt, siis on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kostjale on hagimaterjalid avalikult kätte toimetatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 06.03.2004. a. ja 08.03.2004. a. liitumislepingutega, 06.03.2004. a. ja 08.03.2004. a. järelmaksuga müügilepingutega, 06.05.2004.a. esitatud võlanõudega, arvetega nr. V04036099544, B04036107440, B04046371613 ja V04056517341 ja EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, rahuldab kohus AS EMT hagi X vastu 7 550,65 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.