) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 21.12.2006.a tarbijakrediidileping nr 0603212/25st, mille alusel on kostja saanud 50000 krooni krediiti intressimääraga 25,05 % aastas. Kogu lepingu perioodi eest kohustus kostja tasuma intressi summas 126 389.12 krooni. Kogu krediidi bruttosummaks kujunes 176 889.12 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjale 06.03.2007, 12.04.2007, 09.05.2007 meeldetuletused ja lepingu ülesütlemise hoiatused ning 11.06.2007 andis tähtaja ühe nädala võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles lepingu üles ja nõudis kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja nõue koosneb 50000 kroonist tagastamata krediidisummast, 8022.35 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressist, 6083.61 krooni kui viivisest, 10000 krooni leppetrahvist, 900 kroonist sissenõudmisega seotud kuludest ja 24994.04 krooni kahjuhüvitisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse
§-s 94 2 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, st viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist vastavalt üldtingimuste punktile 6.1 ja hinnakirjale 0,25% tähtaegselt tagastamata krediidisummalt päevas. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on arvestanud viivist perioodi eest 12.06.2007 kuni 05.12.2007.a. Kostja on tasumisega viivitanud 177 päeva ja hageja on arvestanud viivist 6083.61 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tagastamata 50000 krooni, on hageja nõue 10000 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamisena 24994.04 krooni, mis moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahju hüvitamise nõue on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 50000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 8022.35 krooni, viivis 6083.61 krooni, leppetrahv 10000 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 24994.04 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 4000 krooni. Hageja võib nõuda täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.