3-07-1793/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1793 Otsuse kuupäev 29.jaanuar 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Murru Vangla toimingu – kaebaja tervise kahjustamise (mis seisnes ebakvaliteetse hambaravi andmises ja ravi lõpuni viimata jätmises) – õigusvastasuse tuvastamiseks ning sellega tekitatud varalise kahju summas 700 krooni hüvitamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 09.jaanuar 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Murru Vangla esindajad Merit Jõgi ning Meeli Maiorov Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinnipeetav XXX pöördus 2003.aastal Murru Vangla hambaarsti poole põhjusel, et ühel hambal oli tekkinud pisike auk. Hambaarsti juures avati hammas ja täideti hiljem plommiga. Kuna kaebaja tundis pool aastat hiljem lõualuus valu, siis pöördus ta uuesti arsti poole, kes andis talle valuvaigisteid, kuid hambavalu läks kogu aeg hullemaks ja kaebaja kannatas hambavalu käes üle aasta. 2006.aasta aprillikuus lubati kaebaja Murru Vanglast lühiajalisele puhkusele ja ta pöördus hambaarsti poole. Hambaarst tuvastas hamba kroonilise põletiku, mis oli tekkinud väidetavalt Murru Vangla hambaarsti halvast tööst ning hambaravi lõpuni ravimata jätmisest. Vabaduses olev hambaarst alustas raviga, kuid kuna kaebaja pöördus tagasi vanglasse ja ta viibis nii Narva kui Haapsalu arestimajades, siis ei saanud ta hambaravi jätkata. 2006.aasta oktoobris etapeeriti kaebaja Tartu Vanglasse, kus jätkati ka juba alustatud hambaravi. 2007.aasta juulis lõpetati hambajuure ravi ja suleti hammas plommiga ning käesolevaks ajaks on ka valu alalõuas kadunud. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kinnipeetav XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tunnistada Murru Vangla toiming, mis seisnes kaebaja tervise kahjustamises õigusvastaseks ja välja mõista Murru Vanglalt varaline kahju summas 700 krooni ja mittevaralise kahju eest õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebaja väidab, et Murru Vangla hambaarsti ebakvaliteetse töö ja valesti tehtud ravist tingituna kannatas ta tugeva valu käes alalõua piirkonnas rohkem kui aasta. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asjas on tõendatud Murru Vangla süü kui mittevaralise kahju hüvitamise tingimus. Vanglas kinnipeetavale nõuetekohase tervishoiu ja arstiabi tingimuste tagamine on vangla administratsiooni kohustus, kuid antud juhul ei ole vangla nimetatud kohustusi piisavalt täitnud, mistõttu pidi kaebaja pöörduma OÜ Plom Hambaravi poole ja maksma ravikulusid summas 700 krooni. Kaebaja taotleb ka Murru Vanglalt mittevaralise kahju, mis seisneb kaebaja tervise kahjustamises ebapuuduliku ravi tõttu ja valu käes kannatamine üle aasta, väljamõistmist kohtu äranägemisel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Murru Vangla esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebaja väited selle kohta, et Murru Vangla on jätnud kaebajale hambaravi tegemata, on alusetud ja põhjendamatud. Kaebaja tervisekaardilt nähtuvalt alustati Murru Vanglas kaebaja hambaraviga 18.06.2003, mis jätkus kuni 09.10.2003, kuid hambaarsti poolt määratud vastuvõtul 13.10.2003 kaebaja ei käinud. Vastustaja väidab, et kaebaja tervisekaardil ei ole ühtegi märget selle kohta, et Murru Vanglas oleks alustatud hamba nr 44 ravi. Asja materjalidest nähtuvalt alustas kaebaja hamba nr 44 ravi 04.04.2006 OÜ Plom Hambaravi kabinetis ja selle hamba ravi jätkati 13.12.2006 Tartu Vanglas. Vastustaja on seisukohal, et Murru Vangla ei ole kaebaja poolt kaebuses viidatud Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi kaebajale kahju tekitanud ega õigusvastaselt käitunud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt alustati kaebaja hambaravi Tartu Vanglas 26.03.

1. Murru Vanglas alustati ravi 18.06.2003, mis jätkus kuni 09.10.
2. Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et Murru Vangla hambaarst oli ravinud kaebaja hambaid nr 45 ja nr 46 (tl 33). Hamba nr 44 ravi alustamise kohta kaebaja tervisekaardil märge puudub, kuid samas on hambaarst kaebajale määranud järgmise ravi aja (vastuvõtu) 13.10.2003, kuid väljavõtetest (tl 5-6) nähtub, et kaebaja vastuvõtule ei ilmunud. Kaebaja tervisekaardil ei ole ühtegi märget selle kohta, et Murru Vanglas või mõnes teises Eesti Vabariigi territooriumil asuvas vanglas, oleks alustatud hamba nr 44 ravi. 2 OÜ Plom Hambaravi hambaarst Sven Kalle on kohtule väljastanud tõendi, et hamba nr 44 ravi alustas kinnipeetav 04.04.2006 OÜ Plom Hambaravi kabinetis, järelravi jäi lõpetamiseks kinnipidamisasutuses, kuna patsiendil puudub võimalus raviks väljaspool kinnipidamisasutust, ravi maksumus 700 krooni (tl 7). Tervisekaardi sissekande järgi jätkati 13.12.2006 Tartu Vanglas hamba nr 44 ravi, kuna väljas jäänud ravi pooleli, oli olnud paistes ja väljunud mäda (tl 4). Antud asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale alates 26.03.2003 kuni käesoleva ajani korduvalt teostatud hambaravi ja seda ka teistes vanglates ning kaebaja ei ole hamba nr 44 kohta või selle kohta, et hambaid on valesti ravitud, ühtegi kaebust/pretensiooni. Ainuke fikseeritud viide kaebaja hambavalule on fikseeritud 13.11.2006, mil kaebaja saabus Tartu Vanglasse (tl 34). Eeltoodust nähtuvalt asub kohus seisukohale, et kaebaja väited Murru Vanglas hambaravi tegemata jätmise kohta on alusetud ja põhjendamatud, mistõttu kohus ei saa tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla toimingut, mis seisnes väidetavalt kaebaja tervise kahjustamises ning ravi lõpuni viimata jätmises. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et mis puutub arstiabi kvaliteeti, siis on kaebuse esitajal võimalik pöörduda Tervishoiuameti juurde moodustatud arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Nimetatud komisjon on moodustatud sotsiaalministri 27.09.2002 määrusega nr 118 „Tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedile eksperthinnangu andmise kord“. Murru Vangla meditsiinitöötajate tegevuse kontrollimiseks on võimalik pöörduda ka vangla juhtkonna poole, kuid kaebusest ei nähtu, et avaldaja oleks seda teinud. Antud asjas palub kaebaja välja mõista Murru Vanglalt varaline kahju summas 700 krooni, mis kaebaja maksis OÜ-le Plom Hambaravi. Riigivastutuse seaduse § 8 lg 2 kohaselt kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Sealhulgas võib kannatanu nõuda vajalike ravikulude hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama seaduse § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tõendatud Murru Vangla süü kui varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise tingimus. Puuduvad tõendid selle kohta, et Murru Vangla oleks süüliselt kahjustanud Leo Pulsti tervist, vastupidi – XXX on Murru Vanglas võimaldatud hambaravi, kuid mis puutub arstiabi kvaliteeti, siis pretensioonid tuleb esitada Tervishoiuameti juurde moodustatud arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonile. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3 4