TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1851 Otsuse kuupäev 01.02.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Abja Mõis esindaja Kaili Siilaku kaebus Abja Vallavolikogu otsuse nr. 172 22.08.2007 peale koos täiendusega Abja Vallavolikogu otsuse nr. 199 22.11.2007 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 14.11.2007, 11.12.2007 ja 22.01.2008 Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja esindaja Kaili Siilak; Vastustaja: Abja Vallavolikogu, esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Resolutsioon Jätta OÜ Abja Mõis esindaja Kalili Siilaku kaebus haldusasjas nr. 3-07-1851 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 01.02.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Abja Vallavolikogu otsusega nr. 172 22.08.2007 „Maa munitsipaalomandisse taotlemine ja maaüksuse sihtotstarbe määramine“ on Abja vallavolikogu otsustanud
- Taotleda Abja valla munitsipaalomandisse Põlde külas asuva Juusta maaüksusel krossirajaalune ja selle teenindamiseks vajalik maa ca 12,59 ha.
- Määrata Juusta maaüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa (Ü).
- Abja Vallavalitsusel esitada Viljandi maavanemale nõutavad dokumendid kooskõlas Vabariigi Valitsuse 2.06.2007 määrusega nr. 133 kinnitatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korrale“.
- Otsus jõustub teatavakstegemisest. Kaebus on esitatud eeltoodud haldusakti tühistamise nõudes. Kaebuse esitamise hetkel oli Põlde külas asuv Juusta maaüksus vaba põllumajandusmaa Maareformiseaduse § 233 mõistes ning Abja Vallavolikogu otsusega 19.01.2006 nr. 39 on kinnitatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekiri ning nimetatud maaüksuse kasutusvaldusesse saajaks on Väino Talu. Kaebuse esitaja seisukohalt ei saa Väino Talu garanteerida maa sihtotstarbelist kasutamist ning kaebaja õigusi rikkuvaks asjaoluks on maa mittesihtotstarbeline kasutamine, kuna kaebaja haldab ja arendab Juusta maaüksuse naaberkinnistul asuvat ajaloolist Abja mõisa. Mõisa tuleviku kavandamisel arvestas kaebaja tõsiasjaga, et Juusta maaüksuse näol on tegemist vaba põllumajandusmaaga, mida kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele. Kaebaja on seisukohal, et praeguse vaba põllumajandusmaa munitsipaliseerimise menetluse alustamisel on tegutsetud kiirustades, kontrollimatult ja õigusvastaselt, maa sihtotstarbe muutmise kavatsus on motiveerimata. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks soovitakse põllumaast vormistada sotsiaalmaa. Kaebajal on arusaam, et vastustaja soovib maad munitsipaliseerida eesmärgiga anda maa motoklubi kasutada pikaajalise kasutuslepingu alusel. Motoklubi all on mõeldud
- aastal asutatud Mittetulundusühingut Abja Moto, mille üheks juhatuse liikmeks on Väino Talu ning motoklubi eestvedamisel toimuvad nimetatud maaüksusel motokrossi treeningud, mis häirib rahulikke elanikke. Kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Vastustaja seisukohalt on kaebus põhjendamatu. Vastustaja seisukohalt ei riku kaevatav akt kaebaja subjektiivseid õigusi, kaebaja pool ei ole välja toonud ühtki materiaalõigusliku ega menetlusnormi rikkumist vastustaja poolt. Kaebuse esitaja väide, et tema kasutuses oleval maaüksuse naabruses asuval kinnistul toimuvad krossitreeningud, mis häirib naabrite tegevust, ei anna õiguslikku alust vaidlustada selle maa munitsipaliseerimist. Samuti ei riku maaüksuse sihtotstarbe muutmine . so. põllumajandusliku maa muutmine sotsiaalmaaks, kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Antud juhul on kaevatava haldusakti näol tegemist eelotsustusega, tegeliku hinnangu maa sihtotstarbe muutmiseks annab maavanem. Kohus on kaasanud menetlusse
- isikuna Väino Talu, kelle kasutusse antud maaüksuse üle vaidlus käib. Kohtumenetluse käigus on Tartu Ringkonnakohtu otsusega 12.10.2007 (haldusasi 3-06-2273) tühistatud Abja Vallavolikogu otsuse nr. 39 19.01.2006 osas, mis puudutas Väino Talule maa kasutusvaldusesse andmist vaidlusaluse maaüksuse osas. Seega puudus vajadus Väino Talu edaspidiseks kaasamiseks
- isikuna. Kohtumenetluse käigus on vastustaja vastu võtnud otsuse 22.11.2007 nr. 199, millega on muudetud osaliselt kaevatavat otsust. Abja Vallavolikogu otsuse nr. 199 22.11.2007 kohaselt on otsustatud:
- Tühistada Abja Vallavolikogu 22.08.2007 otsuse nr. 172 „Maa munitsipaalomandisse taotlemine ja maaüksuse sihtotstarbe määramine“ p.
- Kehtestada p. 1 järgmises sõnastuses „Taotleda Abja valla munitsipaalomandisse Põlde külas Juusta maaüksuse maa ca 12,59 ha.
- Otsus jõustub teatavakstegemisest. Nimetatud otsuse motivatsioonis on välja toodud asjaolu, et maaüksus on vajalik Halliste jõe ürgorus rajatavate Abja valla avaliku tervise- ja matkaradade lähtepunktina ning puhkealana ning välja on jäetud p. 1 sõnastuses krossirajaalune maa. Kaebaja pool on esitanud kaebuse täienduse , milles väidab, et otsusest ei nähtu üldse, millist eesmärki kannab munitsipaliseerimine ning taotleb endiselt Abja Vallavolikogu otsuse 172 tühistamist ning kohustada vastustajat lõpetama Juusta maaüksusel põllumajandusmaa mittesihtotstarbeline kasutamine. 22.01.2008 kohtuistungil on esialgu kaebaja pool taotlenud menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p. 4 alusel, hilisemalt jäi taotluse juurde asi sisuliselt läbi vaadata ning tühistada Abja Vallavolikogu otsus nr. 172 22.08.2007 ning tühistada Abja Vallavolikogu otsus nr. 199 22.11.2007 p. 2 so. osas, millega on muudetud otsust 172, kuna jätkuvalt on vastustaja tahe maa munitsipaliseerida ning kaebaja seisukohalt on vaidlustatud maaüksuse munitsipaliseerimine kaebuse esitamise põhjuseks ning kaebaja peab maaüksuse omandivormi muutmist õigusvastaseks. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas on vaidlusesemeks - Abja Vallavolikogu otsus 22.08.2007 nr. 172 ja Abja Vallavolikogu 22.11.2007 otsus nr. 199, millega on tühistatud otsuse nr. 172 p. 1 ning kehtestatud uus redaktsioon, millega jätkuvalt taotleb Abja Vallavolikogu maa munitsipaliseerimist - „Taotleda Abja valla munitsipaalomandisse Põlde külas asuva Juusta maaüksus ca 12,59 ha“ . Kaebuse täienduses taotletakse kohustada vastustajat lõpetama Juusta maaüksuse mittesihtotstarbeline kasutamine. Maareformi seaduse § 25 lg 3 kohaselt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise maavanem kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel. Haldusmenetluse maa munitsipaalomandisse andmiseks viib seega läbi maavanem , menetlus algab kohaliku omavalitsuse poolt taotluse esitamisest. Maa munitsipaliseerimisele eelneb seega kohaliku omavalitsuse otsus maa munitsipaalomandisse taotlemiseks, mida antud juhul Abja Vallavolikogu teinud on oma pädevuse piires. Haldusmenetluse seadustiku § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus , käskkiri või muu õigusakt, mille peale saab halduskohtusse kaevata. Kohus asub seisukohale, et kaevatava otsusega, millega on taotlus maa munitsipaalomandisse taotlemiseks esitatud, ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ja kohustusi ning antud juhul ei tehta ka sellega maavanema jaoks siduvalt kindlaks maa munitsipaalomandisse andmise otsuse tingimusi ja asjaolusid, otsuses sisaldub vaid tahteavaldus maa munitsipaalomandisse saamiseks. Seega ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõistes. Otsustust maa munitsipaalomandisse taotlemiseks ei saa vaadelda ka iseseisva toiminguna HMS § 106 lg 2 mõistes, seda tuleks vaadelda koos menetlustoiminguga maa munitsipaalomandisse andmise menetluses. Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole reeglina võimalik Erandina on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise veaga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemustest. Antud juhul ei ole kaebaja välja toonud ega kohtuistungil kohus tuvastanud ühtki menetlus- ega materiaalõigusliku normi rikkumist ega kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist Abja Vallavolikogu poolt , mis annaks aluse kaebuse rahuldamiseks. Kohus märgib siinjuures, et kaebaja on vaidlustanud enda hallatava ja arendatava maa naaberkrundi suhtes tehtud taotlust maa munitsipaliseerimiseks, mis iseenesest ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda asjaolud, kas naaberkinnistul on tegemist vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmisega kellegi isiku kasutusse või vallavolikogu on otsustanud taotleda selle maaüksuse munitsipaliseerimist, et muuta see sotsiaalmaaks või kas naabermaaüksust kasutatakse sihtotstarbeliselt. Kaebaja on ennatlikult asunud seisukohale, et kui maa munitsipaliseeritakse , rajatakse sinna krossirada, kust tuleb elanikkonda rahu rikkuv müra , millega on rikutud ka kaebaja õigused. Vastustaja esindaja on kohtuistungil selgitanud kaebajale ja viidanud Abja Vallavolikogu otsusele nr. 199 22.11.2007, et seoses uue haldusaktiga on vaidlusalune maaüksus vajalik Halliste jõe ürgorus rajatavate Abja valla avaliku tervise- ja matkaradade lähtepunktina ning puhkealana. Kuna kohus on seisukohal, et asja sisulisel läbivaatamisel on tuvastanud, et kaevatavad otsused ei saa rikkuda kaebaja õigusi , jätab kohus kaebuse rahuldamata ning ei ole kohustatud hinnangut andma ka otsuste õiguspärasusele. Halduskohtusse pöördumise õigus on kaebaja väidetav või tegelik õiguste rikkumine ning halduskohtu ülesanne on tuvastada , kas kaevatav akt rikub kaebaja õigusi. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks