Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest. Asjaolud 29.11.2007 esitas Tartu Vanglas vahi all viibiv Aleksander Bakulin Tartu Halduskohtusse kaebuse. Kaebuses palub selle esitaja läbi vaadata küsimus, miks Eesti ametivõimud ei esitanud Vene Föderatsioonile 1995.aastal tema väljaandmise taotlust. Kui see oleks esitatud, oleks ta saanud juba varem hakata kandma kriminaalkaristust ja poleks saanud 20.10.1995.a. sooritada kuritegu. Kaebaja palub kergemat karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses olevas kriminaalasjas nr 1-07-10228, sest jättes 1995.aastal väljaandmistaotluse esitamata rikkusid Eesti ametivõimud seadust. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku (lühendatult
) § 11 lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 2 kohaselt halduskohtu ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse 1 menetluskorra. Halduskohtusse saab esitada kaebusi haldusaktide ja toimingute peale. Vastavalt
lg-le 1 on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalikõiguslikus suhtes. Kaebuses ei ole esile toodud ühtegi asjaolu, mida võiks tõlgendada selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada mõnd haldusakti või haldustoimingut. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebuse esitaja, et halduskohus vaataks läbi küsimuse, miks ei esitanud Eesti ametivõimud 1995.aastal seoses kriminaalasjaga taotlust kaebaja väljaandmiseks Vene Föderatsioonist. Kui selline taotlus oleks esitatud, siis kaebaja väitel poleks ta saanud 20.10.1995.a. toime panna kuritegu. Kaebaja palub kergemat karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses olevas kriminaalasjas nr 1-07-10228, sest jättes 1995.aastal väljaandmistaotluse esitamata rikkusid Eesti ametivõimud oma hooletu suhtumisega seadust. Mis puudutab kaebaja soovi, et talle määrataks kriminaalasjas kergem karistus, siis selgitab kohus, et kriminaalasju lahendavad Eestis maakohtud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on võimalik tuua välja kõik asjaolud, mis kohtualuse arvates võiksid kergendada kohtu poolt määratavat karistust. Halduskohtul pole õigust sekkuda kriminaalasjade lahendamisse. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 146 on kohus oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Selgituse, et halduskohtult pole võimalik taotleda karistuse kergendamist kriminaalasjas, andis halduskohus A. Bakulinile juba ka kaebuse tagastamise määruses haldusasjas nr 307-931. Nimetatud asjas taotles Bakulin halduskohtult, et tema kriminaalasi vaadataks läbi võimalikult tähelepanelikult ja teda ei karistataks liialt karmilt. Juhindudes
Mai Saunanen kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.