, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, lg 2, 113, 416, 108, 127-128, 142, 145 ja 158 sätestatule. II Kohtuistungil 17.01.2008 esitatud poolte seisukohad 2 Hageja volitatud esindaja jääb hagi rahuldamise nõude juurde, vähendades nõuet kostja K K ´ poolt hüvitatud summa – kokku 6000 krooni võrra. Hageja nõudeks jääb kostjatelt solidaarselt summa 25 957.97 krooni väljamõistmine, millest 10 450 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 1993.98 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3000 krooni leppetrahv, 2458.09 krooni viivis ning 8115.90 krooni kahjuhüvitis. Kostja H P tunnistab hageja nõuet, selgitades, et on laenu ise kasutanud ja peab ka selle tagastama, samuti tagasi maksma K K tema poolt makstud summad. Hetkel on kostja sattunud raskesse materiaalsesse olukorda ja ei ole suuteline võlga tasuma. Tema elukaaslane, kes on teda toetanud, on hetkel vahi all. Kostja loodab lähemal ajal tööle saada ja võlgnevust kustutama asuda. Kostja K K tunnistab hagi, selgitades, et usaldades kaaskostja elukaaslast nõustus ta laenu käendajana tagama. Hageja kirjad võlgnevuse tekkimises sai ta kätte, kuid kaaskostjaga ja tema elukaaslasega enam kontakti ei saanud. Käendajana on ta asunud võlgnetavat summat võimaluste piires tasuma. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kostjate kohustused tulenevad kostjate sõlmitud tarbijakrediiidilepingu ja käenduslepingu mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud võlgnevusest. Vastavad lepingud ning ka võlgnevuse ja kahjude arvestuse on hageja kohtule esitanud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt anti põhivõlgniku kasutusse krediidisumma 15 000 krooni.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tuvastatud on, et krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Nimetatud nõuded on hagi esitamisele eelnevalt hageja poolt täidetud.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 3
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 ja 6.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.
kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuste eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjad hageja nõude asjaolusid ega nõude suurust ei vaidlusta. 17.01.2008 kohtuistungil võtavad kostjad hagi õigeks ning hagi õigeksvõtu õiguslikud tagajärjed on kohtu poolt neile selgitatud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava osa ning põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, käendusleping, võla sissenõudmisega seotud tasulised kirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemisavaldus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Lähtudes eeltoodust ning TsMS § 165 lg 3 tulenevalt leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele solidaarselt kostjate poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus TsMS § 173; 435-436, 440 lg 1-2, 442; 444 lg 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ I.Külavee Ärakiri õige: Nooremreferent I.Opmann Kohtuotsus jõustus: 10.märtsil 2008.a. Nooremreferent I.Opmann 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.