6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.07.1997.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid osaliselt ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 2 989 krooni ja 27 1 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist summas 49 484 krooni ja 50 senti. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõla ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest hageja nõuab viivist põhivõlast väiksemas ulatuses ehk summas 2 988 krooni ja 27 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 5 977 krooni ja 54 senti, esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 199 krooni ja 09 senti. Hagi on esitatud VÕSRS § 11, TSK §-de 173 lg. 1, 174, 190 lg. 1, 191, 222 lg. 1,2 ja § 231 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid pooltevaheline liitumisleping, NMT 450 ja GSM kasutamise eeskiri, arved, võlanõue, hageja registrikaart, kinnituskiri, riigilõivu tasumist tõendav dokument. 10.12.2007.a. kohtule saabunud taotluses hageja esindaja vähendab nõuet 1 258 krooni võrra, kuna kostja on pärast hagiavalduse esitamist tasunud põhiosast 1 258 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla katteks 1 731 krooni ja 27 senti ning viivised summas 2 988 krooni ja 27 senti. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 05.11.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta ja selgitab, et telefoni liitumisleping oli sõlmitud 16.07.1997.a. tollase xxxx juhatuse liikme, eraisiku J N nimel äriühingu huvides. Sama aasta teisel poolel äriühing likvideeriti seoses majanduslike raskustega, mis olid põhjustatud AS Eesti Maapanga pankrotistumisest, sest rahad jäid panka. Hageja tollast esindajat teavitati põhjalikult suuliselt ja kirjalikult tekkinud olukorrast ja sellega rahulduti ning nõudest loobuti. 18.01.2007.a. esitati EMT poolt uus võlanõue, kuid enam kostja selgitusega ei nõustutud. Inkassofirma Lindorff võlanõude osas kostja samuti teavitas 15.03.2007.a. hagejat, et nn. ajalooline võlgnevus hüvitatakse ositi vastavalt rahalistele võimalustele. Seisuga 31.10.2007.a. oli kostja võlgnevusest tasunud 1 058 krooni ja 24 senti. Kostja saatis hagejale kompromissina ettepaneku hagist loobumiseks ja pakkus võlgnevuse tasumise lõpptähtajaks 15.11.2007.a. Hageja kompromissile ei reageerinud ega ole ka kohut teavitanud poolte konsultatsioonidest. Kostjale on seega hageja nõue arusaamatu. Kostja teatab, et on võtnud oma kohustuseks hüvitada võlgnevus 3 500 krooni tähtajaga 15.11.2007.a. Kostja taotleb kohtu kaudu hagejalt seisukohta hagiavalduses esitatud puuduste ja esitatud kompromissi kohta. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. III. Asja kohtulik menetlus ja maak maakohtu aakohtu otsuse põhjendused. Hageja 13.12.2007.a. kohtule saabunud ja kostja vastuse suhtes antud kirjaliku seisukoha järgi ei nõustu kostjapoolse kompromissettepanekuga, kuna kostja on osaliselt hagi tunnistanud. Hageja jääb hagihinna vähendamise avalduses toodud nõude juurde ja on nõus asjas kirjaliku menetlusega. Kohus 28.12.2007.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele aega hiljemalt 20.01.2008.a. esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid. 22.01.2008.a. saabus kohtule kostja taotlus hageja esindaja taandamiseks protsessist, esindaja asendamiseks ja menetlustoimingute edasilükkamiseks. Kohtu 25.01.2008.a. määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud tõendid ja poolte seisukohad, leidis, et pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 0l.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise 2 täitmisest lubatud. Kostja pole oma kohustust täitnud, mistõttu on põhjendatud seni võlgnetav põhivõlasumma kostjalt välja mõista. Millist ametit kostja lepingu sõlmimise ajal pidas või kelle huvides ta telefoni kasutas, asjas tähtsust ei oma. Liitumislepingu kohaselt sõlmis lepingu eraisik J N . TsK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TsK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Lepingu kohaselt kohustub klient täitma Eesti Mobiiltelefoni NMT 450 ja GSM-i kasutamise eeskirja, mis moodustab lepingu lahutamatu osa. Lisatud eeskirja p.-s 7 on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta. Hageja on vabatahtlikult viivisesummat vähendanud põhivõla summani, mis vastab Riigikohtu praktikale. Kostja põhivõla ega viivisesummat vaidlustanud ei ole. Kostja kirjalikus vastuses omaksvõetud kohustust tasuda summa 3 500 krooni tähtajaga 15.11.2007.a. kostja põhistanud ega täitnud ei ole. Seega kuulub hagi rahuldamisele nii põhivõla kui ka viivise nõudes. Kostja seatud tingimus, et kostja maksab võla vastavalt võimalusele, ei ole arvestatav. Tingimuste seadmine eeldab teise poole nõusolekut ja vastastikust kokkulepet, mida esitatud ei ole. Hagist loobumine on ainult hageja õigus ja seda ei saa kostja hagejalt nõuda. Kostja kirjalikust vastusest tulenevalt on kostja aastaid olnud võlgnevusest teadlik, kuid pole kavatsenudki seda tasuda ka vastavalt oma võimalustele mitte. Seega on kostja tahtlikult jätnud arved tasumata, põhjustades sellega hagejale täiendavaid kulutusi riigilõivu ja õigusabikulude tasumise läbi.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 199 krooni ja 09 senti on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Kostja menetluskulusid vaidlustanud ei ole.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas VÕSRS § 11, TSK §-de 173 lg. 1, 174, 190 lg. 1, 191, 222 lg. 1,2 ja § 231 lg. 1 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann Kohtuotsus jõustus: 10.märtsil 2008.a. Nooremreferent I.Opmann 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.