← Eesti

2-08-6406/2

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-6406 Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2008, Jõhvis Kohus Viru Maakohus /Jõhvi kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi S D hagi A J vastu omandiõiguse tun

§ 120

lg 1 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asja korteri ost-müük toimus hagiavalduse kohaselt 2002 aastal.

01.02.2002 jõustunud kuni 10.10.2003 kehtinud redaktsiooni § 120 lg 1 kohaselt kinnisomandi ülekandmiseks, samuti kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on vajalik võõrandaja ja omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe ülekandmise või koormamise kohta (asjaõigusleping) ning sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Hagiavalduse kohaselt notariaalselt tõestatud kokkulepet kinnisomandi ülekandmiseks poolte vahel ei sõlmitud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.

§ 120

lg 1 sätestab ja sätestas ka tehingu tegemise ajal tehingu kohustusliku vormina tehingu notariaalse tõestamise, mida pooled täitnud pole. Tehingu tegemise ajal ja ka hetkel kehtiva TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine ning mingeid õigusi hagejale sellest ei tekkinud. Hageja viitab tehingu tegemise ajal kehtinud

§ 81

, mille kohaselt omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kohus juhib tähelepanu, et vaidlusaluse korteri omanik on M J kes suri 28.06.2001.a. Omandiõiguse tuvastamise hagi on esitatud isiku vastu, kes pole korteri omanik olnud. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel tehtud tehingu tühisuse tõttu ei olnud hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagejal ei ole võimalik hagiavalduse esitamise eesmärki –omandiõiguse tuvastamist korterile- esitatud hagiga saavutada. Seetõttu kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlussevõtmisest keeldumise määrusega hagejale. 2

(3)TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud. TSMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusse võtmast ja tagastab selle. kui kohus keeldub avaldust Juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 1, § 372 lg 4, lg 6, § 463, TsÜS § 77 lg 1,

§ 120

lg 1, kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle, kuna hageja õiguste rikkumisega seoses esitatud hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada, tagastades ühtlasi avaldaja poolt makstud riigilõivu. Viktor Brügel Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.