2-06-18023/10

1 2 – 06 – 18023 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „31“jaanuaril 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 06 – 18023 Tsiviilasi: K V hagi A D vastu alaealise lapse: D D (isikukood: xxx , sündinud: xxx ) ülalpidamiseks elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: K V (isikukood: xxx elukoht: xxx); Kostja: A D (isikukood: xxx elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: S G (isikukood: xxx asukoht: xxx ); Ülalpidamist vajav alaealine: D D (isikukood: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „14“jaanuar 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, K V ning kostja, A D ja tema lepinguline esindaja, S G; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista A D (isikukood: xxx elukoht: xxx ) välja elatusraha alaealise lapse: D D (isikukood: xxx , sündinud: xxx), ülalpidamiseks 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus alates „17“juulist 2006.a. kuni „04“juunini 2010.a. so kuni alaealise lapse: D D (isikukood: xxx sündinud: xxx), täisealiseks saamiseni K V (isikukood: xxx elukoht: xxx ) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna A D kanda. Välja mõista A D (isikukood: xxx , elukoht: xxx) riigilõiv 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) riigituludesse. A D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr. xxx (Hansapangas konto nr xxx ). Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus: „A D, tsiviiltoimik nr. xxx, riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt ja nõuetekohaselt riigilõivu tasumata jätmise korral 2 suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD K V ja A D elasid, vastavalt hagiavaldusele ja abielulahutuse tunnistusele (tl.5), registreeritud abielus kuni 24.augustini 1995.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.8), alaealine laps: D D (isikukood: xxx), kes, elukohatõendi kohaselt (tl.7), on hageja, K V, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, A D, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei ela ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. Palus hagi rahuldada ning alaealise lapse: D D (isikukood: xxx) ülalpidamiseks A D välja mõista elatusraha, suurusega 1 500.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „17“juulist 2006.a.. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, A D, tunnistas, kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile, hagi osaliselt, summas 500.- krooni kuus. Kirjaliku vastuse kohaselt on kostja, A D, vastuse esitamise hetkeks faktilistes abielulistes suhetes N B. Faktilistest abielulistest suhetest sündis A D ja N B ühine laps M B, kes samuti vajab ülalpidamist A D poolt. Hetkel on N B rase ja peatselt sünnib perre veel üks alaealine laps. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, K V, palub kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Esitas kohtule kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, milles palub A D välja mõista elatusraha alla „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruse, summas 3 1500.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast so. alates „17“juulist 2006.a. kuni alaealise lapse, D D (isikukood: xxx), täisealiseks saamiseni. Hageja, K V, selgitas kohtuistungil kohtule, et elatise alla alammäära väljamõistmisega nõustus K V selle tõttu, et A D on hetkel töötu, aga samuti sellepärast, et A D on uues peres veel teisi ülalpeetavaid. Kostja, A D ja tema lepinguline esindaja, S G, vaidlesid kohtuistungil alguses hagile vastu, sest A D ei tööta, temal on pooleli endise tööandjaga töövaidlus. A D on loonud uue pere, kus on ülalpidamist vajav alaealine laps ning peatselt sünnib peresse veel üks laps. Lõpuks nõustus A D maksma alaealisele lapsele, D D (isikukood xxx), elatusraha 1 500.- krooni kuus alates kohtuistungi päevast, 14.jaanuarist 2008.a.. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. K V ja A D abielulahutuse tunnistusega (tl.5). K V palgatõendiga Ida – Viru Keskhaiglast (tl.6). Tõendiga alaealise D D (isikukood: xxx) elukoha kohta (tl.7). Alaealise D D (isikukood: xxx ) sünnistunnistusega (tl.8). Viru Maakohtu 18.juuli 2006.a. määrusega (tl.9). A D kirjaliku vastusega hagile (tl.12-13). A D ja N B varalist olukorda tõendavate dokumentidega (tl.14-16; 18). A D palgatõendiga (tl.17). K V kirjaliku seisukohaga käesolevas tsiviilasjas (tl.21). A D ja N B abielutunnistusega. Alaealise M D (sündinud: xxx) sünnistunnistusega. I D (sündinud xxx ) sünnitunnistusega. Kutsega töövaidluskomisjoni istungile. Virumaa Pensioniameti tõendiga N B (D) peretoetuse määramise kohta. A D kuuluva sõiduki VW C, registreerimismärgiga xxx , registreerimistunnistuse fotoärakirjaga. K V omakäelise avaldusega 14.jaanuarist 2008.a.. Kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §60 sätteid, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust 4 muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et kostja, A D, lapsevanemana ei täida alaealise lapse: D D (isikukood: xxx), ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, K V, nõudel A D välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna A D ei täida ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Arvestades teise vanema, K V, nõusolekut, aga samuti asjaolu, et A D on uuesti abiellunud ning peres on kasvamas kaks alaealist last, pidas kohus võimalikuks mõista A D välja elatusraha alla Perekonnaseadusega kehtestatud alammäära ühe lapse kohta kuus. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista A D riigituludesse 1 000.- krooni riigilõivu. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik