2-07-39044/6

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-39044 Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi Kohtla-Järve linna avaldus A määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg
3. jaanuar 2008 kell 09.30 Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla-Järve linn Avaldaja esindajad: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (RK xxx) N D (volikirja alusel) Puudutatud isik: A P (IK xxx; elukoht: xxx) P vanema õiguste RESOLUTSIOON
4. Kohtla-Järve linna avaldus rahuldada.
5. Ära võtta A P ’lt vanemlikud õigused alaealise tütre J P (IK xxx) suhtes. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. I Asjaolud
6. Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu esitas
7. septembril 2007.a. Viru Maakohtule avalduse A P ’lt vanemaõiguste äravõtmise kohta.
8. Avalduse kohaselt on J P A P tütar. Laps on sündinud enne-aegselt ning lapse emal oli raseduse ajal probleeme alkoholiga. Laps viibis ilma emata statsionaarsel ravil ajavahemikus 13.07.-15.08.2007.a seega kohe peale sünnitust. Ema põhjendas lapse kõrvalt puudumist asjaoluga, et tal puuduvad rahalised vahendid haiglas viibimiseks. Seoses lapse tervisehäiretega peab arst last kontrollima iga kahe nädala tagant. Ema lapsega arsti vastuvõtule ei ilmunud ning arst kutsus lapsele kiirabi ja koju politsei, kuna korteris aadressil 1 xxx oli lapse tervisele ohtlik olukord. Laps viibis ravil SA Ida-Viru Keskhaigla lasteosakonnas ajavahemikus 13.09.-21.09.2007.a. ning 21.09.2007 suunati laps NarvaJõesuu Lastekodusse.
9. Sünnitunnistusel on lapse J P emana märgitud A P ning isa kohta kanne puudub (tl 3).
10. Viru Maakohtu 25.05.2007.a. kohtumäärusega on A P ’lt ja V P ’lt ära võetud vanema õigused alaealiste poegade V P ja A P suhtes (tl 5-9).
11. Ida-Viru Keskhaigla teate kohaselt viibis J P ravil lasteosakonnas ajavahemikul 13.09.21.09.2007.a. Laps toodi haiglasse kiirabiga aadressilt xxx, Kohtla-Järve, raviarsti sõnul oli lapse ema purjus ning laps mustas kodus ning lapse hospitaliseerimise vajadus oli lapse terviseseisundi tõttu. Lapse haiglas oleku ajal ema külastas oma last (tl 10).
12. Maksu-ja Tolliameti teatel on A P saanud maksustatavat tulu 2006.a OÜ-lt V summas 5176 krooni; AS-ilt V 3318 krooni; OÜ-lt V K summas 12923 krooni ning Eesti Haigekassalt summas 800 krooni, 2007.a. AS-ilt ISS E summas 768 krooni ning 2006.a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni järgi tagastati A P’le 23.02.2007.a 1284 krooni enammakstus tulumaksu(tl 11).
13. Karistusregistri teate kohaselt on A P’d karistatud alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 1500 krooni( tl 12).
14. SA TÜ Kliinikum teatise kohaselt viibis laps 13.07.2007 ravil TÜ Kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonnas ning laps on vajanud pidevat intensiivravi - jälgimist enneaegsuse tõttu. Ema on mõned korrad helistanud lapse tervise ja kojusaamise küsimuses. Arsti soovituse ja järelravi kohaselt kohustus ema lapse toimetama 2 nädalat pärast haiglast koju saamist punaverenäitajate kontrolli ning 1 kuu möödumisel ambulatoorsele kontrollile (tl 13, 16-17).
15. SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardi kohaselt on laps toodud haiglasse kiirabi poolt, lapse ema on purjus ning laps on võetud haiglasse(tl 15). II Kohtuistung
16. detsembril 2007.a. kell 10.00
17. Kohtusistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde ning esitas kohtule politsei teate A P elukoha kohta ning Narva-Jõesuu Lastekodu teate ning kodukülastuse aktid.
18. Puudutatud isik ei olnud avaldusega nõus ning palus anda talle aega tõestamaks, et saab hakkama vanemakohustuste täitmisega.
19. Kohus lükkas asja arutamise kuuks ajaks edasi, et puudutatud isik võiks näidata, et ta hakkab vanemakohustusi täitma. III Kohtuistung
20. jaanuaril 2008.a. kell 09.30
21. Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning selgitas kohtule, et lapse ema pole lapse lastekodus viibimise ajal last kordagi külastanud ning eestkosteasutusele on tema 2 viibimiskoht teadmata. Avaldaja esindaja leidis, et kuna puudutatud isik oma suhtumist lapsesse ei ole pärast eelmist kohtuistungit muutnud, on avaldus puudutatud isikult vanemaõiguste äravõtmise kohta põhjendatud.
22. Puudutatud isik kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest. IV Kohtu põhjendused
23. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära avaldaja esindaja ning puudutatud isiku seletused, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
24. Kohus tuvastas, et alaealise J P ema on puudutatud isik A P (tl 3). Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi
25. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.
26. PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus on tuvastanud, et lapse ema pole huvitatud lapse kasvatamisest ega tema eest hoolitsemisest. Alates 21.09.2007.a on laps suunatud Narva-Jõesuu Lastekodusse ning ema pole sisuliselt kohtumääruse tegemise hetkeks juba 4 kuud täitnud oma lasevanema kohustusi lapse eest hoolitsemisel ning pole tundnud huvi lapse käekäigu vastu ega käinud teda lastekodus vaatamas (tl 29).
27. Põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Seega riik peab oma struktuuride kaudu vanemate kasvatusõiguse piiramisele lähenema lapse huvidest lähtuvalt, sest selline õigustus tuleneb põhiseaduse § 27 lg 3 sõnastusest, mis sätestab lisaks õigusele ka kohustuse laste kasvatamiseks ning nende eest hoolitsemiseks. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekonnaellu kohaldab sanktsioonina kasvatusõiguse või vanema õiguste äravõtmist.
28. Eesti lastekaitseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. ÜRO lapse õiguste konventsioon näeb ette lapse õiguse perekonnale, hoolitsusele ja armastusele. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, kas piirab vanemate õigusi või kohaldab sanktsioonina laste äravõtmist. Vanemate kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub laste hoolitsuseta ja järelevalveta jätmises. Vanemaõiguste äravõtmine on üks äärmuslikest õiguskaitsevahenditest lapse huvi kaitseks. Seaduse mõte ei ole laste äravõtmisega karistada vanemaid, vaid kaitsta lapsi vanemate eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt.
29. Eeltoodu alusel loeb kohus eestkosteasutuse avalduse põhjendatuks ning leiab, et avaldaja on põhjendanud, et lapse ema A P ei täida oma kohustusi alaealise tütre J P suhtes ning pole nende täitmisest huvitatud, seega lapse huvidest lähtuvalt kohus rahuldab avalduse ning võtab A P ’lt ära vanemlikud õigused. Viktor Brügel 3 Kohtunik 4