Obsah (5)
§230§231§438§163§4342-06-20830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-29830 Otsuse kuupäev Jõhvi, 30. jaanuar 2008.a kl 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Axxx Dxxx hagi Oxxx
) §438 lg1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Üürilepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse §292 lg1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §75 lg kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. 01.04.2004.a sõlmitud üürilepingu punktide 2.1.2 ja 3.4 alusel kohustus üürnik tasuma üürileandjale üüri ja kommunaalmakseid järgmise kuu 5-kuupäevaks (t.lk. 6-9). Kostja seletuste kohaselt maksis ta korteri eest hageja emale kommunaalteenuste eest vastavalt korteriühistu poolt esitatud teatistele ja lisaks ka üüri kindlas summas ( t.lk. 96). Kostja ei ole üüritud asja pärast üürilepingu tähtaja möödumist (01.04.2005a) tagastanud, mistõttu vastavalt VÕS §310 lg1 muutus üürileping tähtajatuks. Sellega on tuvastatud, et pooltevaheline vaidlus tuleneb üürilepingust, mis kehtis 01.04.2004.a-30.10.2005.a.
- Tulenevalt
§230
lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, mille tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõenda ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (
§231lg1).
Üürilepingu alusel tekkinud võlgnevuste või tekitatud kahju hüvitamise nõudmisel lasub tõendamiskoormis hagejal. Milliste tsiviilkohtumenetluse seadustiku lubatud tõenditega hageja oma nõuded tõendada, on hageja otsustada. 15. Hagiavalduse järgi kostja on jätnud tasumata kommunaalmaksete eest 3 548.50 krooni. Hageja poolt esitatud Korteriühistu Xxx tõendite kohaselt arvestati üüritud perioodil eluruumile vee tarbimise eest 1 771.25 krooni, soojusenergia eest 5 873.25 krooni ning hoolduskulud 3
(4)2-06-20830 4 417.50 krooni (t.lk. 63, 64, 67). Hageja ei esitanud tõendeid kostja poolt tarbitud gaasi ja elektri kohta. Kuna üürilepingu punkti 3.5 järgi leppisid pooled, et kommunaalmakseid maksab omanik (üürileandja), eeldab kohus, et hagejal oli võimalik nimetatud maksete suurust tõendada. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid kostja poolt tasutud üüri ja kommunaalmaksete kohta, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui suures ulatuses kostjal kommunaalmaksete võlgnevus on tekkinud. Hageja nõudesuurust ei ole võimalik kontrollida. Tõendamatuse tõttu rahuldab kohus hagi kommunaalvõlgnevuste osas kostja poolt õigeksvõetud 1 284.80 krooni ulatuses. 16. Mis puudutab kostjalt eluruumile tekitatud kahju 8 000 krooni väljamõistmist, peab kohus vajalikuks märkida, et pooled ei ole koostanud akte korteri üleandmise-vastuvõtmise kohta ega fikseerinud eluruumi seisundit üleandmise-vastuvõtmise seisuga. Hageja on esitanud 25.03.2004.a ja 01.11.2005.a koostatud aktid küll, kuid kostjat nende koostamise juurde ei kutsutud. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut sellele, kas ja millises suuruses kostja eluruumi kasutamisega seoses hageja kahju tekitas, sest VÕS §338 lg1 ja lg2 alusel üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud, mis algab asja tagasisaamisest. Hagiavalduse järgi kostja vabastas eluruumi 30.10.2005.a, akti korteri seisundi kohta koostas hageja 01.11.2005.a. Seega seadusest tulenevalt oli hagejal õigus esitada kostja vastu hagi üüritud asja halvendamise eest hüvitise väljamõistmiseks kuni 30.04.2006.a. Hagi on esitatud 19.10.2006.a, s.o rohkem kui 5-kuu möödumisel. Kostja on taotlenud sellele nõudele aegumise kohaldamist. Kohus vastavalt TsÜS §143 kohus rahuldab kostja taotluse ja kohaldab aegumist kostjalt 8 000 krooni nõudmisele. Kostja on taotlenud korteri seisundi kindakstegemiseks tunnistaja ülekuulamist. Kuna hagi kahju hüvitamise osas jäetakse rahuldamata,
§438lg 1 alusel tunnistaja ütlustel ei ole mingit tähtsust.
17. Hagi rahuldatakse summas 1 284.80 krooni, mis on 13.72% hagist.
§163
lg1 esimese lause ja §173 lg1 alusel kohus jätab kostja kanda hageja menetluskulud 13.72% ulatuses ning jätab kostja menetluskulud tema enda kanda. 18. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§434, §440 lg1, lg2, §467, §468 lg1, p1, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)