TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1420 Otsuse kuupäev 22.10.2007 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna 27.06.2007 haldusakti nr. 4-1-04/7012 „Kinnipeetava paigutamine“ peale. Asja läbivaatamise kuupäev 09.10.2007, avalik kohtuistung Tartu Vanglas Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Romeo Kalda; Vastustaja : Justiitsministeerium, esindaja Margot Olesk Resolutsioon Jätta Romeo Kalda kaebus haldusasjas 3-07-1420 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 22.10.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Halduskohtu menetluses on Romeo Kalda kaebus Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse läbiviimise talituse juhataja kohusetäitja haldusakti „Kinnipeetava paigutamine“ 27.06.2007 nr. 4-1-04/7012 peale. Nimetatud haldusakti kohaselt on Justiitsministeerium lähtunud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr. 72 „Vanglate sisekorraeeskiri“ § 19 lg 3 ning jätnud alates 01.07.2007 kinnipeetav Romeo Kalda vangistuse läbiviimise eesmärkide paremaks saavutamiseks (suunamine õiguskuulekale käitumisele – Murru Vangla laagertüüpi vanglana ei soodusta R. Kalda asumist õiguskuulekale käitumisele , mida tõestab asjasolu, et kinnipeetav on kahtlustatav Murru Vanglas toimunud kuriteos) edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastavalt Põhja Ringkonnaprokuratuuri 06.02.2007 määrusele paigutati kaebaja Tartu Vanglasse kuni 14.02.2007 ning hilisemalt on määrusega pikendatud Tartu Vanglas oleku aega kuni 01.07.2007 ning Justiitsministeeriumil puudub õigus sekkuda kriminaalmenetlusse ning pikendada veel Tartu Vanglas oleku aega arvates 01.07.
- Tulenevalt Vangistusseaduse § 19 lg 1 võib kinnipeetavat ümber paigutada ühest kinnipidamisasutusest teise kui see on vajalik individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kaebaja on seisukohal, et vajadus kaebaja ümberpaigutamiseks Vangla sisekorraeeskirja § 19 lg 3 alusel puudus, kuna kaebaja oli Murru Vanglasse paigutatud Justiitsministeeriumi Vanglate asekantsleri 06.01.06 otsusega nr. 4-1-04/124 Vangla sisekorraeeskirja § 13 alusel. Kaebaja sooviks on edasi karistust kanda Murru Vanglas , kus kaebajal on tema õigused tagatud. Kaebuse esitaja on taotlenud tühistada Justiitsministeeriumi 27.06.2007 haldusakt nr. 4-104/7012 „Kinnipeetava paigutamine“ , seega kaebaja väidete kohaselt jääks kehtima eelnev akt06.01.2006 nr. 4-1-04/124, millega kaebaja on paigutatud edasise karistuse kandmiseks Murru Vanglasse. Kaebaja leiab, et tema Tartu Vanglasse jätmine ei ole proportsionaalne ning Tartu vangla juhtkond rikub pidevalt kaebaja õigusi. Murru Vanglas ei ole kaebajal probleeme pikaajalise kokkusaamisega ja õpingute alustamisega. Samas väidab kaebaja, et kaevatav haldusakt rikub kaebaja suhtes süütuse presumptsiooni. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata, kuna peab kaebust põhjendamatuks. Vastustaja kirjaliku seletuse kohaselt on Justiitsministeerium juhindunud Vangistusseaduse § 19 lg 1 ja Vangla sisekorraeeskirja § 19 lg 3 ning justiitsministri 29.11.2000.a. määrusest nr. 55 „Täitmisplaan“, mille § 5 lg 1 kohaselt on võimalikud ka erandid kinnipeetava paigutamisel ning lg 2 kohaselt on Justiitsministeeriumi pädevuses otsustada eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetava paigutamine. Vastustaja esindaja kohtuistungil on seisukohal, et kinnipeetava ümberpaigutamine ühest kinnipidamisasutusest teise ei riku tema subjektiivseid õigusi ning kinnipeetaval ei ole õigust valida ise vanglat, kus ta karistust kannab. Vastustaja viitab kirjalikule vastusele ning tugineb Vangla Sisekorraeeskirja § 19 lg 3 ning nendib, et vanglate tööd juhib Justiitsministeeriumi asekantsler. Kohtu seisukohad: Asja materjalide kohaselt on seoses kriminaalasja nr. 06730000233 menetlemisega paigutatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri 06.02.2007 määrusega Romeo Kalda Tartu Vanglasse kuni 01.04.2007, järgnevalt on määrusega pikendatud Romeo Kalda Tartu Vanglasse paigutamist 29.03.2007 määrusega kuni 01.06.2007 ning 30.05.2007 määrusega pikendati Romeo Kalda Tartu Vanglasse paigutamist kuni 01.07.2007, seega kuni 01.07.2007 oli Romeo Kalda paigutatud Tartu Vanglasse prokuröri määrusega KrMS § 143,1 alusel. Justiitsministeeriumi haldusaktiga 31.03.2005 nr. 4-1-04/3515 „Kinnipeetava ümberpaigutamine“ on Romeo Kalda paigutatud edasise karistuse kandmiseks Pärnu Vanglasse, haldusaktiga 01.09.2005 nr. 4-1-04/9179 on Romeo Kalda ümber paigutatud Tallinna Vanglasse edasise karistuse kandmiseks ning 06.01.2006 nr. 4-1-04/124 on Romeo Kalda ümber paigutatud edasise karistuse kandmiseks Murru Vanglasse. Romeo Kalda sooviks on jätkata edasist karistuse kandmist Murru Vanglas, kuna Murru Vanglas ei piirata kaebaja õigusi. Kaebaja on seisukohal, et kui kohus tühistab haldusakti, millega kaebaja on paigutatud edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse, siis jääb kehtima haldusakt 06.01.2006 nr. 4-1-04/124 , millega kaebaja on ümber paigutatud edasise karistuse kandmiseks Murru Vanglasse. Kohus asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et kaevatav haldusakt on ebaproportsionaalne ning õigusvastane. Tulenevalt Vangistusseaduse § 19 lg 1 ja lg 2 võib kinnipeetavat ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kehtestab justiitsminister. Üldjuhul toimub kinnipeetava ümberpaigutamine Vangla sisekorraeeskirja § 13 alusel, mil kinnipeetav paigutatakse ümber selle vangla direktori taotlusel , kus kinnipeetav karistust kannab. Taotluse rahuldamise otsustab Justiitsministeerium. Romeo Kalda on esile toonud asjaolu, et sellekohane vangla taotlus puudub, et kaebaja võiks alates 01.07.2007 edasist karistust kanda Tartu Vanglas. Justiitsministeerium on lähtunud Vangla sisekorraeeskirja § 19 lg 3 , mille säte vangla taotlust ette ei näe, vaid annab aluse otsustada põhjendatud juhul kinnipeetava ümberpaigutamiseks selles korras ettenähtud menetlust järgimata. Nimetatud situatsioonis on vastustaja lähtunud olukorrast, kus kaebuse esitaja on toimetatud Tartu Vanglasse prokuröri määruse alusel kriminaalmenetluse raames ning isiku tagasiviimine Murru Vanglasse ei pruugi olla põhjendatud ning kaebaja Murru Vanglasse tagasiviimisega ei pruugi saavutada vangistuse täideviimise eesmärki. Samas kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetava subjektiivseid õigusi ei riku see, millises kinnipidamisasutuses kinnipeetav karistust kannab. Samas kui kaebaja leiab, et Tartu Vangla kitsendab igati kaebaja õigusi,(kaebajat hoitakse eraldi, keelatakse peresuhteid , ei võimaldata hariduse omandamist) on kaebajal õigus pöörduda iga toimingu või haldusakti vaidlustades eraldi kohtu poole, mida ka kaebaja varasemalt teinud on. Tulenevalt Justiitsministri määrusest nr. 55 29.11.2000.a. „Täitmisplaan“ § 5 lg 2 on sätestatud , et eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetava paigutamise otsustab Justiitsministeerium. Antud juhul on kaebaja näol tegemist kinnipeetavaga, kellele on määratud eluaegne vangistus. Kohus ei saa nõustuda R. Kalda väitega selle kohta, et kuna haldusaktis kajastub märge, et kinnipeetav on kahtlustatav Murru Vanglas toimunud kuriteos, on tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega. Kohus on seisukohal, et Romeo Kalda paigutamise otsuses edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse ei ole nimetatuga põhjendatud haldusakti väljaandmist, samuti on kohus seisukohal, mida toetab ka vastustaja esindaja , et kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktis äratoodu ei ole kaebajat iseloomustav dokument. Kaebuse esitaja on kohtuistungil möönnud, et kui kaevatavas haldusaktis oleks välja toodud teised motiivid tema edasise karistuse kandmise jätkamiseks Tartu Vanglas, nagu näiteks õppimise motiiv, nõustuks kaebaja otsuse sõnastusega. Kohus on seisukohal, et Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse juhataja kohusetäitja otsus „Kinnipeetava paigutamine“ on õiguspärane ning kooskõlas Vangistusseaduse § 19 lg 1 ja lg 2 , justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr. 72 kinnitatud Vangla sisekorra eeskirja § 19 lg 3 ning Justiitsministri määruse nr. 55 „Täitmisplaan“ § 5 lg 2 sätestatuga. Ülejäänud kohtutoimikus ja kohtuistungil väljatoodud asjaolud ei oma antud asjas tähtsust ning kaebaja poolt esitatud materjale on kohus käsitlenud kui illustreerivat materjali. Selgituseks kaebajale peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui kohus haldusakti tühistaks, ei tooks see kaasa kaebajale automaatselt edasise karistuse kandmise jätkamist Murru Vanglas. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks