← Eesti

3-06-988/10

Obsah (5)§ 105§ 15§ 6§ 66§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-988

) sätestab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse.

(4.veebruarist 2006 kuni 1.aprillini 2006 kehtinud redaktsioonis) § 15 lg 1 kohaselt võetakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad vangla juhtkonna poolt hoiule. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kehtestab asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra, justiitsminister.

§ 105

lõigete 2 ja 3 kohaselt kehtestab vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad justiitsminister ning vangla kodukorra kinnitab vangla direktor kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga. Justiitsministri 30.novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VSE), milles sätestatakse vangistusseadusega sätestatud vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise kord, § 57 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. VSE § 61 sätestab vanglas lubatud asjade hoidmise korra. Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.10 kohaselt on 2

(5)3-06-988 keelatud kehtestatud korda rikkudes anda teiste kasutusse isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid; 2) viidatud sätetest lähtudes on vangistusseadusega ja vangistusseaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega kindlaks määratud kinnipeetavatele lubatud asjade ring. Kõik kinnipeetuga kaasas olevad esemed võetakse hoiule vangla poolt ning vangla korraldab asjade hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab ka hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud. Eelviidatud sätetest tulenevalt saavad kinnipeetavad vanglas lubatud asjade osas omandiõigust teostada üksnes vastavalt vangistuses kehtestatud tingimustele ja korrale. Kui isikult vabaduse võtmisel rakendatakse tema suhtes lisapiiranguid (näiteks vastavalt VSE-le), siis kaebaja poolt osutatud PS sätete garantiid rakendamisele ei kuulu. Käsitatud piirangud on kinnipidamistingimustes normaalsed piirangud. Neil põhjustel ei kuulu tuvastamistaotlus rahuldamisele; 3) kaebuse saab halduskohtule esitada subjektiivsete õiguste kaitseks ning konkreetse haldusakti või toimingu suhtes. Seetõttu ei saa kaebust esitada kinnipeetavate õiguste kaitseks, vaid üksnes kaebaja huvides. Kohus ei saa hinnata ja piiritleda vastustaja võimalikke toiminguid kinnipeetavate suhtes tulevikus tekkida võivate juhtumite osas. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele taotlus kohustada Tallinna Vanglat hoiduma toimingutest, millega sekkutakse kinnipeetava omandiõigusesse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Deniss Denissovi apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus kohaldas materiaalõiguse normi ebaõigesti. Ekslik on kohtu seisukoht, et kui vabadusekaotuse korral rakendatakse isiku suhtes täiendavaid piiranguid vastavalt sisekorraeeskirjadele, siis kaebaja viidatud PS sätete garantiid rakendamisele ei kuulu. PS-s sätestatud põhiõigusi ja vabadusi võib piirata ainult seaduse alusel kooskõlas PS-ga (PS § 11). PS § 32 sätestab õiguse enda omandit vabalt vallata ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus.

kehtestab omandi valdamise suhtes piirangud, kuid selles seaduses puudub nii otsene kui ka kaudne keeld asju kinkida, anda ajutiseks kasutamiseks jne. Sellist keeldu pole ka seadusest alamalseisvas VSE-s. Tallinna Vangla kodukorra punktis 13.1.10 kehtestatud keeld on vastuolus põhiseadusega, seega seadusevastane; 2) ekslik on kohtu järeldus, et toimingutest hoidumiseks kohustamise taotlus on tervikuna suunatud kinnipeetavate kaitseks. Kaebajale on teada, et üldjuhul pole õigust nõuda oma kaebuses kolmandate isikute õiguste kaitset, antud juhul kaitsta kõigi kinnipeetavate õigusi. Kaebus esitati rikutud subjektiivsete õiguste kaitseks ning ka tegevusest hoidumiseks kohustamise taotlus oli esitatud vahetult kaebaja preventiivseks kaitseks. Kui kohtule jäi kaebaja nõue arusaamatuks, pidanuks kohus seda täpsustama. 5. Vastustaja kirjalikus vastuses nõustuti kohtu seisukohtadega ja paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3

(5)3-06-988
  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Kaebaja väidetega omandiõiguse põhiseadusevastasest kitsendamisest ringkonnakohus ei nõustu. Analoogilisi kaebaja väiteid ei ole aktsepteerinud ka Riigikohus 21.juuni 2007 asjas nr 3-3-1-29-07 D. Denissovi kaebuses Tartu Vangla toimingutele. Riigikohus leidis (p 18), et vangistusseadus (§ 15 jt) tagab piisavalt kinnipeetavale vanglas isiklike asjade omamise ja kasutamise.

§ 15

lg 1 nägi ette, et vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad võetakse vangla juhtkonna poolt hoiule, lg 2 volitas justiitsministrit kehtestama asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korda. Vangistuse täideviimise eesmärgi (

§ 6

lg 1) saavutamiseks ja julgeoleku kaalutlustel (

§ 66

lg 1) on kinnises vanglas kehtestatud ranged kinnipidamistingimused.

§ 67

p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskiri nägi ette, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju (§ 57 lg 1), samuti et kinnipeetav teeb sisseoste vangla vahendusel ning tasub sisseostu eest oma isikuarvelt (§ 74 lõiked 1 ja 2). Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.10 kohaselt on julgeoleku tagamiseks kinni peetaval isikul keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teise kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata. Kodukorras sätestatud kinnipeetavate omavaheliste võõrandamistehingute keeld ei ole täiendav piirang, vaid tuleneb

alusel kehtestatud ja kinnipeetavatele täitmiseks kohustusliku VSE sätetest, et kinnipeetaval on õigus omada üksnes vanglasse kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks sätestatud omandiõiguse piirang ei olnud kehtestatud õigusvastaselt ning VSE §-le 57 ja Tallinna Vangla kodukorra punktile 3.1.10 tuginev vaidlustatud keeldumine ei olnud õigusvastane ega rikkunud kaebaja õigusi. 8. Halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata ka kaebaja taotluse kohustada vastustajat hoiduma kinnipeetava omandiõigusesse sekkuvatest toimingutest. Kohus on küll märkinud, et kaebuse saab esitada üksnes kaebaja huvides, mitte kinnipeetavate õiguste kaitseks, kuid taotluse formuleerimine kõigi kinnipeetavate õiguste kaitsele viitaval viisil ei ole antud juhul selle rahuldamata jätmisel määrav. Kohus on õigesti osutanud ka asjaolule, et kaebuse saab esitada konkreetse toimingu suhtes ning kohus ei saa hinnata ja piiritleda vastustaja võimalikke kinnipeetava omandiõigusesse sekkumise toiminguid tulevikus tekkida võivate juhtumite osas. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda halduse toimingu sooritamata jätmist, kui toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada toimingu hilisemal vaidlustamisel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib taotluse toimingu sooritamata jätmiseks esitada pädevale haldusorganile või kaebuses halduskohtule. Sellise taotluse puhul peetakse silmas halduse konkreetset kavandatavat toimingut, mitte abstraktset nõuet hoiduda isiku õigustesse sekkumast. Apellant on heitnud kohtule ette nõude arusaamatuse korral selle täpsustamata jätmist. Isegi kui kaebuse sisu ja eesmärki silmas pidades tõlgendada kaebaja taotlust kaebuses vaidlustatuga analoogilisest toimingust - temale kuuluva eseme teisele kinnipeetavale võõrandamise keelamisest - hoidumise taotlusena, ei oleks taotluse rahuldamine olnud põhjendatud, sest toiming oli õiguspärane ning sellega ei rikutud kaebaja õigusi. Lisaks märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohus on vaidlustatud toimingu õigusvastasuse konstateerimise taotluse põhjendatud huvina aktsepteerinud preventiivset eesmärki ning toimingu õigusvastasuse 4

(5)3-06-988 korral oleks tuvastamistaotluse rahuldamine kaitsnud kaebaja õigusi edaspidiste analoogiliste juhtumite puhul ka ilma toimingust hoidumise nõudeta. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.