KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2008, Tallinn Haldusasj

§ 31

lg-le 6 ja väidab, et tema liige on tekitanud kahju Kaitseliidu huvidele, peab käskkirjast nähtuma, milles kahju väljendus. Vaidluse korral tuleb huvide kahjustumist tõendada või vähemalt mõistlikult põhjendada. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud teiste võimalike järelmite kohaldamist või et ta oleks arvestanud kaebaja ülestunnistuse, kahetsuse ja vabandamisega. d) Olukorras, kus kehtiva Kaitseliidu kodukorra põhiseaduspärasus on kahtluse all, ei saa kõikide Kaitseliidu huvide kahjustamise juhtumite korral pidada põhjendatuks isikute Kaitseliidust väljaarvamist põhjusel, et see on ainuke pädev õiguslik alus selliste rikkumiste eest karistamiseks. Kuni uue Kaitseliidu kodukorra kehtestamiseni tuleb siiski kaaluda Kaitseliidust väljaarvamise proportsionaalsust ja mitte lugeda seda

§ 31lg-s 6 sätestatud aluste ilmnemisel ainsaks võimalikuks õiguslikuks tagajärjeks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Kaitseliidu Tallinna maleva apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus järgmistel põhjustel: a) Käskkirjas oleks saanud põhjalikumalt välja tuua selle andmise põhjendused ja kaalutlused. Samas on käskkirjas olemas kõik olulised elemendid: kaebaja esinemine kaitseliitlasena; ava2

§ 31

lg-st 6 oli ainuvõimalikuks järelmiks kaebaja väljaarvamine Kaitseliidust vastavalt põhikirjale. Kaitseliidu põhikiri võimaldab väljaarvamist kahel viisil: nimekirjast kustutamine (põhikirja p 3.26) või väljaheitmine (põhikirja p 3.29). Esimesel juhul saab isik uuesti astuda Kaitseliidu liikmeks üldkorras, teisel juhul ainult Kaitseliidu ülema eriloal. Seega kohaldati võimalikku leebeimat järelmit. Selle valiku detailne põhjendamine ei ole niivõrd olulise tähtsusega, et see tingiks automaatselt käskkirja tühistamise (HMS § 58). Võimaliku leebeima järelmi kohaldamisel ei riku põhjenduste ebapiisavus isiku subjektiivseid õigusi, kui etteheidetav tegu on selge. c) Kaitseliitlase sõnavabadus on poliitiliste seisukohtade avaldamisel piiratud. Sõnavabaduse piirangut tuleb mõista väga kitsalt. Eraisikuna esinedes võib kaitseliitlane esitada mistahes poliitilise sisuga seisukohti. Kaitseliitlasena esinedes tuleb jääda apoliitiliseks. Sõjaliste organisatsioonide apoliitilisuse printsiipi ja selle tähtsust toetab ka

§ 6, mis keelustab erakondliku tegevuse.

Probleemide tõsiduse näitlikustamiseks võib ette kujutada, mis oleks võinud juhtuda, kui Kaitseliidu liikmed oleks 26.–27. aprillil 2007 Tallinna kesklinnas toimunud sündmuste ajal avaldanud üheselt toetust mõnele konkreetsele poliitilisele jõule või väljendanud vastumeelsust mõne poliitilise jõu suhtes. Kaitseliidul on kohustus toetada legitiimseid võimuorganeid (

§ 4lg 1).

d) Kaebaja kommentaar kahjustas Kaitseliidu mainet ja usaldusväärsust avalikkuse silmis, luues liidust mulje kui ebastabiilsest ja ebaprofessionaalsest organisatsioonist, mille liikmed on äärmiselt emotsionaalsed ja kergesti provotseeritavad isikud. Kohtumenetluses põhjendati veenvalt, et kommentaari vääritu toon kahjustas Kaitseliidu huve. Käskkirja õiguspärasuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka kohtumenetluses esitatud põhjendusi, mitte tühistada käskkirja vorminõuete rikkumise tõttu (HMS § 58). 5. R. Sõle vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Lisaks märgib kaebaja, et apellatsioonkaebuses toodud näited aprillisündmuste kohta ei ole asjakohased. Need ei seondu Kaitseliidu tegevuse, õiguste ega kohustustega. Kuivõrd

§ 31

lg-s 6 sätestatud järelmite kohaldamine seetõttu, et kommentaar oli suunatud kaitseministri vastu, on ilmselt põhjendamatu, on käskkirjas asjaolusid vääralt hinnatud. Etteheidetav kommentaar ei pälvinud laiemat avalikkuse tähelepanu, mistõttu ei olnud võimalik selle avaldamisega kahjustada Kaitseliidu mainet ja usaldusväärsust avalikkuse silmis. Vastustaja peab iga Kaitseliidu huvide kahjustamise juhtumi puhul kaaluma, kas võtta liige vastustusele kodukorra alusel või arvata ta Kaitseliidust välja. Liikme väljaarvamine on rangem järelm kui vastutusele võtmine kodukorra alusel. Kehtiva Kaitseliidu kodukorra puudumine ei saa anda haldusorganile laiemat õigust liikmete väljaarvamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus ei näe halduskohtu otsuse muutmiseks alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et käskkirjast ei nähtu tegu, mida kaebajale ette heideti. Käskkirjas on sanktsioneeritava teona üheselt määratletud kaitseministri avalik sõimamine. Selle teo moodustavad kogumis nii avalduse sisu kui ka vorm. Käskkirjas ei olnud tarvis neid eristada. 3

§ 24

lg 2 kohaselt loetakse Kaitseliidu liige kaitseliitlaseks muuhulgas juhul, kui esinedes teatab, et ta tegutseb kaitseliitlasena. See tingimus on käesoleval juhul täidetud. Kaebaja teatas oma avalduses selgesõnaliselt, et ta nõuab ministri tagasiastumist just kaitseliitlasena. Järelikult on kaebaja toiming nii avalikkuse silmis kui ka õiguslikult omistatav kogu Kaitseliidule ning Kaitseliit tervikuna vastutab selle toimingu eest. Avalikkuse poolt kaebajale antud hinnangu kaudu kujuneb muuhulgas ka Kaitseliidu maine.

§ 24

lg 2 kohaldamisel ei ole oluline, kas keegi on kaitseliitlast Kaitseliidu siseselt konkreetseks teoks volitanud või mitte. Maine kahjustamine tuleb lugeda Kaitseliidu huvide kahjustamiseks. 9. Kaebajaga tuleb nõustuda, et igasugune Kaitseliidu huvide kahjustamine ei anna alust kaitseliitlase nimekirjast kustutamiseks. Selleks peab huvide kahjustamine olema õigusvastane. Ringkonnakohus kaebaja teo õigusvastasuses ei kahtle. Selgitada tuleb, kas kaebaja tegu oli kooskõlas Kaitseliidu tegevuse õiguslike raamidega. Kaitseliidu liige ei saa kaitseliitlasena esinedes omada laiemaid volitusi kui kogu Kaitseliit tervikuna. Vaatamata sellele, et seadusandja peaks Kaitseliidu liikmete käitumisreegleid ja sõnavabadust määratlema täpsemalt, ei saa nõustuda seisukohaga, et kaebaja sõnavabadus kaitseliitlasena esinedes ei olnud üldse piiratud. Kaitseliit on kaitsejõudude osa, riigikaitseorganisatsioon, mis täidab talle seadusega pandud ülesandeid (

§ 2

). Vulgaarses vormis ministri tagasiastumise nõudmine Kaitseliidu kui kaitsejõudude osaks oleva riigikaitseorganisatsiooni poolt on ilmselges vastuolus demokraatia ja õigusriigi põhimõttega. Kuna demokraatia ja õigusriigi põhimõtted on Eesti põhiseadusliku korra alusprintsiibid, on kaebaja tegu vastuolus põhiseaduse § 1 lg-ga 1 ja §-ga

1. Ehkki kaebaja avaldus ületas niigi kaitseliitlasele demokraatlikus õigusriigis lubatu piirid, võimendas seda eriti füüsilisele vägivallale vihjamine kaebaja eelnevates ja järgnevates kommentaarides.
2. Lisaks eeltoodule kujutas kaebaja avaldus endast vääritut tegu. See on vastuolus Kaitseliidu põhikirja p-ga 3.1, mille kohaselt Kaitseliidu liikme käitumine peab olema laitmatu. Kaebaja on vabatahtlikult astunud Kaitseliitu, sellega on ta endale võtnud kohustuse täita ka põhikirja. Vastutuse kandmine põhikirja rikkumise eest on nendel tingimustel põhiseadusega kooskõlas. Kaebaja pidi Kaitseliitu astudes andma pühaliku tõotuse, tunnustades Eesti Vabariigi põhiseaduslikku valitsust ja kohustudes kaitsma põhiseadusega maksmapandud riigikorda (Kaitseliidu põhikirja p 3.14). Seega ei viita kaitseministri kui kaebajapoolse sõimu adressaadi äranimetamine käskkirjas diskretsiooniveale. Kaebajal ei ole keelatud kritiseerida valitsuse liikmeid reservohvitserile sobivas vormis ka kaitseliitlasena esinedes.
3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et karistuse valiku osas on vaidlustatud käskkiri sisuliselt motiveerimata ja selle andmisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu. Kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti andmisel ei piisa motiveerimiseks üksnes faktilise ja õigusliku aluse äranimetamisest, vaid haldusorganil tuleb oma valikut põhjendada sisuliselt (HMS § 56 lg 3). Antud juhul oleks vastustaja pidanud põhjendama, miks ei oleks piisavad leebemad karistused. 4

§ 31

lg 6 näeb kaebaja teo puhul ette vastutuse kandmise kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või Kaitseliidust väljaarvamise. Kaebaja ei pea põhiseaduspärase kodukorra kehtestamata jätmise tõttu kandma rangemat karistust kui ta võiks kanda nõuetekohase kodukorra olemasolul. Kui isik vääriks oma teo ees leebemat karistust, ent seda ei ole õigusliku regulatsiooni puudulikkuse tõttu võimalik kohaldada, tuleb isik jätta karistamata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlustatud karistus kaebaja tegu arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalne. Tegemist oli jämeda eksimusega põhiseadusliku korra aluspõhimõtete ja ohvitseri käitumisnormide vastu. Siiski ei ole ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja pidi kaebajat igal juhul karistama vähemalt nimekirjast kustutamisega. Vastustaja oleks käskkirja andmisel pidanud arvesse võtma kaebajal varasemate karistuste puudumist ja teo kahetsemist ning põhjendama, miks väärib kaebaja nimekirjast kustutamist vaatamata neile asjaoludele.
2. Menetlus- ja vormiveaga haldusakt on õigusvastane ja kuulub RVastS § 3 lg 1 kohaselt üldjuhul tühistamisele. Erandina võib HMS § 58 alusel jääda tühistamata selline formaalselt õigusvastane haldusakt, mille puhul kohus on kindlalt veendunud, et haldusakti andmisel tehtud viga ei mõjutanud otsuse sisu. Kaalutlusotsuste kirjalik motiveerimine aitab tagada, et otsus on igakülgselt läbimõeldud ja proportsionaalne. Käesoleval juhul ei saa kindlalt väita, et vastustaja oleks karistanud kaebajat nimekirjast kustutamisega ka siis, kui käskkirja oleks püütud korrektselt vormistada ja kui vastustaja ei oleks lähtunud asjakohatust kaalutlusest, et nimekirjast kustutamine on leebeim võimalik karistus. Ka vastustaja esindaja ei välistanud ringkonnakohtu istungil, et juhul, kui kodukord oleks võimaldanud karistada kaebajat leebemalt, ei oleks kaebajat võib-olla nimekirjast kustutatud. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 5