← Eesti

3-07-1718/12

Obsah (5)§ 24§ 12§ 9§ 19§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1718 Haldusasi Oleg Gogin

§ 24lg 1 p 1 alusel, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 03.04.2007 esitas Oleg Gogin avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile, kes jättis avalduse 13.04.2007 kirjaga nr PRP-13/07/347 läbi vaatamata. Vastuses selgitati, et esitatud avaldus sarnaneb Põhja Ringkonnaprokuratuurile
  2. aastal esitatud nelja samasisulise avaldusega, mille alusel jäeti kriminaalmenetlus alustamata ja Riigiprokuratuur jättis kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitatud kuus samasisulist kaebust rahuldamata, nõustudes ringkonnaprokuröri seisukohtadega. 03.04.2007 avalduses on täiendatud 13.11.2006 Põhja Ringkonnaprokuratuurile ja 05.02.2007 Põhja Politseiprefektuurile esitatud avaldustes toodud väidetavate omavoliliste toimingute nimekirja, millega avaldaja arvates tekitatakse Loksa linnale kahju. Põhja Ringkonnaprokuratuur selgitas vastuses, et avaldusest ei nähtu täiendavaid asjaolusid, mis annaksid alust avalduses viidatud isikute suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Ka Põhja Politseiprefektuur jättis 15.02.2007 alustamata kriminaalmenetluse, kuna avalduses toodud andmed ei viidanud ühegi kuriteo koosseisule ja kriminaalmenetluse ajendis polnud sedastatud kuriteokoosseisu tunnuseid. Vastuses leiti, et ka uutele toimingutele on kohaldatavad varasemad kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendused ja 03.04.2007 avaldusest ei nähtu täiendavaid asjaolusid, mis annaksid alust avalduses viidatud isikute suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. 3-07-1718
  3. 19.04.2007 esitas O. Gogin Justiitsministeeriumile kaebuse ja palus teostada teenistuslikku järelvalvet Põhja Ringkonnaprokuratuuri üle. Justiitsministeeriumi kantsleri 15.05.2007 vastuses nr 8-1-09/4699 leiti, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevus kaebaja 03.04.2007 avalduse lahendamisel oli korrektne.
  4. 15.06.2007 esitas O. Gogin justiitsministrile vaide kantsleri tegevuse suhtes ja palus kohustada Põhja Ringkonnaprokuratuuri lahendama kaebaja 03.04.2007 avaldust. Justiitsministri 30.07.2007 vastusega nr 8-1-09/4699 jäeti kaebaja vaie rahuldamata ja selgitati kriminaalmenetluse seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korda Põhja Ringkonnaprokuratuuri 13.04.2007 kriminaalmenetlusest alustamist keeldumise teate vaidlustamiseks Riigiprokuratuuris ja viimase seisukohaga mittenõustumisel võimalust pöörduda ringkonnakohtusse.
  5. 31.08.2007 esitas O. Gogin Tallinna Halduskohtule kaebuse justiitsministri 30.07.2007 vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Justiitsministeeriumi kohustamiseks tegema Põhja Ringkonnaprokuratuurile ettekirjutus kaebaja 03.04.2007 avalduse lahendamiseks. Kaebuses leiti, et Justiitsministeeriumi kantsleri M. Sarapuu 15.05.2007 kiri ei ole Justiitsministeeriumi ametlik seisukoht ja seega oli kaebajal õigus esitada Justiitsministeeriumi 15.05.2007 kirja peale vaie. Kohustamiskaebuse tähtaeg hakkas kulgema päevast, mil kaebaja sai kätte Justiitsministeeriumi 30.07.2007 vaideotsuse. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. 18.09.2007 loobus O. Gogin justiitsministri 30.07.2007 vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudest ja leidis, et justiitsministri kohustamise nõudes on kaebus kohtule esitatud tähtaegselt.
  6. Justiitsministeerium leidis, et kaebus esitati tähtaja rikkumisega ja menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja pöördus 19.04.2007 ministeeriumi poole taotlusega teostada teenistuslikku järelevalvet Põhja Ringkonnaprokuratuuri üle. Ministeerium vastas 15.05.2007 kirjaga ning keeldus teenistuslikku järelevalvet läbi viimast ja haldusakti andmast. Seega hakkas

-st tulenev 30-päevane vaidlustamise tähtaeg kulgema selle vastuse kättesaamisest. Kaebusest nähtuvalt pidi isik vastuse kätte saama hiljemalt 15.06.2007, mil ta pöördus ministeeriumi poole saadud kirja küsimuses. Seega oli kaebuse esitamise ajaks tähtaeg möödunud. Kaebaja pöördus 15.06.2007 uuesti ministeeriumi poole vaidena pealkirjastatud kirjaga, taotledes teenistusliku järelevalve algatamist. Ministeerium vastas 30.07.2007 kirjaga ja selgitas, miks prokuratuuri tegevus oli õiguspärane. Justiitsministeeriumi 30.07.2007 kirja ei saa käsitada vaideotsusena, kuna tulenevalt HMS § 71 lg-st 2 ei saa vaiet esitada haldusorganile, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus. Kuna Justiitsministeeriumi tegevuse peale ei saa vaiet esitada, ei katkenud tähtaja kulgemine 15.06.2007 ministeeriumi poole pöördumisel. 6. Tallinna Halduskohtu 05.10.2007 määrusega lõpetati haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu

§ 12lg 3 alusel.

Määruse kohaselt sai kaebaja teada, et Justiitsministeerium keeldub Põhja Ringkonnaprokuratuurile tema nõutud ettekirjutust tegemast juba kantsleri 15.05.2007 kirjast. Kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema päevast, mil isik selle kirja kätte sai. Kaebaja väitel sai ta Justiitsministeeriumi kantsleri 15.05.2007 kirja kätte 16.05.2007.

§ 9lg 2 kohane 30-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema 16.05.2007.

Kaebus tuli kohtule esitada hiljemalt 15.06.2007, kui lõppes kaebetähtaeg, kuid esitati alles 31.08.2007. Seega on kaebus esitatud kohtule tähtaja rikkumisega ja taotlust kaebetähtaja ennistamiseks ei esitatud. Justiitsministeeriumi 30.07.2007 vastuse näol ei ole tegemist vaideotsusega, vaid vastusega kaebaja selgitustaotlusele märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 3 p-de 1 ja 2 tähenduses, milles selgitati kaebajale veel kord prokuratuuri otsust ja ministeeriumi ning prokuratuuri pädevust antud küsimuses. Justiitsministeeriumi 30.07.2007 vastust ei saa käsitleda vaideotsusena ka seetõttu, et HMS § 71 lg 2 kohaselt ei saagi vaiet esitada haldusorgani 2

(4)3-07-1718 otsuse peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, nagu ta seda teostab kõigi ministeeriumide üle (Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lg 1). Justiitsministeeriumi 15.05.2007 keeldumine oli Justiitsministeeriumi kui haldusorgani ametlik vastus kaebajale. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. O. Gogini määruskaebuses paluti tühistada määrus ja võtta kaebus menetlusse. VVS § 95 lg 1 ja Justiitsministeeriumi põhimääruse § 69 kohaselt teostab järelevalvet ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse üle minister. Justiitsministeeriumi põhimääruse § 17 lg 2 järgi esindab Justiitsministeeriumi minister. Seega teostab teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle ja allkirjastab järelevalve justiitsminister. Justiitsministeeriumi põhimääruse § 22 järgi puudub kantsleril pädevus ministeeriumi esindamiseks ja teenindusliku järelevalve teostamiseks prokuratuuri üle. Kantsleri 15.05.2007 kiri ei ole ministeeriumi ametlik vastus kaebajale, vaid on ministeeriumi ametniku arvamus. Seega ei ole Justiitsministeerium keeldunud kaebaja kaebust rahuldamast. Kantsleri poolt järelevalve teostamine prokuratuuri üle oleks HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Seoses ministeeriumi ametniku ebaseadusliku tegevusega esitas kaebaja vastavalt HMS § 76 nõuetele justiitsministrile vaide, kes lahendas selle 30.07.2007 vaideotsusega nr 8-1-09/
  2. Justiitsministeeriumi väide, et nimetatud vaideotsus justkui ei olegi vaideotsus, vaid vastus kaebaja selgitustaotlusele, on tõendamata. Justiitsministri 30.07.2007 vastuse pealkiri on: „Vastus vaidele Justiitsministeeriumi kantsler M. Sarapuu tegevuse peale“. Pealkirjas on selgelt sõnastatud, et vaie on esitatud M. Sarapuu tegevuse peale ja et Justiitsministeerium vastab vaidele. Seejärel minister teatab, et on tutvunud kaebaja 15.06.2007 esitatud vaidega ja leiab, et vaide rahuldamiseks puudub alus. Seega lahendas justiitsminister kaebaja 15.06.2007 vaiet ja otsustas vaiet mitte rahuldada. Kuna kaebaja vaie lahendati justiitsministri 30.07.2007 vaideotsusega, on kaebajal õigus vaide vaidlustamiseks. Kui aga Justiitsministeerium oli seisukohal, et kaebajal puudub õigus vaide esitamiseks, siis oleks tulnud kaebajale vaie HMS § 79 kohaselt tagastada. Kuna justiitsminister seda ei teinud, siis ta nõustus, et esitatud vaie kuulub Justiitsministeeriumi pädevusse.
  3. Justiitsministeerium palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja märkis õigesti, et Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuse üle teostab järelevalvet justiitsminister, kuid jättis tähelepanuta, et antud juhul ei olnud ka ministril õigust teostada teenistuslikku järelevalvet. Prokuratuuriseaduse § 9 lg 1 teise lause kohaselt ei laiene Justiitsministeeriumi teostatav teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle prokuratuuri tegevusele kohtueelses kriminaalmenetluses. Kuna sellise regulatsiooni eesmärgiks on tagada prokuröri sõltumatus menetlusotsustuste tegemisel ning nii menetluse alustamise ja sellest keeldumise kui vastava otsustuse vaidlustamise kord on kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritud (
  4. ptk
  5. jagu), hõlmab teenistusliku järelevalve keeld ka menetluse alustamise või alustamata jätmise otsuse tegemist. Seega ei ole VVS § 95 lg 1 ja Justiitsministeeriumi põhimääruse § 69 antud juhul kohaldatav ning kantsler oli pädev vastama kaebaja kirjale. Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määruse „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ p 18 alap 18 kohaselt esindab minister ministeeriumi ja annab volituse ministeeriumi esindamiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama määruse p 22 alalp 15 sätestab, et kantsler sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi oma teenistuskohustuste täitmisega seotult või ministrilt saadud volituse piires. Justiitsminister volitas 25.04.2002 määrusega nr 200 kantslerit enda asemel alla kirjutama kodanike ja juriidiliste isikute kirjadele. Kuna ministeeriumil puudub pädevus taotletud järelevalve teostamiseks, on õiguspärane olukord, kus kantsler vastab isikule ja käsitleb esitatud taotlust märgukirjana. Minister pidanuks taotlusele vastama vaid juhul, kui ministril oleks olnud võimalik otsustada, kas alustada järelvalvet või mitte. Käesoleval juhul ei olnud ministril sellist pädevust. Seega tuli esitatud taotlust käsitleda 3
(4)3-07-1718 märgukirjana ja sellele sai vastata kantsler ministri volitusel. Eeltoodud volituse alusel esindas kantsler kirja allkirjastades ministeeriumit. Kantsleri poolt 15.05.2007 allkirjastatud kirjast tulenevalt keeldus ministeerium teenistuslikku järelevalvet läbi viimast ja haldusakti andmast.

-st tulenev 30-päevane vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema selle vastuse kättesaamisest. O. Gogin pidi kirja kätte saama hiljemalt 15.06.2007, mil ta pöördus ministeeriumi poole saadud kirja küsimuses. Seega oli kaebuse esitamise ajaks tähtaeg möödunud. 15.05.2007 kirja peale ei saanud vaiet esitada. Justiitsministeerium möönab, et nn vaiet ei tagastatud HMS § 79 esitatud tähtaja jooksul ja sellele esitatud vastuse sõnastus on ebatäpne.

  1. O. Gogin märkis, et kuna KrMS ei võimalda jätta avaldust läbi vaatamata, on Põhja Ringkonnaprokuratuur menetlenud tema avaldust HMS järgi ja sellise tegevuse üle teostab järelevalvet Justiitsministeerium. Vastavalt vastustaja vastusele otsustas kantsler ainuisikuliselt käsitleda kaebaja taotlust märgukirjana, ületades pädevust ja rikkudes seadust, kuna ilma kaebaja nõusolekuta otsustas muuta kaebaja taotluse esitamise eesmärgi. Vastustaja vastuses viidatud justiitsministri 25.04.2002 määrust nr 200 ei ole Riigi Teatajas avaldatud. Vastustaja väide on seega tõendamata.
  2. Tallinna Halduskohtu 06.11.2007 määrusega jäeti O. Gogini määruskaebus rahuldamata ja saadeti läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse tegelikuks sisuks (

§ 19lg 7) on kriminaalmenetluse algatamine.

Kaebaja poolt halduskohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks see, et tema 03.04.2007 avalduse alusel algatatakse kriminaalmenetlus. 12.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku §-des 207 ja

  1. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate vaidlustamiseks on isikul õigus esitada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kaebus Riigiprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohaga mittenõustumisel pöörduda ringkonnakohtusse, kus kriminaalasju lahendav kohtunik võib kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jagu (§-d 228-232) näeb ette kaebuse lahendamise korra uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale, mis samuti toimub esmalt prokuratuuris ja Riigiprokuratuuris ning seejärel maa- või linnakohtus. Pöördumist halduskohtusse ei näe KrMK ette kriminaalmenetluse algatamise küsimuses ka siis, kui isik on vahepeal pöördunud järelevalve teostamise sooviga Justiitsministeeriumi. Halduskohtul puudub pädevus kohustada Justiitsministeeriumi tegema järelevalve korras ettekirjutust, millega prokuratuuri kohustataks algatama kriminaalmenetlust.
  4. Kuna käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb asja menetlus

§ 24lg 1 p 1 alusel lõpetada. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.