lg 2 alusel 30.08.2007 määrusega kaebuse käiguta, andes määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 17.09.2007 (tl 3-5). Sama 30.08.2007 määrusega vabastati kaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest tema maksejõuetuse tõttu (tl 3-5). 03.09.2007 M. Jevdokimov, lähtudes halduskohtu määrusest kaebuse käiguta jätmise kohta, saatis kaebuse täpsustuse (tl 8). 12.09.2007 määrusega võttis halduskohus M. Jevdokimovi kaebuse menetlusse ja määras kohtuistungi toimumise ajaks 16.10.2007 (tl 24-25). M. Jevdokimovi 17.09.2007 esitatud taotlusel (tl 37) kohus määras kohtuistungi toimumise uueks ajaks 15.10.2007. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja Mihhail Jevdokimov kaebab selle peale, et Tartu Vanglas peetakse tema arveldusarvelt hagide katteks kinni 50 % kõikidest tema arvele laekuvatest summadest. Kaebuse esitaja leiab, et sellega rikutakse tema õigust kasutada temale ema ja teiste sugulaste ning tuttavate poolt üle kantud raha, mis on mõeldud temale kingituseks ja mida M. Jevdokimov vajab endale hügieenitarvete jm vajaliku ostmiseks vangla poest, elektri eest tasumiseks jmt. M. Jevdokimov leiab, et on väär, et tema ema peab sellisel viisil maksma kinni tema võlad. M. Jevdokimov soovib ise töötada ja ise tasuda oma võlad, kuid see ei ole osutunud võimalikuks, kuna Tartu Vangla ei ole võimaldanud temal töötada ja raha teenida oma tsiviilhagide katteks. M. Jevdokimov peab Tartu Vangla toimingut Euroopa vanglareeglistiku § 105 p 5 vastuolus olevaks. Esitatud kaebuses palub M. Jevdokimov tühistada seadus, mille kohaselt peetakse kinnipeetava arveldusarvelt hagide katteks kinni 50 % kinnipeetava arveldusarvele laekunud summast või alternatiiviks teha ettekirjutus Tartu Vanglale kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest mitte teostada kinnipidamisi, kui kinnipeetava isiku arvel on raha alla 3 600 krooni (Eesti Vabariigi miinimumpalk). Seda, et kinnipeetava arveldusarvelt peetakse kinni tema arvele laekunud summast 20 % vabanemisfondi, M. Jevdokimov ei vaidlusta. 15.10.2007 kohtuistungil kaebuse esitaja jääb oma kaebuses toodud taotluste juurde. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada VangS § 44 lg 2, mille alusel Tartu Vanglas võetakse temalt ära 50 % kõigist rahadest, mida tema ema jt saadavad, seejuures peetakse see 50 % kinni ilma M. Jevdokimovilt nõusolekut küsimata. Kuna need rahad ei ole M. Jevdokimovi enda poolt teenitud, tuleb välja nii, et need hagid makstakse kinni kaebuse esitaja ema ja sugulaste poolt. Kaebuse esitaja seletas, et on täisealine ja on võimeline ise kinni maksma oma hagid, kui vangla võimaldab tööd. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt ta soovib, et kohtulahendis oleks kirjutatud, et kohus ei saa tühistada seda seaduse paragrahvi, et siis saaks ta edasi kaevata Euroopasse. M. Jevdokimov möönab, et tal ei ole midagi selle vastu, kui hagide katteks võetakse tema enda poolt teenitud rahast, kuid ema poolt saadetud rahast hagide katteks raha mahavõtmist 2 peab ta röövimiseks, seda enam, et nendelt rahadelt on ema vabaduses juba maksud maksnud ja nii maksab ta veel kaebuse esitaja hagid ka. M. Jevdokimov märgib, et sai oma pöördumisele Justiitsministeeriumist vastuse, et vangla ei pea temale tööd tagama. Kaebuse esitaja selgitab, et on karistust kandnud 1 aasta ja 8 kuud; tema vabanemisfondi suurus on 100 krooni. Tsiviilhagi suuruseks on kohtutäituri arvates umbes 20 000 krooni ja vanglalt saadud info kohaselt umbes 40 000 krooni. Kaebuse esitaja enda arvates on see umbes 25 000 krooni. Kaebuse esitaja kinnitab, et umbes 2 aasta jooksul on selle katteks temalt raha ära võetud umbes 250 krooni. M. Jevdokimov märgib, et ei jõudnud vabaduses midagi teenida, pidevalt pandi kinni. Praegu käib alkoholisõltuvusest vabanemise rühmas ja õpib keevitajaks. M. Jevdokimov avaldab arvamust, et VangS § 44 lg 2 on kehtestatud seoses sellega, et hagisid ei maksta ja ainult need kinnipeetavad maksavad hagisid, kes töötavad, aga enamus ei tööta. Põhjendatud huviks toob M. Jevdokimov selle, et rahalt, mida kannab temale ema ja sugulased, ei peetaks protsente kinni. Samas kaebuse esitaja möönab, et ainult üks kord on tehtud kinnipidamisi sugulastelt tulnud rahalt, kuna nad on ainult ühe korra raha üle kandnud ja seejärel kaebuse esitaja palus neil rohkem enam raha mitte saata. Tema tahtevastased kinnipidamised kaebaja arveldusarvelt takistavad kaebajale tema sugulaste poolt raha saamise ning vastustaja toiming raha 50% kinnipidamise kohta on õigusvastane. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kohtule esitatud kirjalikus vastuses leiab vastustaja, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjustel.
kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kelle õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. Kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebusest ei selgu, milline on M. Jevdokimovi põhjendatud huvi kaebuse esitamisel. Kaebaja leiab, et tuttavate ja sugulaste poolt temale saadetud rahasummadelt on ebaõiglane jätta 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks. Kui lähtuda kaebuse mõttest, ei ole nimetatud asjas huvitatud isikuks mitte kaebaja vaid tema sugulased ja tuttavad, kellel on õigus toiminguga mittenõustumisel ise kohtusse pöörduda. Vangistusseaduse § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summa jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kaebusest ei nähtu, et Mihhail Jevdokimov süüdistaks Tartu Vanglat vangistusseaduse § 44 lg 2 täitmises, vaid leiab, et selline säte on vastuolus Euroopa Vangla reeglistikuga. Eeltoodust teeb vastustaja järelduse, et seega antud haldusasjas ei ole vastustajaks Tartu Vangla, kes täidab temale seadusega pandud kohustusi. Kaebuse vastuse nõudes kohtu poolt esitatud küsimustele annab Tartu Vangla järgmised vastused-selgitused: 3 Ajavahemikul 02.2005-10.2005.a viibis kaebaja Tartu Vanglas ning seoses vabanemisega 13.10.2005 lõppes ka tema töötamise kohustus Tartu Vanglas. Alates 22.02.2006 kuni käesoleva ajani viibib Mihhail Jevdokimov järjekordselt Tartu Vanglas. Mihhail Jevdokimovil on rahalisi nõudeid kogusummas 41 379 krooni. Viimati on temale saabuvatelt summadelt rahaliste nõuete katteks mahaarvamisi tehtud 29.06.2007 summas 250 krooni. Eeltoodule tuginedes palub vastustaja
Kohtuistungil 15.10.2007 jääb vastustaja oma seisukohtade juurde. Vastustaja esindaja leiab, et Mihhail Jevdokimovi nõuded käesoleva kaebuse juures on iseenesest esitatud valedele isikutele, kuna ei kuulu ei Tartu vangla ega ka kohtu pädevusse seaduse muutmine. Kaebaja poolt viidatud vanglareeglistiku § 105 p 5 ütleb selgesõnaliselt, et rahade kinnipidamine ei pea olema tingimata kinnipeetava nõusolekuga. Samuti VangS § 44 lg-s 2 ei tooda mingit täpsustust, kes need rahad kinnipeetava kontole kannavad, kas see isik, kes kannab raha üle, kas temalt on kinni peetud juba maksud vms. Vastustaja esindaja märgib, et kui kaebuse esitaja oleks töötanud vanglas ja oleks maksnud oma hagisid, ka siis peetaks 50 % laekuvast summast kinni, seega ei saavuta M. Jevdokimov oma tahtmist ka siis, kui ta vanglas oleks töötanud. Kaebaja teine, alternatiivnõue, et kohus määraks mingi kindla summa, et kuni 3600 kroonini raha kinni ei peetaks – sellise summa määramine ei kuulu samuti kohtu pädevusse, sest palgast raha kinnipidamine on reguleeritud seadusega. Eeltoodust lähtudes leiab vastustaja esindaja, et Tartu Vangla ei ole rikkunud ühtegi kaebaja sellist õigust, mis praegusel hetkel vaidlusalune on ning seega palus kaebus jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja vaadanud läbi toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja on kinnipeetav ja kannab vangistust Tartu Vanglas. 13.04.2007.a laekus kaebuse kohaselt kaebaja arveldusarvele tema emalt 500 krooni. Sellest rahast 250 kr (50%) oli kinni peetud Tartu Vangla raamatupidamise poolt kaebaja hagide katteks ja 100 kr (20%) vabastamisfondi. Vaba raha jäi 150 kr, mida kaebaja sai kasutada oma äranägemise järgi. Vastustaja ei ole kaebajalt luba küsinud raha kinnipidamiseks hagi katteks. Kaebaja ei vaidlusta raha kinnipidamist vabastamisfondi osas (100 kr), kuid kaebaja ei nõustu, et 50% tema kontole laekunud rahast peetakse kinni hagi katteks, sest selleks ei olnud tema nõusolekut ja ta on selle raha saanud emalt, mitte ei ole ise teeninud ning kaebaja ei ole nõus VangS § 44 lg 2 sisuga. Kaebaja taotleb tühistada VangS § 44 lg 2 või kohtu poolt kindlaks määrata minimaalse palgaga võrdne summa – 3600 kr, millest kinnipeetava arveldusarvelt ei tohi teha kinnipidamisi või mahaarvestamisi.
Halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega. 4 Kaebaja ei ole nõus vastustaja toiminguga – 50% raha jätmisega kaebaja rahaliste nõuete täitmiseks, sest see ei ole tema töötasu vaid ema raha ja sellest rahast ei ole õigust vanglal hagi katteks raha võtta. VangS § 44 lg 2 kohaselt kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summa jäetakse kinni peetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. VangS § 44 lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Kohus leiab, et sellest hetkest, kui raha on laekunud kinnipeetava arvele, on need rahad kinnipeetava omad. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et vastustaja jätab kaebaja ema raha rahaliste (hagi) nõuete täitmiseks. Samuti ei ole mingit seost kaebaja ema palgast maksude mahaarvamisega ja kaebaja isikuarvel vanglas raha jätmisega hagide katteks. Kaebaja ei kaeba selle peale, et Tartu Vangla ei kindlusta teda tööga ja tal puudub töötasu. VangS § 38 lg 1 kohaselt, kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetavat tööga. Kohus leiab, et vastustaja toiming – kaebaja isikuarvel olevast rahast 50% jätmine kaebaja rahaliste nõuete täitmiseks, on kooskõlas VangS § 44 lg 2 sätestatuga ja ei ole õigusvastane. VangS § 1 kohaselt Vangistusseaduses sätestab vangistuse täideviimise korra ning korralduse ja VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Selle eesmärgi saavutamiseks reguleerib kinnipeetava isikuarvel olevate summade kasutamist Vangistuseaduse erireeglid (nt VangS § 48 lg 11 ). Kohtu arvates kinnipeetava isikuarvel olevate summade kasutamise reguleerimine on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ja kannatanute huvide kaitsmisega (s.o õiguskorra kaitsmine ja süüteo heastamine). Seega kaebus selles osas ei kuulu rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebajal ei ole õigust kohtusse pöörduda ema huvide ja õiguste kaitsmiseks isegi siis kui neid oleks rikutud. Käesolevas asjas kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekunud summad on kaebaja omad, mitte tema ema omad ja Vangs § 44 lg 2 kohaldamine on õigustatud. Kohus leiab, et kaebajal on õigus kohtusse pöördumiseks vastustaja toimingu peale seoses isikuarvel oleva raha hoiustamisega või jätmisega rahaliste nõuete täitmiseks ja tal on selleks põhjendatud huvi – et rohkem raha jääks enda soovil kasutamiseks. Ei ole õige vastustaja seisukoht, et vangla ei ole käesolevas asjas vastustaja. Nagu kaebusest nähtub, leiab kaebaja, et Tartu Vangla hoiab õigusvastaselt kinni 50% tema isikuarvel olevat raha, rikkudes seega Euroopa vanglareeglistiku p 105.5. Sugulased kingivad talle raha, kuid Tartu Vangla peab need kinni. Kaebaja leidis, et vastustaja rikkus Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusi liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku p 105.5, mille kohaselt kohtu otsusega või kinnipeetava nõusolekul võib osa kinnipeetava teenistusest ja säästudest kasutada süüteo heastamise eesmärgil. 5 Kohus leiab, et see seisukoht ei ole õige, sest kaebajalt hagi katteks rahalised nõuded on otsustatud kohtu otsusega ja selleks ei ole vaja kinnipeetava nõusolekut. VangS § 44 lg-s 2 on kindlaks määratud, missugune osa kinnipeetava teenistusest ja säästudest läheb rahaliste nõuete heastamiseks. Rahuldamisele ei kuulu ka kaebaja taotlus VangS § 44 lg 2 tühistamiseks, sest
kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse: avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
lg 2 kohaselt võib kaebuses taotleda:1) haldusakti või selle osa tühistamist; 2) peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Lisaks võib taotleda (
lg 3) haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist; 3) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist; 4) avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Kaebaja taotlus tühistada VangS § 44 lg 2, ei kuulu halduskohtu pädevusse ega anna võimalust seda taotleda ja seega kaebuse menetlemine selles osas kuulub lõpetamisele lähtudes
Samuti ei kuulu ülalnimetatud põhjusel halduskohtu pädevusse kaebaja taotlus teha ettekirjutus Tartu Vanglale kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest mitte teostada kinnipidamisi, kui kinnipeetava isikuarvel on raha alla 3600 krooni. Rahalisi kinnipidamisi on reguleeritud seadusega ja kohtul ei ole õigust seda oma ettekirjutustega teha. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab kohus õigust kooskõlas põhiseadusega ja seadustega. Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab seadusi vastu Riigikogu ja Põhiseaduse § 102 kohaselt võetakse seadusi vastu kooskõlas põhiseadusega. Käesolevas asjas ei taotle kaebaja, et VangS § 44 lg 2 on vastuolus Põhiseadusega. Kohus ei leia, et VangS § 44 lg 2 on vastuolus Põhiseadusega. Seega kaebuse menetlemine selles osas kuulub lõpetamisele lähtudes
Ülaltoodu alusel ja juhindudes
Tamara Hristoforova Kohtunik . 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.