← Eesti

3-07-1369/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2008 Tallinn Haldusasja number 3-07-1369 Haldusasi Igor Peresõpkini kaebus Rahandusministeeriumi poolt avalduse läbivaatamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks ja alusetult vahi all viibitud aja eest hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.11.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Igor Peresõpkini apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Igor Peresõpkin Vastustaja Rahandusministeerium RESOLUTSIOON Tagastada Igor Peresõpkini apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Igor Peresõpkin viibis vahi all ajavahemikul 30.09.1999 – 28.03.2000. Ida-Viru uurimistalituse uurija V. Pool lõpetas 15.11.2001 määrusega Igor Peresõpkini suhtes kriminaalasja nr 99244002429 eeluurimise Vi.B sõidukist 30. – 31.08.1999 ööl toimepandud varguse osas. Määruse kohaselt esitati 30.09.1999 Igor Peresõpkinile süüdistus autodest sooritatud varguste osas. 25.05.2007 esitas Igor Peresõpkin Rahandusministeeriumile avalduse talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Avalduse kohaselt viibis I. Peresõpkin vahi all 30.09.1999 – 28.03.2000 seoses kriminaalasjaga nr 99244002429. Talle ei teatatud kriminaalasja lõpetamisest 15.11.2001. Rahandusministeeriumi 04.06.2007 kirjaga nr 4-4/7253 teatati Igor Peresõpkinile, et tema avaldus jäetakse läbi vaatamata ja et Rahandusministeeriumil puudub alus hüvitise maksmiseks, sest avaldus hüvitise saamiseks esitati seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. 2. Igor Peresõpkin palus halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada Rahandusministeeriumi poolt avalduse läbi vaatamata jätmise õigusvastaseks ning mõista tema kasuks välja hüvitis alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat 3-07-1369 ebaseaduslikult vahi all ajavahemikul 30.09.1999 – 28.03.2000 kriminaalasjas nr 99244002429. Kaebajale ei teatatud nimetatud kriminaalasja lõpetamisest 15.11.2001. Kriminaalasja lõpetamisest sai ta teada alles 09.05.2007. 3. Vastustaja Rahandusministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata. 4. Tallinna Halduskohtu 13.11.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

  1. a)Vaieldavad ei ole järgmised asjaolud: I. Peresõpkini suhtes menetleti kriminaalasja nr 99244002429; 15.11.2001 määrusega selle asja menetlus I. Peresõpkini suhtes lõpetati Viktor Butkevitši sõidukist 30. – 31.08.1999 ööl toimepandud varguse osas; I. Peresõpkin viibis vahi all 30.09.1999 – 28.03.2000.
  2. b)Määrusega, millele I. Peresõpkin tugineb avalduses hüvitise saamiseks, lõpetati menetlus üksnes ühe kuriteoepisoodi osas, mitte aga kogu tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Ühestki dokumendist (s.h 15.11.2001 määrusest) ei nähtu, et kaebaja oleks olnud just selle episoodi tõttu vahi all ja et vahi all olemise aeg kuuluks talle selles osas kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu hüvitamisele. Ida Politseiprefektuuri 29.10.2007 vastuses kohtunõudele selgitati, et teatist ei ole lisatud kriminaalasja lõpetamise määrusele KrMK § 168 lg 3 järgi, kuna kriminaalasja nr 99244002429 materjalidest ei nähtu, et I. Peresõpkin oleks viibinud vahi all selles kriminaalasjas. Kaebaja oli vahi all hoopis kriminaalasjas nr 99244000831, millega kriminaalasi nr 99244002429 oli liidetud. Kriminaalasjas nr 99244000831 kaebaja suhtes menetluse lõpetamise määruse või õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise kohta puuduvad andmed. Järelikult ei ole täidetud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldused hüvitise saamiseks, kuna olemasolevate tõendite valguses puudub alus väita, et kaebajalt oleks olnud alusetult vabadus võetud.
  3. c)Kuna kaebus jääb rahuldamata eelkõige seetõttu, et kaebajal puudub õigus hüvitisele seonduvalt 15.11.2001 määrusega, siis ei oma tähtsust kaebaja poolt Rahandusministeeriumile avalduse esitamise tähtaeg. Vaatamata sellele leidis kohus olemasolevate tõendite põhjal, et kaebaja pidi juba enne 09.05.2007 olema teadlik 15.11.2001 määrusest ja et antud juhul puuduksid mõjuvad põhjused avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. KAEBAJA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Igor Peresõpkini apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellant märgib, et halduskohus põhjendas kohtuotsust asjaoluga, et kaebajal puudus kriminaalmenetluse lõpetamise määrus või õigeksmõistev kohtuotsus. Käesolevaks ajaks on kaebaja saanud Viru Ringkonnaprokuratuuri 16.11.2007 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas nr 99244000831, milles leiti, et I. Peresõpkin viibis alusetult vahi all 183 päeva. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. HKMS § 33 lg 3 p 5 kohaselt tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse määrusega selle esitajale, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohtu arvates on käesoleval juhul tegemist sellise juhtumiga. 7. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt viibis apellant vahi all Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt 16.11.2007 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt kriminaalasjas nr 99244000831 alusetult 183 päeva. Apellandi väidetest nähtuvalt ei ole ta viibinud vahi all kriminaalasjas nr 99244002429, mis lõpetati 2001. a novembris. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata seetõttu, et Rahandusministeeriumile esitatud avalduses taotles kaebaja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist tulenevalt kriminaalasjas nr 99244002429 menetluse lõpetamisega, kuid selles asjas kaebaja vahi all pole viibinud. 2

(3)3-07-1369 Apellatsioonkaebusest ja sellele lisatud Viru Ringkonnaprokuratuuri koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kriminaalasjas nr 99244000831 nähtub, et kaebaja ei ole 183 päeva alusetult vahi all viibinud mitte kriminaalasjas nr 99244002429, vaid kriminaalasjas nr
  1. Kohus ei oleks saanud hüvitist välja mõista ka kriminaalasjas nr 99244000831 alusetult vahi all viibimise eest, sest kohtuotsuse tegemise ajaks ei olnud see kriminaalasi lõpetatud. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse kohaselt on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine välistatud ka selles kriminaalasjas, mille raames apellanti vahi all peeti.
  2. Eelnevast tulenevalt ei nähtu apellatsioonkaebusest, et halduskohus oleks ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu tagastada. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.